2025 | 19. nädal: taimekahjustajate monitooring on alanud
Taliteraviljad ja -raps arenevad hästi, kuid ilmastikuolud mõjutavad nii haiguste kui kahjurite levikut – tõrjeks tuleb valmis olla soojemate ilmade saabudes.
Taliteraviljad ja -raps arenevad hästi, kuid ilmastikuolud mõjutavad nii haiguste kui kahjurite levikut – tõrjeks tuleb valmis olla soojemate ilmade saabudes.
Taskuhäälingu "Maaelu jutud" külaliseks oli Hardi Tamm Piimaklaster MTÜ eestvedaja. Innovatsiooniklastri tegevused otsivad reaalset kasu farmidele - näiteks karjatervise auditiprogramm loomade tervise, piima kvaliteedi ja kulude vähendamise võtmes.
Alates 2025. aastast koondab Maaelu Teadmuskeskus põllumajanduse teadmussiirde ja innovatsiooni süsteemi AKIS raames toimunud ürituste tagasiside ühtsetel alustel ja süsteemselt.
Maaelu Teadmuskeskus ajakohastas kolmeaastaste põldkatsete (2022–2024) põhjal teraviljahaiguste tõrjekriteeriumid, et toetada tõhusamate tõrjestrateegiate valikut, arvestades sordi haiguskindlust, kasvufaaside tundlikkust ja muutuvat agrotehnikat.
Haritava maaga tehtavate ostu-müügitehingute arv on kosumas paar aastat kestnud langusest ja hind on jõudsalt kerkinud juba viimased kümmekond aastat.
Inimeste mõju loodusele võib ulatuda nende vahetust tegevusest sadade kilomeetrite kaugusele, kergitades tumeda elurikkuse hulka isegi kaugetel kaitsealadel, selgus hiljuti Eesti teadlaste eestvedamisel ilmunud uuringust. Samas saab kasutada tumeda elurikkuse määra targemaks looduskaitse planeerimiseks.
Käes on kevad täis lilli ja ilusaid kasvavaid asju, kuid see on ka mudahooaeg. Siin on mõned põhimõtted, kuidas hoida oma kattekultuure ja karjamaid terve kevadise karjatamishooaja efektiivselt.
Mesi on looduslik magusaine, mida mesilased toodavad peamiselt õite nektarist või taimede eritisest. Mesi sisaldab mitmeid kasulikke ühendeid ja toitaineid, mis annavad sellele unikaalsed omadused.
Sigade Aafrika katk on kiiresti kulgev viirushaigus, mis tabab nii kodu- kui ka metssigasid. Haigus väljendub palaviku, verejooksude ja põletikuliste muutustena erinevates elundites ning lõpeb sageli looma surmaga. Kuigi inimesed ja teised loomaliigid sellesse haigusesse ei nakatu, võivad nad viirust siiski passiivselt levitada.
Eesti hobune on keskmist kasvu väga suure värvusvarieeruvusega hobune. Mõni aasta tagasi avaldati rahvusvahelise teadusuuringu tulemusi just eesti hobuse andmete alusel. Lisaks tõu geneetilise eristumisele kinnitati ka haruldase hiirugeeni eksisteerimine.