Muld on ühtaegu tootmisvahend ja elu alus. Seetõttu tasub üle vaadata, kus võivad peituda kitsaskohad, ning teha vastavad järeldused. METKi väetistarbe mullaseire viimase viie aasta koondandmed näitavad taimetoitainetega varustatuse murettekitavat olukorda – põllumuldades valitseb progresseeruv fosfori liig ja kaaliumi puudus ning muldade happesus, millest on omakorda mõjutatud fosfor ja kaalium.
EPKK konverentsil Toiduohutus 2025 ettekande teinud Piimaklastri juhataja Hardi Tamm kinnitas oma ettekandes, et digitaliseerimine annab meile rea vahendeid mõistliku andmepõhise järelevalve korraldamiseks. Selge tee toiduainetööstuse ja riigipoolse koostöö arendamisel seisneb ühiste töövoogude loomises hästi reglementeeritud valdkondades.
Eesti Maaülikooli emeriitprofessor Anne Luik selgitab hijuti avaldatud õppevideos loodushoidliku taimekaitse põhimõtteid, mis on suunatud looduse tasakaalu hoidmisele taimekahjustajate ja kasurite kooslusega. Loodushoidlik taimekaitse aitab tagada taimetervist, hoida kahjustajaid kontrolli all ja edendada elurikkust, vältides seeläbi otseseid taimekaitselisi võtteid.
Valmis video Sadala Agro OÜ-s toimunud demonstratsioonipäevast 24. juulil 2024, mis tõi kokku põllumajandustootjad ja eksperdid, et arutleda ja tutvustada kliimakindla põllumajanduse praktilisi lahendusi. Ettevõte on põllumajandusmaastikul tuntud, osaledes mitmetes rakenduslikes projektides ning näidates oma tegemisi paljudele huvilistele. Seekordne üritus keskendus haljasväetiskultuuride tehnoloogiale, mullasõbralikele masinatele ning elurikkust edendavatele rohumaaribadele.
Kas teadsid, et suur osa põllumajanduse, toidu- ja puidutööstuse jääkidest võiks olla väärtuslik tooraine, mitte lihtsalt jäätmed? Viise jääkidele kasutust leida otsisid Eesti Maaülikooli teadlased värskelt valminud uuringuga “Bioloogilist päritolu kõrvalsaaduste ja tootmiskadude andmekogumise metoodika väljatöötamine ning tekkekogused”. Uuringu tellis Regionaal- ja Põllumajandusministeerium eesmärgiga luua metoodika, mis annaks tervikliku ülevaate sellest, kui palju ja kus tekib bioloogilist päritolu kõrvalsaadusi ja tootmiskadusid – materjale, mis võiksid ringbiomajanduses leida uue elu. Teemat avab lähemalt ministeeriumi põllumajanduskeskkonnapoliitika osakonna peaspetsialist Iris Kuhi.
Taimekasvataja suurim vara on tema põllumuld. Kui seni on rõhk olnud mullaharimise vähendamisel ja vahekultuuride kasvatamisel, siis järjest enam on tõusnud fookusesse loomade roll mullaseisundi parendamisel. Nii tekkis taimekasvatusettevõtte Mäemõisa OÜ juhil Sander Hiirel idee tuua loomad tagasi oma põldudele.
Põllumehed ei ole ainult toidutootjad – nad on kogukondade tugisammas, keskkonna hoidjad ja maaelu uuendajad. Nende tegelik mõju jääb aga sageli varju. Kuna lõhe linna ja maa vahel süveneb, on põllumajanduse loo rääkimine tähtsam kui kunagi varem. Euroopas on palju põnevaid algatusi, mis toovad esile põllumeeste olulise rolli kestliku tuleviku kujundamisel – alates „farmfluenceritest“, kes kasutavad digikanaleid, kuni kogukondi ja tarbijaid ühendavate ettevõtmisteni.
Katti Muru 2024. aastal avaldatud magistritöö esitab ülevaate lambavillast, selle liigitamisest, kvaliteeti mõjutavatest teguritest ja varasematest villastandarditest Eestis ning võrdleb neid tänapäevaste Põhjamaade ja Suurbritannia standarditega. Kogu materjal rõhutab vajadust parendada lambavilla väärtusahelat ja kvaliteedi hindamise ühtlustamist turuosaliste vahel.
Muld ei kõla alati just kõige põnevama teemana. See on iga päev meie jalge all ja jääb sageli märkamatuks, kuid see on meie suurim rikkus. Kui mulda ei ole või kui see on kurnatud, ei ole meil toitu, puhast vett ega kliimakindlat tulevikku. Muld on elu vaikne alus, seepärast on oht, et võtame seda enesestmõistetavana.
Euroopa Akadeemiate Teadusnõukoda (EASAC) avaldas põhjaliku aruande liha alternatiivide kohta, analüüsides nende tehnoloogilisi, keskkonna- ja tervisemõjusid. Üldiselt näitavad praegused teadmised ja hinnangud, et mõnel liha alternatiivil on tavapärase lihaga võrreldes madalam keskkonnajalajälg. Kuid nende alternatiivide keskkonnamõju varieerub oluliselt sõltuvalt toote tüübist ja töötlemise intensiivsusest.
