Autor: Pille Sooväli, vanemteadur, taimekaitse osakonna juhataja, METK. Toimetaja: Manuela Kollom, METK
Taimekahjustajate monitooringu eesmärk on koguda ja jagada infot majanduslikult tähtsamate taimehaiguste ja kahjurite esinemisest Eesti põldudel.
Suviteraviljad on jõudnud õitsemise kasvufaasidesse, seega selleks hooajaks on ka suviviljadel taimekaitsetööde aeg läbi saamas. Veel võib teha pähiku fusarioosi tõrjet, soojus-niiskus soodustab nakatumist. Varakult külvatud suvioder on juba sellises vanuses, et viljapeades on fusarioosi nakatunud terad näha. Lehehaigustest esines suvinisul jahukastet, suviodral võrklaiksust. Kaerapõllud on kõige lopsakama kasvuga, alanud on lehti kahjustava kroonrooste areng ja levik. Suvirapsid õitsevad, varasematel sortidel on esimesed kõdrad täitunud. Põlduba on täisõitsemises, mõnel põllul on alumised kaunad saavutanud poolsuuruse. Laikpõletik on taandunud, lehtedel üksikud šokolaadilaiksuse täpid. Lehetäide arvukus on vähenenud kõikidel kultuuridel.
Jälgi monitooringu tulemusi ja hinda oma põldude kahjustajaid
✓ Ole monitooringu tulemustega jooksvalt kursis, liitu Whatsappi grupiga või telli teavitus mobiiltelefoni sõnumitesse.
✓ Põllumehed saavad ka ise oma põldudel kahjustajaid hinnata läbi rakenduse, kuhu oma põllu infot sisestades kuvatakse tõrjesoovitused nii umbrohtude, taimehaiguste kui ka kahjurite ohjamiseks.
Maaelu Teadmuskeskuse (METK) taimekahjustajate monitooringu eesmärk on koguda ja jagada infot majanduslikult tähtsamate taimehaiguste ja kahjurite esinemisest Eesti põldudel. Vaatlemise all on tali- ja suviteraviljad, taliraps, suviraps, põldhernes ja põlduba.
Monitooringuga määratakse kahjustaja leviku ulatust, mille järgi soovitatakse keskkonnasäästlikku ja majanduslikult otstarbekat taimekaitse lahendust. Monitooring annab lähipiirkonna põllumeestele informatsiooni, millal on õige aeg enda põldudel tõrjet alustada.
Loe ka uuendatud integreeritud taimekaitse suuniste kohta.