Sileerimise optimaalse aja leidmiseks on kasutusel väga palju võimalusi. Rahvasuus on kasutusel väljend, et silo tuleb teha sirelite õitsemise ajal. Põllumajandusdoktor Hindrek Older soovitas 20 aastat tagasi (Older, 1992) silovalmistamise optimaalseks ajaks kõrreliste heintaimede loomise algust ja liblikõielistel õiepungade moodustmise arengufaasi.
Loomade jõudluse väga kiire suurenemine viimase kümne aasta kestel vajab toiteväärtuse hindamisel märksa täpsemat lähenemist Põllumajandusuuringute Keskus koostöös Eesti Maaviljeluse Instituudiga teeb alates 2002. aastast rohusilo tegemise optimaalse aja seiret kogu vabariigis. Erinevas piirkonnas (Harjumaa, Lääne-Virumaa, Jõgevamaa, Põlvamaa, Viljandimaa, Pärnumaa ja Saaremaa) valitud põldudelt (timut, I aasta ristikurohke põldhein, II või III aasta põldhein, lutsern, karjamaa-raihein) võetakse alates 20. maist esmaspäeviti rohuproov, mis saadetakse PMK Taimse Materjali Laborisse. Põllul mõõdetakse heintaimede kasvukõrgus ja haljasmassi saak.
Laboris (juhataja Ann Akk) määratakse rohu kuivaine, toorproteiini, happekiu ja neutraalkiu sisaldus ning arvutatakse kuivaine seeduvus. Tulemused avaldatakse tabelina PMK kodulehel (http://pmk.agri.ee) sama nädala kolmapäeval, kajastades ka nädala kestel toimunud muutused. Kommentaarid sinna juurde kirjutab EMVI vanemteadur Uno Tamm.
Lähtudes konkreetse piirkonna ja heintaime liigilise koosseisu iseärasusest saab tootja esitatud andmetele toetudes varuda soovitud toiteväärtusega rohusilo.
Uno Tamm
Eesti Maaviljeluse Instituudi vanemteadur
