Parimal juhul võinuks talunikud juba tänavu Põlva biogaasijaama soojus- ja elektrienergia tootmiseks sõnnikut ja virtsa vedada – paraku läks Kagu-Eesti esimese biogaasijaama plaan aga esialgu hoopis vett vedama. Arendaja kinnitab, et Põlvasse biogaasijaama rajamise plaan on jõus, kuid selle realiseerumine edasi lukkunud.
Järvamaal Aravetel avati möödunud nädalal Eesti esimene biogaasijaam. Jaam suudab sõnnikust ja biomassist toota kaks megavatti elektri- ja samapalju soojusenergiat ning asub esialgu töötlema Aravete Agro 3800 lehma ja noorlooma sõnnikut. Elektrienergia müüakse Elektrilevi võrku, kuid soojus suunatakse kohalikku katlamajja. Kohalike elanike jaoks peaks viimane tähendama senisest väiksemaid küttearveid. Suvel, kui sooja ei vajata, hakkab Aravete Agro kasutama soojusenergiat vilja kuivatamiseks, vahendas ERR.
Biogaasijaama rajamiseks kulus kuus miljonit eurot, neljandiku sellest eraldas keskkonnainvesteeringute keskus (KIK). Lähitulevikus peaksid biogaasijaamad kerkima ka Tartumaale Ilmatsallu, Läane-Virumaale Vinni ja Järvamaale Õisusse.
2010. aastal kavatses Baltic Biogas (mis on ka Aravete jaama üks omanikke) rajada Kagu-Eesti esimese Ькк gaasijaama Põlvasse.
Projekti maksumuseks hinnati 50-70 miljonit krooni (3,2-4,5 mln eurot) ja biogaasijaama asukohaks planeeriti Põlva reoveejaama naabrust. Arendaja ütles toona LõunaLehele, et projekti saab teha teoks vaid KIKi toetusel ja parimal juhul võiks biogaasijaam töötada aastal 2012.
Nimetatud aasta on poole peal, kuid Põlva biogaasijaamast pole ammu midagi kuulda olnud. Põlva linnavalitsuse ehitus- ja planeerimisosakonna juhataja Tuvi Parts ütles LõunaLehele, et reaalselt biogaasijaama detailplaneeringu koostamist ei alustanudki. Baltic Biogas tegi küll keskkonnamõjude eelhinnangu ja planeeringu algatamise otsus sai tehtud, kuid täna võib öelda, et projekti «arendajate poolt on vaikus".
Projekti toona vedanud, tänaseks Baltic Biogasist lahkunud Priit Mikelsaar tõdes, et projekt ei leidnud paraku KIKi toetust ning seega kadus ära oluline finantseerimisallikas. See oli üks olulisemaid põhjuseid, miks Põlva jaam teoks ei saamid.
Baltic Biogasi juhatuse liige Henry Uljas (kes Tallinna Tehnikaülikooli Soojustehnika Instituudis tõotades muuhulgas osales Põlva maakonna taastuvenergiaressursside uurimistööl) ütles LõunaLehele, et projektis tekkisid omal ajal vastuolud seoses detailplaneeringuga ja seepärast lükkus Põlva biogaasijaama projekt tulevikku.
„Meid see ikkagi jätkuvalt huvitab ja tuleme selle juurde veel tagasi," kinnitas Uljas. „Kui kokkulepped saaksime, siis 2015-2016 võiks biogaasijaam töötada."
Vidrik Võsoberg, LõunaLeht (21.06.2012)
