Karuputketõrje mullused tulemused on teema, mille kohta keskkonnaamet on kitsi infot jagama. Mullu valiti riigihanke kaudu kaheks aastaks 1470 hektarile odavaimad tõrjujad. Riigihange tehti selleks, et valik oleks “läbipaistev, õiglane ja riigile soodne”.
Kaheaastane leping pidi tagama 2012. aasta kevadel õigeaegse töö alguse. Paraku tuli keskkonnaametil ligi viiendikul tõrjutavast pinnast lepingud ennetähtaegselt lõpetada. Põhjus: tõrje jäi tegemata või polnud tehtud nõuetele vastavalt. Patustajaid oli kaks firmat, suuremas mahus OÜ Ääremail. Kui palju OÜ Ääremail trahvidena ametile võlgu on, keskkonnaamet ei avalda.
Tõrjet rahastatakse Euroopa regionaalarengu fondist. See on Euroopa maksumaksja raha ja meil kõigil on õigus teada, kuidas seda kasutatakse. Keskkonnaamet on tänavu ilmutanud ühe pressiteate 30. aprillil selle kohta, et peale mulluse luhtunud tõrje 278 hektarile korraldatakse uus üheaastane riigihange tõrjeks 249 hektaril.
Mullu 6. juulil Rahvusringhäälingu uudistelõigus karuputketõrjest näitas OÜ Ääremail esindaja, kuidas ta karuputke õisikuid raiub. Vaatajal võis jääda väär arusaam, et see meetod ongi õige. Ametilt oodanuks selle saatelõigu kohta selgitusi.
278 hektarit 1470st on 18,91% ehk ligi viiendik kogu tõrjutavast pindalast. Õisikutes valmisid seemned ja seemnevaru mullas uuenes. Tõrjujate küsitlusel selgus, et osale nendest kolooniatest ei leidunud tänavu esimesel hankel pakkujaid. Kes tahaks vähempakkumisel teise tehtud praaki parandada?
Uustulnukaga hilinenud leping
Teisel pakkumisel ilmus OÜ Mikslinks, kes varem seda tööd pole teinud. Et leping sõlmiti 29. mail ja tööperiood algas 7. juunil, pidid osapooled mõistma, et tõrje algus on kuu võrra hilinenud. On ju karuputke võõrliikide ohjamiskavas toodud, et mürgitamist (peamine tõrjeviis) on õige alustada siis, kui taimed on 10 cm kõrgused. Jäägu hanke korraldajate südamele, millal nad said teada, et OÜ Mikslinksi nimel alustas tõrjet mullune ebaõnnestuja OÜ Ääremail. Riigile soodsa lepingu sõlmimine võib olla JOKK.
Mullust saamatut tõrjujat ei saa ette süüdi mõista. Tööde alguse hilinemise tõttu on aga kaunis kahtlane, et see kõikjal nõuetekohaselt tehtud saab. Nüüd, kui Pärnu Postimehes 14. juulil ilmunud artikli “Karuputke tõrjega läks mullu nihuti …” kaudu sai avalikuks, et mullune praagitegija jälle tegutsemas, algab ilmselt „menetlemine“, kes on süüdi. Ja sahmaka saab krae vahele keskkonnaameti vastutav spetsialist.
Ohjamiskavas on osutatud, et hankel ei tohiks olla võimalust osaleda nendel, kes pole varasematel aastatel tõrjega hakkama saanud. Keskkonnaminister kinnitas karuputke võõrliikide ohjamiskava 2011.-2015. aastal 1.veebruaril 2011. Loogiline, et tõrje käib kava järgi. Ehk kontrollib selle kava täitmist ka rahastaja Euroopa regionaalarengu fondist.
Mul on kahju keskkonnaameti regioonide igati võimekatest spetsialistidest ja hoolsatest tõrjujatest. Nende ettepanekuid tulemusliku tõrje tagamiseks pole piisavalt arvestatud. Tundub, et kusagil on tsaar, kes otsustab, kuidas on õige.
Edaspidine on teadmata
Keskkonnaamet ei avalda, kuidas jätkub karuputke tõrje 2013. aastal. Euroopa projekt lõpeb. Eesti riik pole pidanud vajalikus tõrjeks raha eraldada. Praegu on karuputk täisõites ja tõrjumata alad õhust selgesti märgatavad, kui rahandusminister Jürgen Ligi, keskkonnaminister Keit Pentus ja põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder teeksid ühe õhureisi ning hindaksid tõrjet oma silmaga.
Ministrid aga ei maanduks enne, kui on teinud põhimõttelise otsuse, kas Eesti riigil on 2013. aastal raha karuputke tõrjeks. Kui ei, on keskkonnaametil viimane aeg alustada teavitust, et edaspidi on karuputketõrje eramaadel (70 protsenti kogu tõrjutavast alast) iga maaomaniku mure ja riigimaal korraldab seda riigimetsa majandamise keskus, mis on põhikirja järgi nende kohustus.
Seegi variant on kirjas karuputke ohjamiskavas. Kui 2006. aastast vahelduva eduga kulgenud tõrje saab järsu lõpu, on kulutatud miljonid lihtsalt huugama pandud.
Heino Laiapea, Pärnu Postimees (24.07.2012)
