Heintaimede sileerimise optimaalse aja seiret korraldab Põllumajandusuuringute Keskus (PMK) koostöös Eesti Taimekasvatuse Instituuduga (ETKI) juba alates 2002. aastast. Proovid võetakse viiest maakonnast, vaadeldakse erinevaid põllukultuure.

2021. AASTA ESIMESED TULEMUSED ON VALMIS!

Heintaimede sileerimise info 17. mai 2021. a Heintaimede sileerimise info 17.05. analüüside alusel (PDF) Heintaimede analüüsi andmed 17.05. analüüside alusel (PDF)

Ilmateenistuse andmetel oli talv 2020/2021 oli normist väga napilt jahedam. Talve keskmine õhutemperatuur oli – 2,7 °C (norm –2,6 °C). Heintaimed talvitusid üldiselt hästi. 

Heintaimede vegetatsioon algas 2021 aastal kõige varasemalt Lõuna-Eestis (Valga, Võru , Viljandi) 12. aprillil, Pärnumaal ja Kuressaares 15. aprillil, Jõgeval, Sakus ja Kuusikul 16. aprillil. Paljude aastate keskmisega võrreldes algas vegetasioon varem (pikaajaline keskmine Jõgeval 18.04 ). Kuid III dekaadi algusest ilm jahenes ja ööpäevane keskmine õhutemperatuur jäi vahemikku +1,9 (Kuusiku) …+6,9 (Pärnu) kraadi. Vegetatsioonialgusest aprilli lõpuni kogunes efektiivseid temperatuure Valgamaale 52, Pärnu ja Viljandisse 37, Kuressaarde 36 ja Sakku 23 kraadi. Riigi ilmateenistuse andmetel oli aprillis sademeid 2/3 paljuaastate keskmisest (34 mm) Eestis. Maikuu esimene dekaad ei toonud kaasa olulist ilma soojenemist – ööpäeva keskmine õhutempeartuur jäi vahemikku 6,0 Jõgeval–6,9 °C Pärnus. Mitmel pool sadas lõrtsi koos vihmaga.

Rohukasv oli väga aeglane.

Ilm soojenes mai II dekaadis tõustes keskmiselt ~16,4 kraadini. Rohi hakkas kiiresti kasvama.

Laine ja Vello Kepparti andmetel oli efektiivsete temperatuuride kasvava summa järgi looduse areng võrreldes viimase 30 aasta keskmisega 10. maiks üheksa päeva võrra maha jäänud, sama nädala lõpuks aga vähenes mahajäämus paari päevaseks Jõgeval. 10.–16. maini valitses südasuvine soojus. 16. mai seisuga oli efektiivseid temperatuure Valgas 134, Pärnus 128; Võrus 127, Viljandis 120, Jõgeval 114 ja Kuusikul, Sakku ning Kuressaarde 103 kraadi. Maikuu teine nädal oli enamuses Eestis sademetevaene, vaid Võrus sadas 19,5 mm ehk 37% kuunormist.

U. Tamme andmetele tuginedes on heintaimik enamasti silo tegemiseks sobiv kui efektiivsete temperatuuride summa on vegetatsiooniperioodi algusest timutil 190–235, harilikul aruheinal 220–240, karjamaa-raiheinal 260–290 kraadi. Liblikõielised vajavad enam soojust.

Siloseire esimesed rohuproovid võeti 17. mail. Nende analüüs näitas, et rohu kasvukõrgus on väike: kõrrelistel 16–40 cm (Itaalia raihein) ja liblikõielistel 15-–23.cm. Kõrrelised olid võrsumise faasis. Rohi on veel väga noor ja kuivaine saak oli väike jäädes kõigis proovivõtukohtades alla 1,5 t/ha (vt analüüsitabel). Kuivaine seeduvus oli kõigis proovides üle 71%. Proteiinisisaldus oli kõrge olles väetamata rohumaal keskmiselt 20,5% ja lämmastikväetist saanud alal 22,0–33,4% (harilik aruhein N80 kg/ha), kiusisaldus oli veel väike.

Silo tegemisega peab veel ootama!

Järgmised proovid võetakse 24. mail.

Kasutatud on Laine ja Vello Kepparti Looduskalendri (https://www.looduskalender.ee/n/) ja Riigi ilmateenistuse (http://www.ilmateenistus.ee) andmeid.

Analüüsi koostasid: Sirje Tamm, Priit Pechter ja Heli Meripõld. Eesti Taimekasvatuse Instituudi teadurid

Siloseire proovid võetakse Eesti erinevatest piirkondadest, viiest maakonnast: Harjumaa (Saku piirkond), Jõgevamaa, Pärnumaa (Põhja-Pärnumaa), Valgamaa ja Viljandimaa. Vaadeldakse erinevaid põllukultuure: kõrrelised (põldtimut, aruheinad, karjamaa-raihein) ja liblikõielised (ristik, lutsern) ning nende segukülvid kõrrelistega.aadeldakse erinevaid põllukultuure: kõrrelised (põldtimut, aruheinad, karjamaa-raihein) ja liblikõielised (ristik, lutsern) ning nende segukülvid kõrrelistega.

Kvaliteetse ja hea toiteväärtusega loomasööda valmistamisel tuleb põllumajandustootjal lähtuda nii konkreetse piirkonna ilmastikust kui ka heintaimede liigilisest koosseisust.

• Loe PMK pressiteadet: https://pmk.agri.ee/et/PMK-siloseire-aitab-sileerimiseks-parimat-aega-leida 
• Vaata eelmista aastate siloseire infot PMK veebilehelt: https://pmk.agri.ee/et/laborid/siloseire