Heintaimede sileerimise optimaalse aja seiret korraldab Põllumajandusuuringute Keskus (PMK) koostöös Eesti Taimekasvatuse Instituuduga (ETKI) juba alates 2002. aastast. Proovid võetakse viiest maakonnast, vaadeldakse erinevaid põllukultuure.
Heintaimede sileerimise info 24. mai 2021. a
|
Silo saab teha valikuliselt!
20. kalendrinädalal oli heintaimede areng suhteliselt aeglane. Seirenädalal sadas üle 50 mm Võrus ja Tartus. Nädala sajusummaks kogunes Jõgeval 36 mm, Sakus 28 mm, Saartel ja Kuusikul jäi sajuhulk 10 mm piiresse. Maikuu paljuaastane keskmine sademete hulk on 42 mm.
Nädala ööpäevakeskmine temperatuur oli 10–15 kraadi üle Eesti. Efektiivsete temperatuuride juurdekasv jäi vahemikku 39–63 kraadi. 23. maiks kogunes efektiivseid temperatuure kõige rohkem Pärnusse 191, järgnesid Võru ja Valga 180 kraadiga ning Jõgeva ja Viljandi 160 kraadiga. Kõige vähem on efektiivseid temperatuure kogunenud Kuressaarde, Kuusikule ja Sakku – keskmiselt 143 kraadi.
Heintaimede kasvukõrgus suurenes 20. kalendrinädalal 10–13 cm võrra. Rohi oli noor (varsumise ja kõrsumise faasis) ja väikese kuivaine sisaldusega. Liblikõielised olid jaheda ilma tõttu lühikesed (punane ristik 21-31) ja väikese saagiga (Jõgeva ja Saku andmetel). Väetamata ja vanematel rohukamaratel oli rohusaak peaaegu poole väiksem võrreldes tavatehnoloogiaga.
Analüüsiandmete järgi oli rohi suure toiteväärtusega. Kuivaine seeduvus ületas 70% ja metaboliseeruva energia sisaldus oli 11 MJ/kg KA.
Proteiinisisaldus rohus oli kõrge, sest enamik kõrrelisi heintaimi oli kõrsumise faasis. Kiusisaldus oli samuti väike (maksimaalselt 47% NDF-I ja 26% ADF). Suurem rohu toiteväärtuse vähenemine oli timutil, kuivaine seeduvuse langus päevas oli -0,31%-st kuni 0,60% -ni olenevalt proovivõtu kohast. Teistel kõrrelistel oli seeduvuse langus mõõdukas (-0,24-0,31% päevas). Liblikõieliste-kõrreliste segukülvid, kus oli külvatud raiheina, andsid enamasti suurema toiteväärtusega sööda.
Järgmised proovid võetakse 31. mail.
Kasutatud on Laine ja Vello Kepparti Looduskalendri (https://www.looduskalender.ee/n/) ja Riigi ilmateenistuse
(http://www.ilmateenistus.ee) andmeid.
Analüüsi koostasid: Sirje Tamm, Priit Pechter ja Heli Meripõld. Eesti Taimekasvatuse Instituudi teadurid
Siloseire proovid võetakse Eesti erinevatest piirkondadest, viiest maakonnast: Harjumaa (Saku piirkond), Jõgevamaa, Pärnumaa (Põhja-Pärnumaa), Valgamaa ja Viljandimaa. Vaadeldakse erinevaid põllukultuure: kõrrelised (põldtimut, aruheinad, karjamaa-raihein) ja liblikõielised (ristik, lutsern) ning nende segukülvid kõrrelistega.aadeldakse erinevaid põllukultuure: kõrrelised (põldtimut, aruheinad, karjamaa-raihein) ja liblikõielised (ristik, lutsern) ning nende segukülvid kõrrelistega.
Kvaliteetse ja hea toiteväärtusega loomasööda valmistamisel tuleb põllumajandustootjal lähtuda nii konkreetse piirkonna ilmastikust kui ka heintaimede liigilisest koosseisust.
- Loe PMK viiimast pressiteadet: https://pmk.agri.ee/et/PMK-siloseire-aitab-sileerimiseks-parimat-aega-leida
- Vaata siloseire põhjalikku teavet infot PMK veebilehelt: https://pmk.agri.ee/et/laborid/siloseire
Artikli valmimist toetab Euroopa Liit – MAK 2014-2020 “Teadmussiirde programm põllumajanduse, toidu ja maamajanduse tegevusvaldkonnas” |