Rohusilo tegemise optimaalse aja info 31.mai analüüside alusel

Kõrrelisterohkete taimikute optimaalne niiteaeg käes

Heintaimede sileerimise info 31.05. analüüside alusel (PDF) Heintaimede analüüsi andmed 31.05. analüüside alusel (PDF)

foto: H.Tamsalu

21. nädal kujunes Jõgeval tavapärasest jahedamaks. Kui pikaajalise keskmise järgi kõigub mai viimasel nädalal ööpäeva keskmine õhutemperatuur Jõgeval 12 ja 13 kraadi vahel, siis lõppenud nädalal jõudis see sinna vahemikku ainult teisipäeval ning kolmel päeval jäi keskmine kümnest kraadist veidi madalamakski. Pühapäeva öösel langes minimaalne õhutemperatuur 0,6 kraadini ja maapinnal esines öökülma.

Efektiivseid temperatuure on kogunenud kasvuperioodi algusest 30. maiks Pärnusse 237, Võrru ja Valka 220–224. Veidi vähem kogunes Jõgevale ja Viljandisse – 198 ja kõige vähem Kuressaarde, Sakku ja Kuusikule – 171–182 kraadi.

Lõuna-Eestis sai heintaimede kasv ja areng korraliku hoo sisse.
On toimunud hoogne heintaimede massi suurenemine, kuid samal ajal on vähenenud toiteväärtus.

Kuivaine saake hinnates oli viljakamatel muldadel ja väetatud põldudel kasvanud hea saak (3,2–5,08 t ha^-1), seevastu nõrgemal väetamis- foonil ja vanematelt rohukamaratelt oli saagi juurdekasv väiksem. Instituudi (U. Tamm järgi) uuringutest on selgunud, et efektiivsete temperatuuride summa suurenemisel 10 kraadi võrra väheneb esimese niite kasvuperioodil kuivaine seeduvus varajasel punase ristikul 0,33, lutsernil 0,41 ja kõrrelistel 0,55% võrra ööpäevas.

Analüüsiandmete järgi on rohi endiselt suure toiteväärtusega. Kuivaine seeduvus püsib kõrge – endiselt üle 65% ja metaboliseeruva energia sisaldus 11 MJ/kg KA. Suurema toiteväärtusega kõrrelistel (karjamaa-raihein, harilik aruhein, roog-aruhein) oli kuivaine seeduvus hea (vastavalt 72%, 68%, 68%). Kuivaine seeduvus ületas 70%. Proteiinisisaldus on võrreldes eelmise nädalaga langenud, kuid püsib veel kõrge, sest enamik kõrrelisi on kõrsumise faasi jõudnud, üksikud nt keraheinad on loomise faasi algul, rebasesaba alustas õitsemist.

Liblikõieliste heintaimede kasvukõrguse juurdekasv oli 21. kalendrinädalal 8–13 cm, varajane punane ristik ja lutsern on varsumise faasis. Kiusisaldus jätkuvalt suurenes (maksimaalselt ADF 0,49% ja NDF 0,96% päevas), kuid jääb ikkagi kvaliteedilt normi piiresse.

Järgmised proovid võetakse 7. juunil.

Kasutatud on Laine ja Vello Kepparti Looduskalendri (https://www.looduskalender.ee/n/) ja Riigi ilmateenistuse
(http://www.ilmateenistus.ee) andmeid.

Analüüsi koostasid: Sirje Tamm, Priit Pechter ja Heli Meripõld. Eesti Taimekasvatuse Instituudi teadurid

Siloseire proovid võetakse Eesti erinevatest piirkondadest, viiest maakonnast: Harjumaa (Saku piirkond), Jõgevamaa, Pärnumaa (Põhja-Pärnumaa), Valgamaa ja Viljandimaa. Vaadeldakse erinevaid põllukultuure: kõrrelised (põldtimut, aruheinad, karjamaa-raihein) ja liblikõielised (ristik, lutsern) ning nende segukülvid kõrrelistega.aadeldakse erinevaid põllukultuure: kõrrelised (põldtimut, aruheinad, karjamaa-raihein) ja liblikõielised (ristik, lutsern) ning nende segukülvid kõrrelistega.

Kvaliteetse ja hea toiteväärtusega loomasööda valmistamisel tuleb põllumajandustootjal lähtuda nii konkreetse piirkonna ilmastikust kui ka heintaimede liigilisest koosseisust.

• Loe PMK viiimast pressiteadet: https://pmk.agri.ee/et/PMK-siloseire-aitab-sileerimiseks-parimat-aega-leida 
• Vaata siloseire põhjalikku teavet infot PMK veebilehelt: https://pmk.agri.ee/et/laborid/siloseire