Kuidas seondub põllumajandusturgude kümneaastane tulevikuvaade erinevate kestliku arengu eesmärkidega? Kas saaduste tootmine maailmas keskmiselt inimese kohta 3025 kilokalorit päevas täidab 2030. aastaks seatud kestliku arengu eesmärgi? Milline on seejuures mõju põllumajandustootjale? Kokkuvõtte põllumajandusturgude tulevikuvaatest teeb Maablogis Maaeluministeeriumi maaelupoliitika ja analüüsi osakonna majandus- ja keskkonnaanalüüsi büroo nõunik Katre Kirt.

Artikkel avaldatud Maablogis: https://maablogi.wordpress.com/2021/07/08/globaalsete-pollumajandusturgude-tulevik-ja-kestliku-arengu-eesmargid

Globaalsete põllumajandusturgude tulevik ja kestliku arengu eesmärgid

Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) ning ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) koostöös valminud põllumajandusturgude ülevaade aastateks 2021–2030 („Agricultural Outlook 2021–2030“) avaldati 5. juulil. Selles annavad OECD ja FAO konsensusliku hinnangu peamistele eeldatavatele muutustele põllumajandussaaduste tootmises, tarbimises ja kaubandusnäitajates järgneva kümne aasta jooksul. Tänavuses raportis võrreldakse põllumajandusturgude arenguid kestliku arengu eesmärgiga kaotada nälg, saavutada toiduga kindlustatus ja parem toitumine ning toetada säästvat põllumajandust.

Maailma rahvastiku arv kasvab aastaks 2030 praeguselt 7,7 miljardilt eeldatavalt 8,5 miljardile, kontsentreerudes arengupiirkondadesse, kus vajaliku toidu tootmiseks napib ressursse ning sissetulekud on tagasihoidlikud võrreldes Euroopa, Okeaania ja Põhja-Ameerika piirkondadega. Põllumajandussaaduste kogutarbimise kasvuks maailmas hinnatakse 1,2% aastas. Ülevaate omavahel põimunud, üldisest makromajanduslikust keskkonnast, nõudlusest ja pakkumisest sõltuvad näitajad seonduvad nelja alaeesmärgiga.

Eesmärk: tagada kõigile inimestele ohutu toit ja kaotada alatoitumine

Maailma regioonide[1] toiduga kindlustatus on väga erineva tasemega ning paljud regioonid sõltuvad impordist. Eeldatavaid toodangumahte arvestades jõuab 2030. aastaks maailmas toodetud ehk saadaolev keskmine päevane kalorite hulk inimese kohta 3025 kilokalorini, kuid Sahara-taguses Aafrikas vaid 2500 kilokalorini.

Muutused saadaoleva toidu tarbimises erinevad piirkonniti ja sõltuvad majanduslikest, sotsiaal-kultuurilistest harjumustest ja elustiilist. Kõrge sissetulekuga[2] riikides (sh Eesti) eeldatakse loomse valgu tarbimise vähenemist elaniku kohta, samal ajal kui keskmise sissetulekuga riikides loomakasvatussaaduste ja kala eelistamine endiselt jätkub ning loomse valgu tarbimine kasvab. Veise-, sea-, lamba- ja kitseliha tarbimise tase jääb stabiilseks või näiteks Euroopa Liidus, Kanadas ja Austraalias pigem väheneb. Samas linnulihale eeldatakse suurimat kasvu just madalama sissetulekuga riikides, kuna tegu on odavama, kuid tarbijate arvates ka tervislikuma ning keskkonda säästvama saadusega.

Eesmärk: kahekordistada põllumajanduse tootlikkust ja suurendada väikeste toidutootjate sissetulekut

Põllumajandustoodangu kasvuks järgneval kümnendil hinnatakse 1,4% aastas peamiselt arenguriikide ja madala sissetulekuga riikide arvelt. Piirkondlikud erinevused vähenevad eeldusel, et saagikused suurenevad ning ka loomakasvatuses tõstetakse tootlikkust. Euroopa Liidu põllumajandustootmisesse umbes 0,2%ga panustav Eesti on piimasektori tootlikkuse näitajatelt maailmas esireas. OECD keskmine aastane piimatoodang lehma kohta on 4,47 tonni, arenguriikides 0,7 tonni, Kanadas ja USAs üle 10 tonni ja Eestis 9,9 tonni.  Viimaste aastate nisusaagikuselt (u 5 t/ha) on Eesti üsna lähedal ühe suurima nisutootja, Euroopa Liidu keskmisele (u 5,4 t/ha), samas ületades teisi kahte suurimat tootjat – Indiat (u 3,4 t/ha) ja Venemaad (2,7 t/ha).

Põllumajandussaaduste hinnaarengud sarnanevad globaalse tarbimise ja tootmise arengutele. Pandeemia tingimustes enamuse põllumajandussaaduste hinnad langesid. 2020. aasta teises pooles enamike saaduste hinnad taas tõusid, kuid reaalhinnad, mis ei võta arvesse inflatsiooni, langevad kümnendi teises pooles. Hinnalangust mõjutavad tootlikkuse paranemisel pakkumise suurenemine ja samal ajal nõudluse kasvu aeglustumine. Tootmiskuludele aga avaldavad mõju kallinevad sisendite hinnad tulenevalt energiahinna muutusest (toornafta hind 79 $/barrel 2010. aastal 43 $/barrel 2020. aastal ja 74 $/barrel 2030. aastal).

Enamuse saaduste madalal püsivad hinnad ning tootmissisendite hinnatõus survestavad eriti väiketootjate sissetulekuid, mistõttu seatud eesmärgi täitmine ehk sissetulekute kahekordistamine on keeruline. Keskpika ettevaatega on seotud palju ebakindlat. Näiteks hinnad varieeruvad sõltuvalt nii ilmastikust (põuad jmt erakorralised nähtused mõjutavad pakkumist), sisendite hinnast, makromajanduslikest eeldustest, looma- ja taimehaiguste puhangutest kui ka võetavatest poliitikasuundadest. Eesti põllumajandustootjatele avalduvad hinnamuutused tavapäraselt väikese viitega ning langused on sügavamad ja tõus aeglasem. Euroopa Liidu toodetud saaduste hinnaarengud on maailmahindade arengutega sarnased. Hea noodina kõlab see, et tootjahinna tõusu aastaks 2030 eeldatakse piimasaadustele ja linnulihale (joonis)

Eesmärk: toota toitu kestlikult

OECD ja FAO ekspertide hinnangul langeb kümneaastases vaates põllumajandustootmise süsinikuintensiivsus ehk tootmismahud suurenevad enam kui heitmete kasv tooteühiku kohta. Kasvuhoonegaaside heitmete maht suureneb (u 4% aastas), kuid aeglasemalt kui eelmisel kümnendil. Sellegipoolest on vaja poliitilist lisapingutust, et jõuda globaalse kliimakokkuleppe täitmiseni. Euroopa Liidu puhul eeldatakse, et piimalehmade arv väheneb rangemate keskkonnanõuete tõttu, kuid tootlikkus kasvab, mistõttu toodangumahud ei vähene. Suurimat kasvu piimatoodangu mahus eeldatakse Indiale ja Pakistanile, kuid sealne tootlikkus on väga madal. Näiteks selleks, et toota Eesti ühe piimalehma aastatoodang, on vaja ligi seitse India või Pakistani piimalehma.

Eesmärk: tagada turgude toimimine

Täpsemalt on eesmärk tagada turgude toimimine, piirates hindade kõikumist, ning vältida ja kõrvaldada kaubanduspiirangud ja moonutused (sh ekspordisubsiidiumite kõrvaldamine). Ülevaates võetakse arvesse kehtivaidpoliitilisi kokkuleppeid ja kaubanduslepinguid, eeldades, et suuri muutusi kümnendi jooksul ei toimu. Kõikidele põllumajandussaadustele eeldatakse kaubandusmahtude kasvu (v.a sealiha ja biokütused). Kõige suurem on kaubeldav osa toodangust piimapulbritel ja sojaubadel (üle 40%), lihakategooriatest suurim veise- ja vasikalihal (u 18%).

Põllumajandussaaduste tootmine on juba praegu kontsentreerunud vähestesse piirkondadesse – 34% globaalsest põllumajandussaaduste ekspordist tuleb Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkonnast, kus see on põllumajandustootjatele oluline sissetulekuallikas. Kuid näiteks maailma nisutoodangust toodetakse Hiinas 16%, Euroopa Liidus 15%, Indias 15%, Venemaal 11% ja USAs 6%, samal ajal kui tarbitakse vastavalt 17%, 12%, 14%, 5% ja 4%. Kontsentreerumine jätkub, mistõttu järgneval kümnel aastal suurendavad netoeksportijad pakkumist ja netoimportijad[3] nõudlust. Euroopa ja Kesk-Aasia on muutunud netoeksportijateks alates 2014. aastast ning nende roll tugevneb peamiselt Venemaa ja Ukraina ekspordimahtude arvelt. Suurimaks netoimportijaks jääb Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika piirkond, kus imporditakse 64% vajalikest kaloritest. Selline tasakaalutus eeldab kaubanduspiirangute vähendamist, et tagada globaalne toiduga kindlustatus ja tootjatele sissetulek.

Muud eesmärgid

Eesmärkideks on ka tagada taimede ja loomade geneetiline mitmekesisus ning suurendada investeeringud maapiirkondade taristusse ning põllumajandusteadusesse ja arengusse. Sordi- ja tõuaretus, erinevate tootmisriskidega toimetulekuks oluline ettevalmistus vajalike investeeringute kaudu ning innovatsiooni ja uute tehnoloogiate rakendamine aitavad kaasa jätkusuutlikule tootlikkuse tõusule, mille kaudu liigutakse lähemale jätkusuutliku arengu eesmärkide täitmisele. Lähemalt saab ülevaatega „Agricultural Outlook 2021–2030“ tutvuda OECD kodulehel.

[1] Countries & Regions | Family Farming Knowledge Platform | Food and Agriculture Organization of the United Nations (fao.org) – Aafrika, Aasia ja Vaikse ookeani, Euroopa ja Kesk-Aasia, Ladina-Ameerika ja Kariibi mere ning Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika piirkond

[2] WDI – The World by Income and Region (worldbank.org)

[3] Netoeksportjad – riigid, kelle põllumajandustoodangu ekspordi väärtus ületab impordi väärtuse; netoimportijad – riigid, kelle põllumajandustoodangu impordi väärtus ületab ekspordi väärtuse