Projekt SMARTPROTECT keskendub nutikate integreeritud taimekaitse lahenduste (Integrated Pest Management – IPM) alase teabe jagamisele nii põllumajandustootjatele kui ka nõustajatele. E-platvormi kaudu koondatakse, jagatakse, hallatakse ja levitatakse teadmisi köögiviljakultuuride taimekaitse kohta. Eesmärk on stimuleerida teabevoogu kogu Euroopas, ühendades eri piirkondade nõuandesüsteeme, integreerides täppisviljeluse tehnoloogiaid ja andmeanalüütikaid integreeritud taimekaitse lahendustega köögiviljatootmistes.
Eestist on projektiga seotud Eesti Maaülikool, projekt kestab 1. jaanuar 2020 kuni 31. detsember 2022.
Projekti fookus:
- Kahjurite ja haiguste ning kasulike putukate määramine, kasutades kindlat algoritmi;
- Innovaatilised seirelahendused – automaatne loendamine, sensor-süsteem, multispektraalne pildistamine;
- Kahjustajate ennustusmudelid (hoiatus- ja otsustamise abisüsteem);
- Innovaatilised biotõrje tehnoloogiad – bioloogiline kaitsekontroll, taimeimmuunsus(indutseeritud resistentsus*) ja UV-valgussüsteemid (veepuhastussüsteemid).
Projekti käigus kogutud andmed
SmartProtecti partnerid kasutavad teabe levitamiseks riiklikul ja kohalikul tasandil oma levitamiskanaleid (veebilehed, uudiskirjad, sotsiaalmeedia) ja pöörduvad ka otse põllumajandustootjate ning nõustajate poole. Projekti teave saab avaldatud ka üle-euroopalises temaatiliste võrgustike keskses andmebaasis (vt projektid EURAKNOS ja EUREKA).
Teabe jagamise suurendamiseks teeb projekt koostööd erinevate kasvataja ühenduste, nõustajate ja ametiasutustega üle Euroopa. Põllumajandustootjate vahelise praktilise innovatsiooni arutamiseks toimuvad kohtumised, töötoad ja piirkondlike innovatsioonikeskuste näidisettevõtete külastused jm.
Põllumajandustootjatel, kes osalevad projekti tegevustes, on võimalus anda otsest tagasisidet. Mida on õppida, kuidas võiksid pakutavad lahendused mõjutada ettevõtet, mida teha teisiti pakutavaid tööriistu kasutades, millist teavet veel vaja on ning milliste kitsaskohtadega tuleb tegeleda.
SmartProtecti projekt mõjutab oluliselt ka Euroopa põllumajanduse jätkusuutlikkust, konkurentsivõimet ja majandust. See aitab kaasa pestitsiidide säästvat kasutamist käsitleva Euroopa direktiivi 2009/128 / EÜ edasisele rakendamisele. Keskkonnasäästlik ja tervislikum põllukultuur on usaldusväärsem ka tarbijate jaoks.
Täpsemalt loe projekti kodulehelt: https://www.smartprotect-h2020.eu/
Mis on IPM?
IPM tähendab kõigi olemasolevate taimekaitsemeetodite hoolikat kaalumist. IPM püüab hoida taimekaitsevahendite ja muude sekkumisviiside kasutamist tasemel, mis on majanduslikult ja ökoloogiliselt õigustatud, minimeerides ohu keskkonnale ja inimeste tervisele. IPM rõhutab tervislike põllukultuuride kasvu, mis võimalikult vähe häirib agroökosüsteeme ning julgustab kasutama looduslikke kahjuritõrjemehhanisme (Euroopa Komisjoni määratlus).
IPM tähistab taimetervise juhtimise terviklikku lähenemist, mis põhineb ennetamisel, seirel ja kontrollil.
Põhimõte on see, et kui plaanida ühe või mitme kahjuri tõrje strateegiat, peaks alustama püramiidi põhjast ja töötama ülespoole (joonis). Püramiidi põhjas on mitmesugused põllumajanduslikud tavad, mida võib kasutada kahjurite ja patogeenide koloniseerimise vältimiseks, nagu külvikord ja kahjurite/haiguste suhtes resistentsete sortide kasutamine (ennetamine). Üleval pool on lähenemisviisid põllukultuuri liikuvate kahjurite või patogeenide prognoosimiseks/jälgimiseks, et aidata edasisel otsustamisel (tuvastamine). Püramiidi tipu poole liikudes on mitmesuguseid kontrollimeetodeid, näiteks füüsiline või bioloogiline kontroll (kontroll).
Üldeesmärk on, et enne sünteetiliste/keemiliste pestitsiidide kasutamist, kaaluda kõiki muid kahjurite ja haiguste tõrje meetodeid.
Samal teemal
Maablogi:
- Integreeritud taimekaitse põhimõtete järgimine aitab ennetada taimekahjustajate levikut
- Integreeritud taimekaitse põhimõte – jälgi taimekahjustajate levikut!
- Kuidas rakendada koduaias integreeritud taimekaitse põhimõtteid?
Maaeluministeeriumi kodulehel:
* Indutseeritud resistentsus – Indutseeritud ehk adaptiivne resistentsus tekib fenotüübilise plastilisuse kaudu ühepõlvkonna jooksul.(Allikas: K.Aab, 2019, lk22)(PDF)