Allikas: SHEEPNet
Artikkel avaldatud esmakordselt maainfo.ee veebis 27. mai 2020. a
SheepNet (Sharing Expertise and Experience towards sheep Productivity through NETworking) on H2020 kolmeaastane projekt, mille eesmärk on suurendada lammaste produktiivsust. Võrgustik keskendub eelkõige tõhusale taastootmisele, tõhusale tiinusele ja lammaste suremuse vähenemisele, sest need 3 tegurit on olulised kasumlike ja jätkusuutlike lambatootmissüsteemide jaoks.
Faktileht: Lihtne lähenemine lammaste karjatamisele
Faktileht: A simple approach to rotational grazing
Poppy Frater, dr Roberto Ruiz,
SRUC Šotimaa; Neiker-Tecnalia, Hispaania
Vahelduv karjatamine tähendab väikesi karjakopleid ja karja sagedase liigutamise kombineerimist, et vähendada rohu raiskamist ja pakkuda karjamaale puhkust. Intensiivne karjatamine, millele järgneb puhkeperiood, toob kaasa rohu suurema kasutamise, paranenud karjamaa kvaliteedi ja suurema rohu saagikuse.
Oodatavad eelised.
- Suureneb rohu kogusaak ja paraneb karjamaade kvaliteet: suurem proteiinisisaldus ja seeduvus ning väiksema kiudainete sisaldus.
- Paraneb rohu kasutamine.
- Suurem söödamaa isevarustatus ja väiksemad söödakulud.
- Sõnniku parem jaotus.
- Keskkonnakasu: paraneb mulla tervis, väheneb pinnase tihendamise oht, suureneb bioloogiline mitmekesisus (taimestik, mikro – ja mesofauna) ning suureneb süsiniku sidumine.
Eeltingimused ja nõuded
- Vahelduvat karjatamist saab rakendada mis tahes keskkonnas ja kättesaadavate karjatamise ressurssidega; puhkeaja pikkus sõltub aga agrokliima tingimustest (temperatuur, vihm jne) ning karjamaa tüübist (looduslik, parandatud jne).
- Esialgne karjatamise planeerimine on otsustava tähtsusega, et sobitada puhkeaeg rohu kasvutempoga; kava tuleks kogu aasta jooksul kohandada, et reageerida muutuvale rohu kasvule.
- Koplite jaotumine ja juurdepääs peavad olema kavandatud selleks, et vältida loomade liikumist eelnevalt karjatatud põldudel.
- Koplid tuleks eraldada püsi- või elektritaradega.
- Tuleb tagada loomade juurdepääs veele ja varjupaikadele, eriti äärmuslikes tingimustes (kuum, külm, tuul või vihm).
Kuidas seda teha?
1. Planeeri
Näiteks: kolmenädalane puhkus ja kolmepäevane karjatamine vastavalt hooaja tingimustele (st lühem aeg) – Kaheksa koplit, karja ümberpaigutamine iga kolme päeva järel, kolmenädalane karjamaa puhkeaeg.
Puhkeperioodi dikteerivad rohu kasvutingimused: kui rohu kasv aeglustub (või soovitud karjatamise kestus väheneb), tuleb puhkeperioodi suurendamiseks ja rohu vajaliku kõrguse saavutamiseks rotatsiooni arvestada rohkem kopleid. Mida lühem on karjatamise kestus, seda suurem on sööda kasutamine (tarbitav kogus) – loomadele antakse vähem võimalusi sööda raiskamiseks.
2. Vali karjamaa ja rühma suurus
Maksimaalne karja suurus põhineb pigem praktilisel loomade käsitlemise võimekusel kui söödavarustusel, nt kas üle 500 looma liigutamine ühe korraga on mõistlik. Oluline on teada ka piirkonna tüüpilist rohu kasvukiirust. Kohanemiseks kasutage karjamaad heina või silo tegemiseks; järelkarjatage väiksema söödavajadusega loomarühmaga. Kui rohu kasv aeglustub, ergutage karjamaad väetisega, vähendage karja suurust karjamaa kohta; kasutage lisasööta.
Allikas http://www.sheepnet.network/knowledge-reservoir ja konkreetne materjal SIIN
