Allikas: Err.ee, Joakim Klementi
14.09.2021
Vähe vihma ja suur kuumus juunis ja juulis tähendavad, et saaki tuleb tänavu vähem. Viljakoristusaeg on aga nihkunud varasemaks.
Põllumajandus-kaubanduskoja teraviljakomisjoni esimees Jaak Läänemets ütleb, et teravili koristati tänavu põldudelt tavapäratult vara.
“Meil isiklikult on olnud niimoodi, et kõikide aegade kõigi varasem koristus oli nüüd, mis algas kuskil juuli keskel. 10. augustiks olid meil teraviljad ja raps kõik koristatud. Aastal 1993, kui me kasvatasime ainult suvivilja, alustasime koristusega 24. augustil,” rääkis Läänemets.
Tema sõnul on varajase saagikoristuse taga palav suvi. Kannatasid just suviviljad oder, nisu ja kaunviljad nagu hernes ja uba. Taliviljad rukis, talinisu ja talioder pidasid paremini vastu.
“Meil konkreetselt oma ettevõttes on selle aasta saak 20 protsenti väiksem kui läinud aastal. Eesti keskmisega on ka tagasiminek. Kui statistika kohaselt – mälu järgi julgen öelda – on Eesti teravilja ja rapsi kogusaak oli 1,95 miljonit tonni, siis selleks aastaks prognoositakse suurusjärgus 1,5 miljonit tonni,” ütles Läänemets.
Teravilja toodetakse Eestis ligikaudu kaks korda sama palju kui tarbitakse, seega väiksem saak ei pruugi saia hinda poes mõjutada.
Kartulikasvataja Gustav Põldma ütleb, et kartul, seevastu, on tänavu põllul kauem.
“Ma olen üle 20 aasta kartulit kasvatanud, minu arust pole kartul septembrikuus veel täies õies õitsenudki. Osa sorte õitsesid alles septembri kuus! Kuu lõppu jääb koristus, hiliste sortide oma,” rääkis Põldma.
Kartul on mullusega võrreldes kallim, kuid Põldma sõnul ongi nii õiglasem. Mullune saak oli nii hea, et kartulikasvatajad müüsid kartulit hinnaga, millega tegelikult toota ei saa. Põldma usub, et kallim hind ostjat ei hirmuta.
“Põuaga on see mure ka, et kartuli välimus läheb kärna ja koor on krobeline, sisul pole tegelikult häda mitte midagi. Meil on koostööpartnerid siin põllul ka käinud. Kui sa vaatad kartulit, siis ei tahaks seda osta. Aga koorisin neile põllu peal kartulit ja lõikasin pooleks, siis nad imestasid, et seest on kõik ilus. See on iluviga tegelikult,” ütles Põldma.
Põllumehed siiski palju ei muretse. Plaane tehakse pikema aja peale, nii katab parem aasta halvema.
Toimetaja: Mait Ots