Allikas: Novaator.ee, Priit Ennet
20.10.2021
Poest marju või puuvilju ostes ei või iial kindla peale teada, kui külluslikult või kui tuimalt nad seekord tegelikult maitsevad.
Miks see nii on, võib ka mõista: kui tuua marju või puuvilju poodi parimas küpsusastmes, siis on nad tihtilugu ühtlasi ka juba nii pehmeks läinud, et kipuvad transpordil plekkidega kattuma ja riknema. Nii tulebki vilju paraku korjata enne piisavalt küpseks saamist.
Ameerika teadlased aga on nüüd tuvastanud tomatitaimes niisuguse geeni, mis aitab küpsete tomatite pehmenemist ära hoida. Nii saaks neid ka parajalt küpsetena paremini vedada ja poeriiulile seada. Teadlased loodavad, et samasugune geen võimaldab sama saavutada ka muude marjade–puuviljade puhul.
James Giovannoni ja ta Cornelli Ülikooli kolleegide leitud geen reguleerib mõnede teiste geenide aktiivsust. Need teised geenid aga korraldavad rakumembraanide ehitust ja talitlust ning mõjutavad sedakaudu ka tomativilja kõvadust või pehmust.
Varem on Giovannoni töörühm leidnud üles mitu geeni, mis reguleerivad tomati küpsemist suunavate geenide aktiivsust. Nüüd leitud geen ei sekku aga mingil määral küpsemisse endasse, vaid ainult vilja mehaanilistesse omadustesse.
Kui selle geeni avaldumist pärssida, siis saame tulemuseks vilja, mis on ka küpsena tugev ja toekas. Vilja suhkru- ja happesisaldus geenikohendusest ei muutunud, mistõttu ka maitse ei tohiks väga muutuda.
Muutus aga tomati värv — see läks tumedamaks, sest pigmentainete beetakaroteeni ja lükopeeni sisaldus kasvas.
Oma uuringust kirjutavad Giovannoni ja kaasautorid Ühendriikide teadusakadeemia toimetistes.
Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.
Toimetaja: Airika Harrik