Allikas: Maablogi “Taastav põllumajandus – kas kestlik tulevikusuund?“
Fotod: Maabogi
Põllumajandustootmine põhineb sademetel, päikeseenergial ja süsihappegaasil, mis mulla kaasabil muundatakse toodanguks. Põllumehel tasub endalt aasta lõpus kokkuvõtteid tehes küsida, kuivõrd hästi ta neid ressursse saagi tootmiseks ära kasutas ning mil moel toetas seda tema enda tegevus. Üks majandamisviis, mille juures selliseid küsimusi küsitakse, on taastav põllumajandus. Selle on ingliskeelsest terminist regenerative agriculture tõlkinud eesti keelde sellisest majandamisviisist innustunud entusiastid.
Enamikule põllumeestest võib see termin jääda võõraks, kuid teistes riikides ja ka Euroopa Liidu mullapoliitikas leiavad nii agroökoloogia kui ka taastav põllumajandus kestlike mullaharimisvõtete kogumina üha enam käsitlemist, kirjutavad Maablogis Eike Lepmets ja Merili Simmer Maaeluministeeriumi maakasutuspoliitika osakonnast
Taastava põllumajanduse keskmes on muld
Taastav põllumajandus hõlmab endas terviklikku süsteemi maaharimisviisidest, mis keskenduvad eelkõige mullatervise edendamisele, et tagada kestlik tulevik. Selle üle võib vaielda, kas Eesti kontekstis on sõna taastav asjakohane. Meie põllumuldade seisund on paljude teiste riikidega võrreldes suhteliselt hea. Põllumajandusuuringute Keskuse mullaseire ja uuringute büroo juhataja Priit Penu sõnul huvituvad põllumehed üha rohkem oma muldadest ja üritavad neid kasutada nii, et ka nende järeltulijad saaks seda teha. Samas ei pruugi teatud põllumajanduskeskkonna näitajate trendid toetada selle seisundi pikaajalist säilimist. Peaksime suurendama oma teadmisi erinevate viljelusviiside mõjust põllumajanduskeskkonnale ja eriti mullale.
Taastava põllumajanduse keskmes ongi muld, mille eest püütakse võimalikult hästi hoolitseda, sest seda nähakse kui elusorganismi. Selle organismi olulised osad on nii maapealsed taimed ja mullaorganismid maa all kui ka mullastruktuur, mis moodustub nende kaasabil ja mille vahel saavad liikuda nii õhk kui ka vesi. Taimejuured eritavad oma juureümbruse keskkonda juureeritisi, mis on suures osas suhkrud, mille on moodustanud taimelehed fotosünteesi käigus. Suhkrud meelitavad kohale mulla mikroorganisme, kes neid tarbivad ja annavad vastutasuks taimele vajalikke mineraalaineid ning muid ühendeid, mis taime immuunsust tõstavad.
Viis mullatervise printsiipi
Selleks, et muld niimoodi toimima panna, et ta taimede eest hoolitseks, paremini vett hoiaks ja hea õhulise struktuuri moodustaks, pakub taastav põllumajandus välja viis mullatervise printsiipi.
Häiringute piiramine. Igasugune mulla häirimine, liigne liigutamine ja ka sünteetiliste ainete kasutamine peaks olema viidud miinimumini. Looduse toimimises inimese sekkumiseta selliseid tegevusi naljalt ei kohta.
Mulla hoidmine taimkattega kaetult. Muld peaks olema kaetud enamiku ajast. Muidu paneb loodus sinna ise taimed kasvama ja need meile tavaliselt ei meeldi, neid me nimetame umbrohtudeks.
Elavad juured. Taimed toidavad mullaelustikku oma suhkrurikaste süsinikuühenditega. Nad võivad ära anda kuni 40% oma fotosünteesiproduktidest. Mullaelustik seevastu tugevdab taimede kaitsevõimet patogeenide ja haiguste vastu ning tagab neile vajalikud toitained, mis jääksid muidu taimele kättesaamatuks.
Mitmekesisus. Segatootmine ja -viljelus, taimekasvatuse ja loomakasvatuse mitmekesistamine ning looduslike alade süsteemi kaasamine toetab põllumajandustootmiseks vajalikke looduslikke protsesse.
Loomad. Kus iganes võimalik, võiksid põllumajandusloomad ja nende väljaheited olla osa põlluharimissüsteemist. Kui me eraldame nad kuhugi suletud ruumi, tekib kohe hulk probleeme, mida saab vältida, viies loomad sinna, kuhu loodus nad pani – välja rohtu sööma.
Tule konverentsile
Täpsemalt saab erinevatest taastava põllumajanduse võtetest ja praktikute kogemusest kuulda Maaeluministeeriumi ja Põllumajandusuuringute Keskuse korraldataval konverentsil, mis toimub 17. novembril 2021. Täpsemat infot saad Maaeluministeeriumi kodulehelt.
