Rakendusuuringud

„Põllumajandusettevõtetes süsiniku jalajälje hindamise tööriista ja juhendi koostamine“ (2023).

Käesolev tööriist on mõeldud esmatootmisega tegelevale põllumajandusettevõttele kasvuhoonegaaside jalajälje ehk kliimamõju ehk süsiniku jalajälje hindamiseks ettevõtte ja/või toote tasandil. Tööriista saavad kasutada kõik taime-, loomakasvatuse või segapõllumajandusega tegelevad ettevõtted. Köögivilja-, marja või puuviljakasvatusega tegelevate ettevõtete jalajälge paraku see tööriist hästi hinnata ei võimalda, ehkki mitmed heitekategooriad on võimalik ka käesoleva tööriistaga katta.

Vaata tööriista ja juhendit veebis teabesalv.pikk.ee 

„Ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava maaparanduse sekkumiste toetatavate tegevuste ühikuhinna kujunemine“ (2023).

Töögrupi koosseis: Marju Aamisepp, Eduard Matveev, Kristine Tiirats, Agnes Naarits Maaelu Teadmuskeskus.

Analüüsi eesmärk oli ÜPP strateegiakava 2023–2027 sekkumistest toetatavate tegevuste rahastamiskõlblike kulude kohta alusandmete kogumine ja koondamine ning analüüsi tulemusena lihtsustatud kulumeetodite rakendamise metoodika ja ühikuhindade väljatöötamine. Analüüsiti maaparanduslike uuendustööde mahte ja maksumusi eesvoolude (sh riigi poolt korras hoitavate ühiseesvoolude), settebasseinide ja puhastuslodude kohta ning maaparandussüsteemi korrastustööde keskkonnamõjude eelhinnangu ja keskkonnakaitsemeetmete planeerimisel ja elluviimisel vee-elustiku eksperdi kaasamise kulusid.

Projekti aruanne: Maaparanduse sekkumiste toetatavate tegevuste ühikuhindade leidmine

METKi veebis: https://metk.agri.ee/teadus-uuringud-projektid/maamajandus/maamajandusuuringud#maaparanduslike-uuen

„Vohavat neeruhaigust põhjustava parasiidi Tetracapsuloides brysalmonae leviku ja mõju uuring Eesti lõhilastel“ (2022–2023).

Täitjad: Magnus Lauringson, Anti Vasemägi. Eesti Maaülikool.

Käesoleva uuringu eesmärgiks oli hinnata paisude mõju jõgede temperatuurirežiimile ning vohandilise neeruhaiguse levikule ja sümptomitele. Selleks valiti välja 14 lõhilaste elupaigaks olevat jõge, kus oli võimalik seirata eelpool nimetatud näitajaid paisjärvedest vahetult alla- ning ülesvoolu.

Projekti aruanne: Vohavat neeruhaigust põhjustava parasiidi Tetracapsuloides brysalmonae leviku ja mõju uuring Eesti lõhilastel

Ringbiomajanduse teekaart määratleb Eesti ringbiomajanduse arengu peamised tegevussuunad ja arenguks vajalikud tegevused lühi- (2023‒2027) ja pikas perspektiivis (kuni aastani 2035). See on aluseks piirkondlike ringbiomajanduse teekaartide koostamisele, mis lähtuvad kohalikest bioressurssidest, kogukondade ja omavalitsuste vajadustest ja võimalustest. Piirkondlikud teekaardid sõnastavad tegevused uudseteks kohalikeks algatusteks ja koostöövormideks, võimendades piirkondliku biomajanduse lisandväärtuse kasvu ning jätkusuutlikust. Teekaart koostati Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi koordineerimisel koostöös Kliimaministeeriumi ja teiste ministeeriumite, teadlaste, ettevõtjate ja huvirühmadega ning Eesti Maaülikooli kaasabil.

Teekaart: Ringbiomajanduse teekaart (pdf)

agri.ee veebis: https://agri.ee/sites/default/files/documents/2023-08/teekaart-ringbiomajandus-2023.pdf 

„Kassari lahe tööndusliku punavetikavaru uuring“ (2023). Tartu Ülikool.

Uuringu eesmärgiks oli hinnata Kassari lahe tööndusliku kinnitumata punavetikakoosluse hetkeseisu (ruumiline varieeruvus ja bioloogilised ning füüsikalised parameetrid), saada soovitus uuringule järgneva kahe aasta püügimahtude osas ning hinnata kalapüügieeskirja (KPE) § 25 lõike 1 punktis 5 defineeritud lubatud püügialade sobivust püügiks uuringule järgneva kahe aasta jooksul. Samuti arendada videomeetodit Kassari lahe punavetikakoosluse levikumustrite, s.o katvuse määramiseks, et oleks edaspidi võimalik täpsemalt hinnata lahtise punavetikakoosluse levikupiire ja -mustrit (katvust) ning läbi selle anda ka täpsemaid varu hinnanguid.

Projekti aruanne: Kassari lahe tööndusliku punavetikavaru uuring

„Toidu märgistuse ja toiduhügieeni uuring“ (2023).

Projektijuht Kalev Petti. RAIT Faktum & Ariko.

Uuringu eesmärk oli selgitada välja, kui suurt tähelepanu pööravad tarbijad toidu märgistusele ja toidualasele teabele; kui sageli ja millist infot otsitakse ning kuidas seda mõistetakse; kui täpset teavet soovitakse; kuivõrd usaldatakse ja kasutatakse QR-koodi või teisi elektroonilisi vahendeid toidualase teabe saamiseks; millist toidualast teavet soovitakse saada müügipakendisse pakendamata toidu kohta; samuti tarbijate teadlikkus toiduhügieeni põhimõtetest: ohud toidu käitlemisel koduses majapidamises ning teadlikkus toiduohutuse keemilistest riskidest. Seal kus võimalik võrreldakse tulemusi 2019. ja 2014. aastal läbiviidud analoogsete uuringute tulemustega

Projekti kokkuvõte: Toidu märgistuse ja toiduhügieeni alane uuring

Ringbiomajanduse piirkondlike teekaartide koostamise metoodilise raami loomine (2023).

Koostajad: Tarmo Pikner, Kai Pata, Lianne Teder, Joonas Plaan, Galina Kapanen, Terje Tuisk, Grete Arro. Tallinna Ülikool koostöös Maaeluministeeriumiga.

Metoodika on praktiline töövahend piirkondlike ringbiomajanduse teekaartide koostamisele, mis lähtuvad kohalikest bioressurssidest, kogukondade ja omavalitsuste vajadustest ja võimalustest ning sõnastavad tegevused uudseteks kohalikeks algatusteks ja koostöövormideks, võimestades piirkondliku biomajanduse lisandväärtuse kasvu ja jätkusuutlikkust1. Seda metoodikat saavad kasutada erinevad organisatsioonid (nt maakondlikud arenduskeskused, ettevõtted, kohalikud omavalitsused ja nende liidud, kogukondlikud initsiatiivid) ringbiomajanduse võimaluste kaardistamiseks, teekaardina fikseerimiseks ja arendamiseks.

Projekti aruanne: Ringbiomajanduse piirkondliku teekaardi koostamise metoodilise raamistik

Mahevesiviljeluse võimaluste ja vajaduste väljaselgitamine (2023).

Uuringu autorid: Merle Mägi, Keit Simmulmann, Doris Pavlov. Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE.

Uuring annab ülevaate Eesti vesiviljeluse hetkeolukorrast ning Eesti tingimustest vesiviljelus-, sh mahevesiviljelustootmise võimalikkusest ja selleks sobivatest liikidest. Samuti vaadeldakse lähiriikide kogemusi mahevesiviljeluses ning mahetoodangu turustamisvõimalusi ja mahetootmise nõudeid traditsioonilise kalakasvatamise võrdluses.

Projekti aruanne: Mahevesiviljeluse võimaluste ja vajaduste väljaselgitamine

„Mahepõllumajandusliku köögivilja, kartuli ning puuvilja- ja marjakasvatuse uuring“ (2023).

Uuringu autorid: Doris Pavlov, Keit Simmulmann, Anneli Saaroja, Sabina Trankmann. Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE.

Uuringu eesmärk oli kaardistada Eesti töötlejate, toitlustajate ja turustajate nõudlus tootekategooriate lõikes ning maheettevõtete võimekus ja huvi samu tootekategooriaid toota. Ühtlasi selgitatakse välja nõudluse ja pakkumuse suhe ning peamised probleemid tootmise ja töötlemise laiendamisel.

Projekti aruanne: Mahepõllumajandusliku köögivilja, kartuli ning puuvilja- ja marjakasvatuse uuring

„Märgistatuna turule jõudnud toodangu osakaal Eesti mahepõllumajandussaaduste toodangust“ (2023).

Projektgrupi koosseis: Aet Vanamölder, Kelly Tänav, Mati Reiman, Ingrid Niklus, Viivika Savina, Lia Lepane, Ülo Mattheus, Bruno Pulver. Eesti Konjunktuuriinstituut.

Töö eesmärgiks oli välja selgitada kui suure osa Eestis toodetud mahetaimekasvatussaadustest ja maheloomakasvatussaadustest müüdi 2022. aastal mahedale viidatult

Proekti aruanne: Mahedana müüdud toodangu osakaal mahepõllumajandustoodete toodangust Eestis 2022. aastal

„Kääritusjäägi (digestaadi) ohutus, sobivus mullaparandaja või väetisena kasutamiseks ja kääritusjäägi kasutamise majanduslik tasuvus“ (2023)

Uurimisgrupi koosseis: Rando Värnik, Mait Kriipsalu, Allan Kaasik, Kaja Orupõld, Henn Raave, Kersti Aro, Eesti Maaülikool.

Uuringul oli viis eesmärki:

1. Saada ülevaade Eestis praegu tekkivast kääritusjäägi kogusest ja selle kasutamisest ning hinnata selle potentsiaali sünteetiliste mineraalväetiste asendajana.
2. Hinnata Eestis kasutada oleva biogaasi tootmispotentsiaaliga biolagunevatest jäätmetest ja kõrvalsaadustest2 pärineva biomassi sobivust anaeroobseks kääritamiseks.
3. Selgitada välja biogaasi tootmisel tekkiva kääritusjäägi omadused, ohutus ja sobivus mullaparandusaine/väetisena kasutamiseks.
4. Selgitada välja kääritusjäägi tootestamise võimalused ning sellega seotud vajalikud eel- ja järeltöötluse tehnoloogilised lahendused.
5. Anda soovitused poliitikakujundajale, kas ja mil viisil on vajalik riigi sekkumine ohutu ja nõuetelevastava kääritusjäägi kasutamise suunamiseks.

Kääritusjäägi uuringu lõpparuanne

Uuringu eesmärk oli anda ülevaade Eesti mesindussektori struktuurist.

Loe aruannet Eesti mesindussektori struktuur_2018

Uuringuga mõõdeti tarbijate usaldust Eestis tarbitava toidu ohutuse suhtes.

Loe aruannet „Tarbija kindlustunde uuring“

Uuringu esitlus

Käesolevas töös uuriti erinevate valgupulbrite funktsionaalseid ja sensoorseid omadusi. Kasutati ensümaatilist töötlust ning fermenteeriti valmistatud segusid erinevate juuretisekultuuridega, mille tulemusel parandati mudeltoodete tekstuuri, maitset ja aroomi. Uurimistöö käigus arendati mudelretseptuurid nii taimsele jogurti- ja juustuanaloogile kui ka pudingule. Rakendati erinevaid tehnoloogilisi võtteid (homogeniseerimine, segamine, kuumutamine), et toodete kvaliteeti veelgi parendada. Töö tulemusena saadi kõrgendatud valgu- ja kiudainesisaldusega taimsete piimaanaloogtoodete retseptuurid ja valmistamise tehnoloogiad. Läbi viidud uurimis- ja arendustöö on oluliseks sammuks edasistes tootearenduse protsessides, et tarbijateni jõuaksid veelgi maitsvamad, väheste lisakomponentidega ning kõrge toiteväärtusega tooted.

Loe aruannet “Ekstrudeerimistehnoloogia ja taimsete piimaanaloogide arendus”

„Toidu tarneahela toimepidevus isevarustatuse tagamisel kriisiolukorras“ (2021–2022) projekti juht Mati Mõtte, Tartu Ülikool.

Uuringu eesmärk oli kaardistada üle Eesti toidu tarneahela osas ettevõtted ning ettevõtete ühendused, mis iseseisvalt või omavahelises koostöös on võimelised kriisiolukorras ja piirkondliku isolatsiooni tingimustes tagama elanikkonna toiduga varustamise.

Ülesanded

• Kriisistsenaariumite koostamine koos riskide hindamisega
• Teiste riikide näidete ja kogemuste esitamine
• Ülevaate saamine ettevõtjate võimalikust käitumisest kriisiolukorras (stsenaariumite abil)
• Ülevaate koostamine võimekamatest ettevõtetest piirkonniti ja sektorite lõikes
• Kriisistsenaariumidega kaasnevate riskide maandamiseks meetmete leidmine/hindamine

Loe uuringu kokkuvõtet skeemina: Toidu tarneahela abstract A4 final

Loe uuringu kokkuvõtet slaididena: 2023-01-18 Toidutarneahel-esitlus

„Kloridasoon-desfenüül ning selle leviku põhjuste välja selgitamine“ (2021–2022) projekti juhid René Freiberg, Arvo Tuvikene, Eesti Maaülikool.

Uuringu eesmärk oli kindlaks teha toimeaine KL-i ja selle laguprodukti KLD-i võimalik keskkonda sattumise teekond. Uuringu tulemusena saadi vastus küsimusele, millisest allikast pärinevad pinna- ja põhjaveest leitud KL-i ja KLD-i jäägid. Tulemuste põhjal saab anda hinnangu, kas ja millisel moel on võimalik vähendada KL-i sattumist veekeskkonda, mis aitab täita veeseadusest tulenevaid üldisi veekaitselisi eesmärke.

Loe aruannet: Kloridasooni lõpparuanne

• LISA 1 Seirealade mullastiku kirjeldus
• LISA 2 Seirealade hüdrogeoloogia
• LISA 3 PROOVIVÕTUKAVA
• LISA 4 ANALYYSILEHED

Ülemaailmselt rõhutatakse vajadust soolatatarbimise kontrollimiseks ja vähendamiseks. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) soovituste kohaselt tuleks soola tarbimist järk-järgult vähendada <5 grammini päevas, 10% vähendamisega aastas. Soola tarbimine erineb piirkonniti ja eri riigid on tulnud välja omapoolsete algatustega. Eestis soolatarbimist rahvastikupõhiselt uuritud ei ole, kuid soovituslikult ei tohiks soolatarbimine naistel ületada 5 grammi ja meestel 6 grammi päevas.

Eesti rahvastiku soola tarbimise uuringu läbiviimisel lähtuti WHO/PAHO protokollist. Uriinist määrati keskmine naatriumi, kaaliumi, joodi, fluori ja seleeni sisaldus ning vereseerumist seleenisisaldus. Samuti hinnati nende elementide saadavust 48 tunni toidupäeviku alusel. Lisaks täitsid uuritavad üldküsimustiku ja mõõdeti uuritavate vererõhk, pulsisagedus ning viidi läbi antropomeetrilised mõõtmised.

Kokkuvõttes ületas soola tarbimine soovituslikke koguseid nii naistel kui meestel.

Kuna ülemäärane soola tarbimine koos ülekaalulisusega on üheks kõrgvererõhu riskiteguriks, tuleb elanikkonna hulgas jätkata terviseedenduslikku tööd, mis hõlmaks tasakaalustatud toitumise edendamise kõrval tööd ka kehalise aktiivsuse tõstmiseks, alkoholitarbimise ja suitsetamise vähendamiseks ning vaimse tervise tugevdamiseks. Üheks tõhusaks viisiks rahvastiku soola/naatriumi tarbimise vähendamiseks on naatriumisisalduse vähendamine sagedamini tarbitavates toitudes, sh toiduainete reformuleerimine koos teabe kogumise jätkamise ja võrdlemisega varasemalt kogutud teabega. Oluline on vähendada soolasisalduse erinevusi sarnaste toodete vahel.

Loe aruannet: Soolauuringu_loppraport_2022

„Eesti lihaveiste karjatervise andmete analüüs karjatervise programmi väljatöötamiseks“ (2021–2022) projekti juht Piret Kalmus, Eesti Maaülikool.

Projekti peaeesmärk oli koostada lihaveiste karjatervist iseloomustavate näitajate põhjal karjatervise protokoll. Seejuures analüüsida asjakohase teaduskirjanduse põhjal lihaveiste karjatervist iseloomustavaid näitajaid ja testida lihaveiste terviseandmete kogumise metoodikat ja võimalusi erinevat tõugu lihaveiseid kasvatavates ettevõtetes; viia läbi regulaarsed karjatervise visiidid, kaardistada testfarmide karjatervisealane olukord koos karjatervise nõustamisega; analüüsida olemasolevate Eesti lihaveiste registriandmete põhjal lihaveiste tervise, heaolu ja tootlikkuse taset.

Loe aruannet

• Lõpparuanne. Eesti lihaveiste karjatervise andmete analüüs karjatervise programmi väljatöötamiseks
• Lisa 1. Lihaveiste karjatervise programm. Kirjanduse analüüs
• Lisa 2. Lihaveiste tervisenäitajad
• Lisa 3. Lihaveiste tervisealane nõustamine testkarjades
• Lisa 4. Lihaveise karjaterviseprogrammi rakendamiseks vajalikud tegevused
• Lisa 5. EPJ andmete analüüs

„Uuring põllukultuuride sertifitseeritud seemne ja seemnekartuli kasutamise ning sordilise mitmekesisuse kohta ja puuvilja- ja marjakultuuride paljundus- ning istutusmaterjali kasutamise sordilise mitmekesisuse kohta“ (2021–2022) projektgrupi koosseis: Katrin Nittim, Marje Josing, Kelly Tänav, Albert Hansa, Mati Reiman, Bruno Pulver, Viivika Savina, Ingrid Niklus, Eva Priedenthal, Eesti Konjunktuuriinstituut.

Uuringu eesmärk oli välja selgitada milliseid teravilja- ja kartulisorte Eestis 2021. aastal külvati või maha pandi, kui suurele pinnale, kas seeme ja seemnekartul oli sertifitseeritud, kas sertifitseeritud seeme oli kodumaine või pärit mujalt riigist ning kas külvatud seemned kuuluvad Eesti või Euroopa sordilehte. Uuringu tulemusel selgusid kõige enam kasvatatavad teravilja- ja kartulisordid Eestis ning kui palju kasvatati EL sordilehes olevaid ja muid sorte, mida pole Eesti kliimatingimustes katsetatud.

Samuti oli uuringu eesmärgiks välja selgitada puuvilja- ja marjakultuuride paljundus- ning istutusmaterjali pakkumine puukoolide ja aiandite poolt, pakutava sordiline mitmekesisus ja kas sordid kuuluvad Eesti sordilehte või Euroopa Liidu sordilehte FRUMATIS. Aruandes on esitatud 40 puukooli ja aiandi andmed, kelle viljapuude ja marjakultuuride istutus- ning paljundusmaterjali tootmine on registreeritud Taimetervise registris.

Loe aruannet: Sertifitseeritud seemne ning istikute kasutamine ja sordiline mitmekesisus Eestis 2022

„Eesti päritolu maasikate referentsandmebaasi loomine“ (2020–2022) projekti juht Katrin Idla, Põllumajandusuuringute Keskus.

Maasikate päritolu ning selle võltsimine on viimastel aastatel tekitanud suuri vaidlusi ning pakkunud tõsist väljakutset nii tootjatele kui tavalisele ostjale. Sellest tulenevalt oli uuringu eesmärgiks luua referentsandmekogu, mille alusel on võimalik laboratoorselt eristada Eesti maasikat mujal kasvatatud maasikast.

Loe aruannet: RUP_Maasikas_lopparuanne

„Biomarker-rasvhapetel põhineva põllumuldade bioloogilise seisundi indikaator“ (2021–2022) projekti juht Tanel Vahter, Tartu Ülikool.

Uuringu eesmärgiks oli välja töötada Eesti muldade seisundit võimalikult täpselt iseloomustav(ad) mullaelustiku ja -elurikkuse mõõdik(ud) ning ka selle esialgne interpreteerimine. Uuringu tulemusena on loodud alused Eesti muldade seisundi ja elurikkuse jätkusuutlikuks ja võimalikult mitmeplaaniliseks hindamiseks.

Loe aruannet: Mullaelustiku_lopparuanne

Loe temaatilist artiklit: mullaelustiku-andmed-muutuvad-kattesaadavamaks (märts 2023)

Uuringu eesmärk oli analüüsida kuivendatud põllumajandusmaal hajukoormuse tekkimise asjaolusid, selle levikut pinnavee ja maaparandussüsteemi rajatiste kaudu ning anda soovitused hajukoormuse levikut ohjavate olemasolevate maaparandussüsteemi keskkonnarajatiste toimimise tõhustamiseks ja vajadusel uued rajatiste ja maaparanduslike või maaharimisvõtete väljatöötamiseks.

Esimene vaheharuanne koosneb teadusartiklite, seireandmete ja varasemate uuringute põhjal tehtud ülevaatest drenaažiga kuivendatud põllumajandusmaal hajukoormuse tekkimise ja leviku ajalise jaotumise kohta.

Loe aruannet: Lopparuanne I Drenaazkuivendussüsteemi tehnilise seisundi mojust hajukoormuse levikule

Teine vahearuanne põhineb välitöödel, mille eesmärk oli hinnata ajavahemikul 2008–2019 maaparandussüsteemide registrisse kantud hajukoormuse levikut ohjavate maaparandussüsteemi keskkonnakaitserajatiste valimi seisundit (sh settebasseine 5%; puhastuslodusid (suured) 100%; suudme puhastuslodusid 25%; seadedrenaaži süsteeme 10%; tuletõrjetiike 5%) ning on antud nende otstarbekuse, nõuetekohasuse, tehnilise seisundi ja toimimise efektiivsuse hinnang.

Loe aruannet: Lopparuanne II osa_Drenaazi ala_ hajukoormus

Kolmas vahearuanne on seadedrenaaži toimimise efektiivsuse uuringu tulemustest kahel ehitisel kergetes ja keskmistes pinnastes ning on esitatud ettepanekud/ täiendused õigusaktidesse.

Loe aruannet: Lopparuanne III osa_Seadedrenaaazi katseväljakud_Ettepanekud normi

Tõdeda võib maaparandushoiutööde nõrka taset – settega ummistunud kaevud ja dreenisuudmed, puuduvad kaevukaaned, koprapaisud, kõrge veetase kraavides regulaatorite ja truupide hooldamatusest. Seireandmetest ilmneb uuendustööde ja rekonstrueerimise vajadus: uuendamist vajab 54% truupidest, 11% drenaaži kaevudest ning 66% kollektorite suudmetest.

Loe aruannet “Drenaažkuivendusega kuivendussüsteemide kuivendusseisundi uurimine rasketes liivsavi ja savi pinnastes“

Projektis analüüsiti fungitsiidiresistentsuse levikut kahe fütopatogeense seene, Ramularia collo-cygni (Rcc) ja Zymoseptoria tritici (Zt) populatsioonides kolmeaastase perioodi vältel, 2020–2022 a.

Mainitud perioodi vältel säilitasid oma efektiivsuse kaks asooli rühma toimeainet, mefentriflukonasool ja protiokonasool, mis kuuluvad ka kõige enam kasutatavate preparaatide koostisesse. SDHI rühma toimeainetest osutusid efektiivseteks fluksapüroksaad ja biksafeen. Mõlema rühma testitud toimeained osutusid efektiivseteks nii Zt kui ka Rcc tõrjes, kuid esines üksikuid isolaate, mis osutusid resistentseteks testitud toimeainete suhtes. Ajavahemikus 2020- 2022 a. oli strobiluriinide resistentsusele viitava mutatsiooni G143A keskmine sagedus Zt populatsioonis üle 70%, Rcc populatsioonis üle 90 %.
Põldudel on soovituslik kasutada fungitsiide, kus on omavahel kombineeritud erinevate toimerühmade preparaate, et vältida populatsioonis üksikute kõrge resistentsusega Zt ja Rcc
isolaatide paljunemist ja levimist. Strobiluriini rühma preparaate on soovitav kindlasti kombineerida nii asooli kui ka SDHI rühma preparaatidega. Strobiluriini rühma preparaatidest
on soovitav eelistada püraklostrobiini sisaldavaid fungitsiide asoksüstrobiini sisaldavatele preparaatidele.

Loe aruannet: “Fungitsiidiresistentsuse levik lõpparuanne

Siseturg on Eesti toiduainetööstusele olnud läbi aegade peamine müügikoht. Ostueelistuste uuringud on näidanud, et Eesti tarbija eelistab küll kodumaist toitu, kuid olenevalt tootegrupist tuleb tootjatel vähem või rohkem konkureerida ka importtoodanguga. 2022. aastal läbi viidud uuringus „Eesti elanike toidukaupade ostueelistused ja hoiakud“ (uuring sai valmis 2022. aasta detsembris) märkis kodumaise toidu eelistust 61% tarbijatest. Samas kodumaise toidukauba eelistamine langes võrreldes 2020. aastaga 13 protsendipunkti. Tarbija eelistusi korrigeerib alati tugevalt tegelikult pakutav sortiment ja hind ning konkreetne ostuotsus sünnib sageli alles kaupluses.

Loe aruannet: “Eesti toidukaupade positsioon siseturul 2022“. pdf

Eesmärk oli saada eksperthinnang olukorrale, kus kogu Euroopas on suund põllumaa vähenemisele, aga Eestis on sel sajandil põllumaa osatähtsus pidevalt kasvanud. Põllumaa muutuse trendid mõjutavad ka kasutatavate taimekaitsevahendite koguseid. Lisandunud põllumaal kasutatavad taimekaitsevahendid on suurendanud Eestis nende kasutamise üldkogust. Tingimustes, kus põllumaa osatähtsuse EL-s keskmisena on vähenenud, Eestis aga suurenenud, seab ühesugune taimekaitsevahendite üldkoguste vähendamise nõue Eesti teiste liikmesriikidega võrreldes ebavõrdsesse olukorda.

Loe aruannet “Eksperthinnang keemiliste taimekaitsevahendite vähendamisest tingitud mõjudele Eesti taimekasvatuses“

Loe aruannet: Agrometeoroloogilised prognoosid ja kokkuvõtted

Projekti kestus: 2008-2012

Eesmärk oli teostada rida materjaliteaduslikke ja –tehnoloogilisi ning mikrobioloogilisi uuringuid seenekasvatuseks vajaliku steriilse tooraine (substraatmaterjali) tootmise tehnoloogia omandamiseks.

Loe aruannet: Meditsiiniliste makroseente kasvusubstraadi biotehnoloogia.
Vaata: Ettekanne uuringu tulemustest

Eesmärk oli:

• Välja arendada Eesti oludesse sobiv ja Euroopa põllumajanduse ja keskkonnapoliitika suundumusi arvestav põllumajandusliku tootmise keskkonnaanalüüsi metoodika ning selle alusel nn põllumajandustootja keskkonnakava koostamise juhend;
• Aidata kaasa põllumajanduse kui keskkonnahoidliku elu- ja tootmisviisi laiemale tutvustamisele ühiskonnas ja põllumeeste keskkonnateadlikkuse edendamisele;
• Aidata kaasa ettevõtte ja talude majandusliku jätkusuutlikkuse tõstmisele;
• Uurida ja analüüsida põllumajandustootjate, kohalike elanike ja külastajate (eestlased, välismaalased) maastikulisi ja keskkonnakaitselisi eelistusi ning probleemseid valdkondi põllumajandusmaistus;
• Analüüsida ja täiendada olemasolevaid maaelu arengukava meetmeid sh põllumajanduse-keskkonnameetmeid;
• Teadvustada Eesti ühiskonnas ja Euroopas põllumajandusmaastike materiaalseid ja mittemateriaalseid väärtuseid.

Ettekanne

Loe aruannet. Põllumajandustootja keskkonnakava – alus maaelu kvaliteedi ja Eesti põllumajandustootja konkurentsivõime suurenemisele
Lisa 1
Lisa 3

Loe aruannet:Põllumajanduskultuuride kasutamine põletamiseks ja biogaasiks; sortiment ja agrotehnoloogia

Projekti kestus: 2008-2012

Eesmärk oli välja selgitada pärandkoosluste (puisniitude, aruniitude, sooniitude) põllumajandusliku kasutamise ökoloogiline vajadus ja välja töötada nende kasutamise põhimõtted, et suurendada multifunktsionaalset maakasutust ja üldist bioloogilist mitmekesisust ning kindlustada ökoloogiliselt oluliste funktsionaalsete rühmade ja ohustatud liikide säilimine Eestis, suurendada põllumajandustootjate alternatiivseid tootmisväljundeid ja toetusmehhanismide kasutamist.

Loe aruannet:  Pärandkoosluste ökoloogilised ja maastikulised nõudlused ning nende säästlik majandamine

Põllumajanduse prognoosimudeli eesmärk on luua süsteem, mis koondaks otsustusprotsessiks vajalikud empiirilised andmed, et võimaldada prognoosida põllumajandusloomade arvu, maa ja väetiste kasutamist arvestades põllumajandus- ja kliimapoliitikat kümneaastases perspektiivis. Projekti tulemusena loodud mudel võtab arvesse Eesti eripära ja annab võimaluse analüüsida erinevaid poliitikastsenaariumeid, süsteem keskendub avatud põllumajandusturule ega hõlma muutuste mõju teistele majandussektoritele. Mudeli tulemit saab kasutada sisendina põllumajandustootjate sissetulekute prognoosimisel vastavalt muutuvatele turu- ja makromajanduslikele tingimustele.

Loe aruannet „Põllumajandusloomade ja väetiste osas integreeritud KHG ja õhusaasteainete prognoosimise süsteemi loomine“

Uuringu eesmärk oli mõõta tarbijate usaldust Eestis tarbitava toidu ohutuse suhtes.

Loe aruannet „Tarbija kindlustunde indeksi mõõtmine“

Aastatel 2017–2021 analüüsiti kaks korda aastas piimatoodete (joogipiim, juust, või, kodujuust), lihatoodete (hakkliha), teraviljatoodete (nisujahu), munade ja köögivilja (kartul, porgand) jaehinna jagunemist tarneahela erinevate osapoolte vahel. EKI jätkas metoodika edasiarendust ning lisas võrdlusse ka mahetooted. See võimaldas hinnata mahekaupade hinnastamist ja nende konkurentsipositsiooni võrreldes tavakaupadega. Kaardistati Eesti toidusektori tarneahela kaubanduses formeeruvad (jaehinnad) tulude jaotus ja trendid selles jaotuses tarneahela osapoolte vahel läbi erinevate konjunktuuritsüklite.

Loe aruannet „Toidukaupade hinnamarginaalid“

Uuringu põhieesmärkideks oli välja selgitada erinevate põllutööde ja kiskluse mõju pesade hukkumisele viljapõldudel ja rohumaadel, võrrelda lindude sigimisedukust mahe-, loodussõbraliku ja intensiivse põllumajandusega maastikes (viljapõllud, rohumaad) ning hinnata erinevate maastikuelementide mõju lindude sigimisele.

Loe aruannet „Põllulindude pesitsusuuring“

Pestitsiidide jääkide biomonitooringu uuringu eeluuring pakub välja võimaliku metoodika Eesti pestitsiidide jääkide biomonitooringu uuringu läbiviimiseks. Uuringu käigus pakuti välja uuritavad pestitsiidide jäägid võttes arvesse nii pestitsiidide kasutamist põllumajanduses kui ka esinevaid jääke toidus ja eestlaste toitumist.

Loe aruannet „Pestitsiidide jääkide biomonitooringu uuringu eeluuring“

Uuringu eesmärk oli analüüsida erinevaid viise, kuidas viljapuu-bakterpõletiku sissetoomine ja levik riigis võib toimuda ning millised meetmed on selle bakterhaiguse kohastumise takistamiseks kõige tõhusamad. Analüüsi tulemuste põhjal on võimalik valmistada ette suunised viljapuubakterpõletiku peremeestaimede tootjatele ja maaletoojatele eesmärgiga toetada kaitstava piirkonna staatuse säilimist ning hinnata kehtivate tõrjeabinõude ajakohastamise vajadust.

Loe aruannet „Viljapuu-bakterpõletiku sissetoomise ja levikuviiside ning kohastumise takistamise meetmete analüüs“ 

Uuringus kaardistati Eesti toidusektori ekspordi areng aastatel 2015–2020 ning Eesti toidutööstuse rahvusvaheline konkurentsivõime.

Loe aruannet “VIIMANE_Taiendatud_Eesti_toidusektori_ekspordivoimekus_2021“

Uuringu käigus kohandati Eesti oludele vastavaks lihaveiste söötmisnormid. Selgitati välja poollooduslike rohumaade (loopealne karjamaa, puiskarjamaa, suprasaliinse ja saliinse vööndi rannakarjamaa) karjamaarohu maksimaalne saak, keemiline koostis (sh mineraalne) ja toiteväärtus aastatel 2017–2019.

Loe aruannet „Aastaringselt välitingimustes peetavate lihaveiste ja lammaste tervise- ning heaolunäitajad. Lihaveiste ja lammaste heaoluindikaatorite väljatöötamine. Poollooduslikud kooslused lihaveiste ja lammaste söödabaasina, soovitused lisasöötmise vajalikkuse kohta“

Projekti peamiseks eesmärgiks on välja töötada optimaalse koostisega vasikate startersööt, selgitamaks selle mõju vasikate jõudlusele ja tervisele. Startersööda puhul on oluline, et vasikas hakkaks seda võimalikult varakult sööma ja et see oleks majanduslikult ökonoomne.
Püstitatud eesmärkide saavutamiseks töötati välja kuus erinevat startersööda retsepti, selgitati pilootkatsega kuue erineva startersööda maitsvust ja söömust, korraldati vasikatega kahe eelnevalt parimaks tunnistatud startersöödaga jõudluskatse ning viidi läbi majanduslik analüüs.
Jõudluskatses leidsime, et vasikad sõid isukamalt startersööta K-5, võrreldes startersöödaga K-4, ja saavutasid teiseks elukuuks oluliselt suurema kehamassi. Katsegruppide vaheline startersööda söömuse erinevus ilmnes varem, 34ndaks elupäevaks, kehamassi erinevus muutus oluliseks aga seitsme päeva võrra hiljem, 50ndaks elupäevaks. Arvutuslikult jõudis startersööda K-5 söömus 1,5 kg-ni 11 päeva varem kui startersööda K-4 söömus. Majanduslik analüüs näitas, et K-4 katsegrupi söödakulu 90nda elupäevani oli 2,6% suurem kui K-5 katsegrupi söödakulu.
Leidsime, et startersööda söömus on vasikate kasvu ja arengu seisukohalt väga oluline. Kuivõrd aga startersööda söömust mõjutavaid tegureid on väga palju, siis tuleb vähemalt farmi söötmis- ja pidamiskorraldusest tulenevad kõikvõimalikud muutused vasikate üleskasvatamise skeemis viia miinimumini, tagamaks ühtlane rutiin ja stabiilsus.

Rahastus MAK 2014-2020 meetme 16.2. Uute toodete, tavade, protsesside ja tehnoloogiate arendamise toetuse projekt “Vasikate startersööda väljatöötamine tagamaks parimat jõudlust, tervist ja seedeorganite arengut” (PRIA viitenumber 616216780056)

Loe rohkem projekti “Vasikate startersööda väljatöötamine tagamaks parimat jõudlust, tervist ja seedeorganite arengut” kohta

Eesmärk oli mesilasperede hukkumise uuringus kogutud andmetest kohaliku andmebaasi loomine ja andmete statistiline analüüs varroatoosi tõrje alase olukorra selgitamiseks Eestis ning varroatoosiga seonduvate riskitegurite selgitamine Eestis. Uuringu raames määrati varroalestade esinemine arvuliselt kõikides külastatud mesilates. Ülevaate koostamine teaduskirjanduse põhjal varroatoosi kaasaegsetest tõrjemeetmetest ja nende tõhususe hindamiseks tehtud uuringutest.

Loe aruannet “Mesilaste varroatoosi ja tõrjemeetodite analüüs ja hindamine“

Eesmärk: Projekti eesmärgiks oli luua pilootsüsteem veiste jäsemehaiguste varajaseks avastamiseks:
1. kohaldades varasemas rahvusvahelises koostöös välja töötatud jalasurve mõõtmise automaatsüsteemi lüpsiplatsiga vabapidamislauda jaoks,
2. luues lehmade kõndi registreeriv kvaasi-piezoelektriline mõõtesüsteem,
3. töötades välja registreeritavate andmete arvutipõhine analüüsi põhimõtted.

Loe aruannet “Veiste jalahaiguste automaatse seiresüsteemi väljatöötamine“

Projekti kestus: 2006-2010
Eesmärk oli välja selgitada suguselekteeritud sperma kasutamise efektiivsust mõjutavad tegurid nii mullikatel kui ka lehmadel, võimaldamaks teaduslikult põhjendatud suguselekteeritud sperma rakendamist Eesti piimakarjades. Lisaks sellele uuriti innatsükli reguleerimise küsimusi, sh selgitati GnRH preparaatide efektiivsust tiinestuse tõstmisel ovulatsiooni esilekutsumise ja kiirendamise kaudu ning anti ülevaade Eesti karjades esinevatest ja mullikate sigimisvõimet ohustavatest suguorganite patoloogiatest. Töö teiseks eesmärgiks oli spermide sorteri soetamine ja sperma suguselekteerimise alustamine Eestis.

Loe aruannet “Suguselekteeritud sperma kasutamine soovitud soost järglaste saamiseks veistel ning sigimishäirete ravikatsed / suguselekteeritud sperma kasutamine soovitud soost järglaste saamiseks, innatsükli reguleerimine ja suguorganite patoloogiad veistel“

Projekti kestus: 2007-2010
Eesmärk oli uurida piimatootmise ja poegimiste sesoonsust, piimatootmiskulusid, Eesti veisetõugude (eesti punane, eesti holstein ja eesti maatõug) ja hobusetõugude (eesti hobune, tori hobune ja eesti raskeveohobune) tõusisest variatsiooni ja geneetilist diferentseerumist, ohustatud tõugude inbriidingualaset olukorda, Eesti piimalehmade (eesti punane ja eesti holstein) kehamõõtmete dünaamikat ja lihaveisekasvatuse olukorda Eestis.

Loe aruannet “Põllumajandusloomade aretusmeetmete ja kohalike ohustatud tõugude säilitusmeetmete täiustamine“

Projekti kestus: 2006-2010
Eesmärk oli välja töötada optimaalsed lehmade söötmise ja grupeerimise strateegiad erineva suurusega piimafarmides, kus kasutatakse täisratsioonilisel segasöödal baseeruvat söötmistüüpi.

Loe aruannet “Erinevate söötmis- ja pidamistingimuste mõju lehmade tervisele ja piima kvaliteedile veiste vabapidamisega piimakarjafarmides“

Projekti kestus: 2008-2010
Eesmärk oli piima metaboliitidel (atsetoon – AC ja β-hüdroksüvõihappe – BHB) põhineva rasvadega seotud ainevahetushaiguste ennetamise süsteemi väljatöötamine ja juurutamine Eesti Jõudluskontrolli süsteemis, karja tervise seire ja saadud tulemustele vastava söötmisalase nõuande väljatöötamine.

Loe aruannet “Piima metaboliitidel põhineva rasva ainevahetushaiguste ennetamise süsteemi väljatöötamine ja juurutamine Eesti jõudluskontrolli süsteemis“

Projekti kestus: 2006-2008
Eesmärk oli kahe jõevähi kasvatuse seisukohalt olulise probleemi – paljundamise tehnoloogia väljaarendamine ja sugukarjade loomiseks sobivate liinide valik st aretuste jaoks eelduste loomine – lahendamine.

Loe aruannet “Vähikasvatuse tehnoloogia väljaarendamine Eestis“

Projekti kestus: 2003-2007
Eesmärk oli selgitada, millised on peamised piima laapumisomadusi mõjutavad faktorid ja milliseid pidamistehnoloogilisi ning aretuslikke võtteid oleks võimalik Eesti piimakarjafarmides rakendada varutava piima laapumisomaduste parandamiseks.

Loe aruannet „Toorpiima laapumisomaduste parandamine ja somaatiliste rakkude arvu vähendamine“

Lisa 1
Lisa 2

Projekti kestus: 2003-2005
Eesmärk oli lisaks Eesti veisetõugude maksimaalse piimajõudluse väljaselgitamisele ka uurida erinevate veisetõugude söödakasutuse efektiivsust, piima koostist ja kvaliteeti, lüpsilehmade sigivust ja tervist ning piimatootmise tasuvust.

Loe aruannet „Eesti veisetõugude toodanguvõime ja tervisliku seisundi väljaselgitamine kõrge söötmistaseme korral“

Taustaraport Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) poolt koostatavale ülevaatele „Eesti innovatsioonipoliitika ja põllumajandusvaldkonna innovatsioonisüsteem

Projekti kestus: 2004-2007
Eesmärk oli Eesti-Taani koostööprojekti Taimekaitsealase arvutinõustamise süsteemi katsetamine ja rakendamine Eestis (2000-2002) raames loodud internetipõhise süsteemi I-Taimekaitse (http://taimekaitse.eria.ee) edasiarendamine ja täiendamine informatsiooniga taimekahjustajate bioloogia, taimekaitsevahendite toime ja põllukultuuride sortide haiguskindluse kohta. Samuti pestitsiidide optimaalsete normide ja kasutusaegade kasutamise  selgitamine ja propageerimine põllumeestele. Projekt taotleti eelnevalt finantseeritud projekti Veebipõhise taimekaitsealase nõustamissüsteemi arendamine ja rakendamine (2003-2007) täiendavaks finantseerimiseks ning on sellega väga tihedalt seotud.

Loe aruannet “Veebipõhise taimekaitsealase nõustamissüsteemi arendamine ja rakendamine”

Loe aruannet “Internetipõhise taimekaitsealase nõustamissüsteemi (I-Taimekaitse) arendamine ja rakendamine Eestis“

Projekti kestus: 2003-2007
Eesmärgid olid:

• rohusööda ainevahetuslikku energiasisaldust mõjutavate tegurite määramine  erinevatel heintaimede liikidel ja sortidel;
• liblikõieliste ja kõrreliste segukülvide kasvatamisel saadud rohusöötade hindamine keemilise koostise ja toiteväärtuse alusel;

Loe aruannet “Suurema toiteväärtusega söödakultuuride ja -sortide kasvatamisvõimaluste uurimine“

Projekti kestus: 2003-2007
Eesmärk oli Eesti olulisemate põllukultuuride (teravili, kartul, heintaimed, raps, rüps) integreeritud taimekaitsesüsteemi (oskuslikult seostatud erinevate meetmete – agrotehniliste, keemiliste jm- kasutamine) täiustamine taimehaiguste, -kahjurite ja umbrohtude tõrjel, tagamaks seejuures inimeste tervise ja keskkonna ohutus.

Loe aruannet “Integreeritud taimekaitsesüsteemi täiustamine põllukultuuride ja heintaimede kasvatamisel arvestades keskkonnakaitse nõudeid ning majanduslikke aspekte“

Projekti kestus: 2003-2007
Eesmärk oli selgitada agrotehniliste võtete mõju kartuli saagikusele, kaubalisusele ja toiteväärtusele ning kartuli kvaliteedi muutumist säilitamisel.

Loe aruannet “Kartuli kaubalisust, toiteväärtust ning tarbimisperioodi pikkust suurendavate agrotehniliste võtete uurimine“

Projekti kestus: 2003-2007
Eesmärgid olid:

• selgitada lupjamise aegade mõju suvinisu saagikusele;
• välja selgitada taimekaitsetöödega ühitatud lehekaudse N-väetamise efektiivsus ja lämmastiku optimaalne norm;
• uurida, kas teatud toiteelementide (magneesiumi, vase, väävli) vaegus mullas on teraviljade saagikust limiteeriv ja saagi kvaliteeti mõjutav faktor;
• selgitada, kas kasvuaegse pealtväetamise ja lehekaudse väetamisega on võimalik parandada teraviljade toitumistingimusi ning suurendada kasvatamise tasuvust;
• selgitada magneesiumsulfaadiga (Bittersalz) väetamise mõju ja efektiivsust suvi- ja talinisul suure väävli- ja magneesiumitarbega mullal;
• võrrelda erinevaid lisandeid sisaldavate lämmastikväetiste mõju ja efektiivsust suvi- ja talinisul suure väävli- ja magneesiumitarbega mullal;
• selgitada talinisu väävlipuuduse katmise võimalusi ja efektiivsust a) väetamisel tahkete NS-väetistega b) lehekaudsel väetamisel NS-vedelväetistega  c) pritsimisel väävlit sisaldava taimekaitsepreparaadiga;
• selgitada Suplo Mikro teraviljaväetise efektiivsust;
• uurida erinevate külvisenormide mõju talinisul;
• uurida, kuidas eelnimetatud agrotehnilised võtted mõjutavad teraviljade kvaliteedinäitajaid.

Loe aruannet “Täiendavate agrotehniliste võtete abil põllukultuuride kasvu- ja toitumistingimuste parandamise ning kasvatamise tasuvuse suurendamise uurimine“

Projekti kestus: 2003-2007
Eesmärk oli välja töötada optimeeritud külvikord ökoloogilise tootmise jaoks, selgitada mullaviljakuse säilitamise võimalusi kogu külvikorra tsükli jooksul, põllukultuuride normaalse saagitaseme tagamise ja ökoloogiliselt puhta ja kvaliteetse toodangu kasvatamise võimalusi ning täiendavaid andmeid ökoloogilises tootmises kasutatavate agrotehnoloogiliste võtete kohta.

Loe aruannet “Põllukultuuride osa uurimine mullaviljakuse säilitamisel ökoloogilise tootmise tingimustes“

Projekti kestus: 2003-2007
Eesmärk oli uurida:

• segukülvide optimaalset tihedust ja kultuuride vastastikust mõju;
• kultuuride saagikust segu- ja puhaskülvides;
• hernesortide seisukindlust puhas- ja segukülvides;
• proteiinitoodangu suurendamise võimalusi;
• herne järelmõju külvikorras järgnevatele teistele kultuuridele;
• uute õlikultuuride (õlituder, valge sinep) kasvatamist segus hernega;
• rapsi madalate saakide põhjuseid ja saakide suurendamise võimalusi;
• rapsi optimaalset osatähtsust külvikorras- nii rapsi tootmise kui ka viljavahelduse korrastamise seisukohast;
• rapsi väävlitarbe katmise võimalusi;
• rapsi kasvutihedust;
• rapsi lamandumise vähendamist ja selle vältimise võimalusi.

Loe aruannet “Tera- ja kaunviljade saagis proteiinikoguste suurendamise võimaluste selgitamine, rapsi agrotehnoloogiate täiustamine“

Projekti kestus: 2003-2007
Eesmärk oli aruandeperioodil väetussüsteemi aluste täiustamiseks vajaliku informatsiooni kogumine pikaajaliste põldkatsete (Kuusiku, Olustvere, Mooste) baasil, põllumuldade väävli ja seleeniga varustatuse-, laktaatlahustuva fosfori ja kaaliumi dünaamika selgitamine, väetiste efektiivsuse hindamine, taimetoitainete leostumise selgitamine põldlüsimeetrite- ja dreenivee kogumise ja keemilise analüüsi alusel. Koguda agrokeskkonnas toimuvate mulla elektrofiiüsikaliste omaduste muutuste iseloomustamiseks vajaliku informatsiooni vegetatsiooni perioodil Linnamäel tava- ja mahetootmise tingimustes ning Sakus Üksnurme katsealal.

Loe aruannet “Väetussüsteemide aluste täiustamine lähtuvalt õigusaktidest ja Hea põllumajandustava nõuetest“

Projekti kestus: 2004-2007
Eesmärgid olid  teraviljade sordiaretust kiirendava topelthaploidide meetodi rakendamiseks vajaliku laboratooriumi sisustamine ja käikurakendamine. Jõgeva teraviljasortidele (suvi- ja talinisu, oder) ning kohalikele laboritingimustele  sobivate taimede ettekasvatusrežiimide ja koekultuurirežiimide väljatöötamine. Taimsete koekultuurimeetodite edukus on väga tugevasti mõjutatav kasutatavatest genotüüpidest ning laboratooriumi tingimustest. Seetõttu ei saa kasutada universaalseid metoodikaid, vaid igale laboratooriumile tuleb kohandada oma unikaalsed meetodid.

Loe aruannet “Koekultuurimeetodite rakendamine sordiaretuses“

Projekti kestus: 2003-2007
Eesmärk oli:

• jätkata meteoroloogilist ja agrometeoroloogilist seiret põllumajanduse katsepunktides, teadusinstituutides ja muudes asutustes, koondada ja süstematiseerida andmestik ning pikendada seniseid vaatlusridasid;
• anda objektiivne hinnang jooksva aasta ja pikema ajaperioodi ilmale taimekasvatuse seisukohalt nii Jõgeval kui kogu vabariigis;
• varustada Põllumajandusministeeriumi, riikliku arengukava seirekomisjoni, Looduskahjude hindamise komisjoni, põllumajanduse uurimise instituute, nõustajaid, omavalitsusi, põllumehi ja teisi soovijaid vajaliku infoga;
• levitada agrometeoroloogilist teavet, sh ka seniste kogunenud andmete põhjal koostatud agrometeoroloogilisi prognoose.

Loe aruannet “Agrometeoroloogiliste prognooside ja kokkuvõtete koostamine“

Projekti kestus: 2003-2007
Eesmärk oli aidata kaasa majanduslikult tasuvate köögiviljade keskkonna- ja ressursisäästlikumale tootmisele ja elanikkonna paremale varustamisele kvaliteetsema, ohutuma, tervislikuma ja mitmekesisema toiduga  uute varajaste, saagikate, haiguskindlate ja Eesti kliimatingimustesse sobivate  köögiviljasortide aretamise ja olemasolevate köögiviljasortide säilitusaretuse, algseemnekasvatuse ning sordiagrotehnika ja seemnekasvatuse alaste  rakendusuuringute kaudu.

Loe aruannet “Köögiviljade sordi- ja säilitusaretus ning sellega seonduvad sordiagrotehnika ja seemnekasvatuse alased rakendusuuringud“

Projekti kestus: 2003-2007
Eesmärk oli kartuli sordiaretuses Eesti oludele sobivate keskvalmivate ja hilisepoolsete, ohtlikematele taimehaigustele ja –kahjuritele vastupidavate toidu- ja tööstuskartulisortide aretamine. Kartuli säilitusaretust tehti Eesti Sordilehele kantud Jõgeva kartulisortidega. Säilitusaretus toimus kloonmeetodil meristeemsest algmaterjalist, tagamaks nende sordiomaste tunnuste säilimise ja sordiehtsuse. Tilk-aglutinatiiv- ja ELISA-testi meetoditel põhineva viiruskontrolli rakendamine seemnekasvatuse algfaasis. Kartuli sordiagrotehnika ning seemnekasvatuse alaste rakendusuuringute raames viidi läbi paralleelseid põhivõrdluskatseid Põllumajandusuuringute Keskuse Kuusiku katsejaamas, et välja selgitada uute aretatavate sortide agrotehnikat ja reageerimist erinevatele klimaatilis-mullastikulistele tingimustele. Seemnekasvatuse  alaselt uuriti meristeemtaimede I põlvkonda koos selle muguljärglaskonnaga.

Loe aruannet “Kartuli sordiaretus ja säilitusaretus ning sellega seonduvad sordiagrotehnika ja seemnekasvatuse alased rakendusuuringud“

Projekti kestus: 2003-2007
Eesmärk oli aretada saagikaid, parema saagi kvaliteediga, hea talve- ja haiguskindlusega, mitmesuguse kasutusotstarbega heintaimesorte.

Loe aruannet “Heintaimede sordiaretus ja säilitusaretus, sordiagrotehnika ning seemnekasvatuse alased uuringud“

Projekti kestus: 2003-2007
Eesmärk oli Eesti Maaviljeluse Instituudi, Jõgeva Sordiaretuse Instituudi, Jäneda Õppe- ja Nõuandekeskuse ja Eesti Maaülikooli poolt põldkatsetes kogutud andmete ning eelnevate projektide raames rahvusvahelises koostöös loodud tarkvaralahenduste põhjal toimiva internetipõhise taimekaitsealase nõuandesüsteemi arendamine, katsetamine ja rakendamine Eestis, millise koosseisu kuuluksid moodulid taimehaiguste ja -kahjurite ning umbrohtude tõrjeks.
Eesti Maaviljeluse Instituudi ülesanded projekti raames: Projekti serverite haldamine, I-Taimekaitse veebipõhise arvutinõuandesüsteemi toimimise ja sellele ligipääsu tagamine ning süsteemi tarkvaraliste rakenduste, kasutajaliideste ning andmebaaside haldamine, täiendamine ja täiustamine vastavalt projekti juhtkomitee ning töökoosolekute otsustele ja suunistele; I-Taimekaitse põldkatsete läbiviimine ning tutvustamine (2003.-2004. a).

Loe aruannet “Veebipõhise taimekaitse nõustamissüsteemi arendamine ja rakendamine”

Loe aruannet “Veebipõhise taimekaitse nõustamissüsteemi arendamine ja rakendamine“

Projekti kestus: 2003-2007
Eesmärk oli rakendada Eestis kaasaegsel tasemel meetodid taimse materjali geneetiliseks  analüüsiks.

Loe aruannet “Molekulaarsete ja koekultuurimeetodite rakendamine sordiaretuses ja taimse materjali analüüsis“

Eesmärk oli selgitada:

• kaltsiumpreparaatide mõju õunte säilivusele, nõrgakasvuliste kloonaluste mõju õunapuude kasvule, saagile ja saagi kvaliteedile;
• uute leheväetiste Eestis kasutamise efektiivsust ja nende mõju maasikate biokeemilisele koostisele;
• ahtalehise mustika seemikute kvaliteeti ja selleks uuriti fenotüübi mõju taimede saagile ja saagi kvaliteedile.
• astelpaju katses sordiomaduste ja korjeaja mõju saagi biokeemilisele koostisele.

Loe aruannet “Puuviljade ja marjade viljelemise tehnoloogiate täiustamine toodangu kvaliteedi, säilivuse ja konkurentsivõime tõstmise eesmärgil“

Projekti kestus: 2003-2007
Eesmärk oli täiustada kartuli sordiaretuse ja seemnekasvatuse lähtematerjali haigustest tervendamise tehnoloogiat viiruste elimineerimise efektiivsuse suurendamise läbi. Kartuli seemnekasvatusele parimate majanduslike omaduste ja haiguskindlusega meristeemkloonide selekteerimine põldkatsetes. Välja selgitada kuidas sõltub kartuli meristeemtaimede saak ja mugulate fraktsioonilisus taimede paljundusmeetodist, lehepinna indeksist (LPI) ja kasvuperioodi pikkusest. Aiakultuuride tervendamise majanduslikult efektiivsete biotehnoloogia meetodite välja töötamine taimede paljunduskoefitsiendi, saagikuse ja toodangu kvaliteedi tõstmiseks.

Loe aruannet “Taimebiotehnoloogia meetodite uurimine kartuli ja aiakultuuride sordiaretuse ja seemnekasvatuse lähtematerjali tervendamisel ja paljundamisel“

Projekti kestus: 2003-2007
Eesmärk oli leida herbitsiidide optimaalsed kulunormid, sobivaimad paagisegud ja kasutusajad ning hinnata nende mõju umbrohtudele, peedi ja kapsa saagile ja selle kvaliteedile.

Loe aruannet “Umbrohtude tõrje rakendusuuringud köögiviljanduses taimekaitse meetmete efektiivsuse ning keskkonna säästlikkuse tõstmiseks“

Projekti kestus: 2003-2007
Eesmärk oli projekti raames läbiviidud katsete tulemuste põhjal välja selgitada söögisibula, šalottsibula, porrulaugu ja küüslaugu kasvatustehnoloogiad, mis võimaldavad kasvatada kvaliteetset toodangut toiduainetööstusele tooraineks ning värskeks tarbimiseks.

Loe aruannet “Sibulköögiviljade agrotehnika täiustamine toodangu kvaliteedi, säilivuse ja konkurentsivõime tõstmise eesmärgil“

Projekti kestus: 2003-2007
Eesmärk oli leida kasvatustehnoloogia, mis vähendaks ristõieliste kultuuride kahjustajate arvukust, soodustaks taimekahjurite looduslike vaenlaste esinemist ja sellega kahandaks keemilise tõrje vajadust, mis omakorda vähendaks nii tootja kulutusi kui ka tõrje negatiivset mõju keskkonnale.

Loe aruannet “Ristõieliste õlikultuuride kahjustajaid pärssivate ja kasureid soodustavate ökoloogilis-ökonoomsete kasvatustehnoloogiate kompleksne arendamine“

Projekti kestus: 2006-2008
Eesmärk oli kindlaks teha, millised kindlustuslisandid annavad erineva silomaterjali sileerimisel sööda kvaliteeti silmas pidades kõige efektiivsema tulemuse.
Ettekanne

Loe aruannet “Erinevate bioloogiliste silokindlustuslisandite mõju rohu-, maisi- ja teraviljasilo kvaliteedile ning tulususele“

Projekti kestus: 2003-2008
Eesmärk oli uute looduslike ja keemiliste tõrjepreparaatide kasutamine marja- ja puuviljakultuuride taimekaitses ning marja- ja puuviljakultuuride mahe- ja tavaviljeluse võrdlemine ning sealjuures ilmnevate probleemide väljaselgitamine.
Ettekanne

Loe aruannet “Marja- ja puuviljakasvatuse taimekaitse täiustamine ning võrdlev uurimine tava- ja maheviljeluses“

Eesmärgid olid tootmis- ning lapp- ja nõukatsetega selgitada välja eeskätt rohumaale antavad optimaalsed läganormid hektarile (aastas ja üksikute annustena) ja andmise ajad, lähtuvalt agronoomilisest, keskkonnakaitse ja ka  ökonoomilisest aspektist; uurida erineva suurusega läganormide toimet mullale ning kasvatatava kultuuri saagile ja kvaliteedile, rohumaataimiku koosseisule, püsivusele, talvekindlusele ja sileeruvusele; võrrelda rohumaal läga- ja mineraalväetise efektiivsust ja mõju keskkonnale (eeskätt toitainete leostumine); võrrelda läga laotamise ja muldaviimise erinevaid tehnoloogiaid (lohisvooliklaotus, muldaviimine) eeskätt keskkonnahoiu ja majandusliku efektiivsuse seisukohalt.

Loe aruannet “Vedelsõnniku (läga) kasutamine rohumaade ja põllukultuuride väetisena ning mõju keskkonnale ja saagi kvaliteedile“

Projekti kestus: 2008-2010
Eesmärk oli mulla huumusseisundit ja toitaineringeid mõjutavate tegurite uurimine. Lähtuvalt põhieesmärgist uuriti erinevate haljasväetiskultuuride ja vahekultuuride fütoproduktiivsust, maapealse orgaanilise aine ja juurte moodustamist, toitainete omastamist, mulda viidava orgaanilise aine lagunemist.

Loe aruannet “Mulla huumusseisundi ja toitainete bilansi reguleerimise võimaluste ning haljasväetiskultuuride fütoproduktiivsuse selgitamine tava- ja maheviljeluse tingimustes“

Projekti kestus: 2006-2010
Eesmärk oli selgitada: hallitusseente liigilist koosseisu meil kasvatatavatel teraviljadel (rukis, nisu, oder, kaer); millist mõju avaldab levinumate hallitusseentega nakatatus seemnete külviseomadustele, teravilja toidu- ja söödakvaliteedile ning ohutusele; levinumate hallitusseente liikide ohtlikkus; ilmastiku, harimis- ja viljelusviiside mõju vilja hallitusseentega nakatumisele ja teravilja üldtoksilisusele; N-väetamise mõju vilja hallitusseentega nakatumisele, toidukvaliteedile ja teravilja üldtoksilisusele; keemiliste taimekaitsevõtete mõju vilja hallitusseentega nakatumisele, teravilja üldtoksilisusele ja kvaliteedile; levinumate hallitusseente toksiinide esinemine kõrgema üldtoksilisusega viljaproovides; teravilja koristusjärgse käitlemise mõju selle hallitusseentega nakatumisele ja mikrobioloogilisele kvaliteedile; teravilja efektiivseid säilitamisviise ja konserveerimisvõtteid.

Loe aruannet “Eesti teravilja kvaliteeti ja ohutust mõjutavad hallitusseened ja nende negatiivse mõju vähendamine“

Projekti kestus: 2007-2012
Eesmärk: Uurimistöö eesmärgid olid selgitada:

1) mulla üld- ja fütosanitaarset seisundit kartulipõldudel olenevalt eelviljast ja uurida võimalusi mulla mikrobioloogilise aktiivsuse tõstmiseks;

2) olulisemate mullasolevate haigusetekitajate esinemist ja uurida nende arvukuse kõikumise dünaamikat;

3) efektiivsemaid umbrohutõrjevõtteid kartulikatsetes, sealhulgas viljelusvahe mõju kartuli umbrohtumusele;

4) täiustada mugulasaagi moodustamisel fraktsioonilist ühtlikkust, kvaliteeti ja säilivust parandavaid agrotehnilisi võtteid.

Loe aruannet “Toidukartuli kaubandusliku kvaliteedi ja toiteväärtuse muutused ning seda mõjutavad tegurid“

Projekti kestus: 2003-2008
Eesmärk oli parema terasaagi, seisu- ja haiguskindluse ning tera kvaliteediga Eesti kasvutingimustes hästi kohastunud sortide aretamine.

Loe aruannet  “Tera- ja kaunviljade ning õlikultuuride sordi- ja säilitusaretus ning nendega seonduvad sordiagrotehnika ja seemnekasvatuse alased rakendusuuringud“

Projekti kestus: 2003-2008
Eesmärk oli saada Eesti tingimustele sobivaid talvekindlaid, haigustele ja kahjuritele vastupidavaid, mehhaniseeritud koristuseks ja turu nõuetele sobivaid musta sõstra ja vaarikasorte. Selgitada vaarika varte tiheduse mõju nende kasvu intensiivsusele ja kahjustajate levikule.
Ettekanne

Loe aruannet “Marjakultuuride sordiaretus ja vaarika ning musta sõstra agrotehnika uuring“

Eesmärk oli aretada Eesti uued õunasordid, mis oleksid meie kliimatingimustes vastupidavad, genoomis kärntõveresistentsust kindlustava Va, Vm või Vf geeni sisaldavad ja turul konkurentsivõimelised.
Ettekanne

Loe aruannet “Puuviljakultuuride sordiaretus – kärntõvekindlate õunasortide aretus“

Projekti kestus: 2006-2008
Eesmärk oli selgitada orgaaniliste ja mineraalväetiste mõju mulla omadustele ja põllukultuuride saagile pidades silmas erinevaid viljelusvorme. Kolmeväljaline külvikorrakatse (kartul-suvinisu-oder) rajati 1989. aastal Tartu lähedal Eerikal näivleetunud (kahkjale) mullale, mille tähtsus haritava maa fondis on väga suur ning seda eriti Lõuna- ja Kagu-Eesti aladel. Käesoleva projekti raames (2006–2008) võeti katses üheks suunaks ka maheviljelusega (ilma sünteetiliste mineraalväetisteta ja keemiliste taimekaitsevahenditeta) kaasnevate probleemide uurimine võrrelduna tava- ja intensiivmaaviljelusega. Katses on järgmised orgaaniliste väetiste variandid: 1) orgaaniliste väetisteta, 2) tahe veisesõnnik ja 3) alternatiivsed orgaanilised väetised (mahevariant, kus alates 2005. a. ei kasutatud mineraalväetisi ega keemilist taimekaitset). Esimeses ja teises orgaaniliste väetiste variandis oli katsefaktoriks mineraalne lämmastikväetis normidega 0, 40, 80, 120 ja 160 kg N/ha. Alternatiivsete orgaaniliste väetiste variandis katsetatati Eestis uudsena mitmeid alternatiivseid väetusained (lihakondijahu, sealägast biogaasi tootmisel tekkinud tahe separaat, haava puitmassi tootmisjäägid).
Ettekanne

Loe aruannet “Orgaaniliste ja mineraalväetiste mõju ja koosmõju põllukultuuridele ning keskkonnale pikaajalises põldkatses intensiiv-, tava- ja maheviljeluse võrdluses“

Projekti kestus: 2006-2010
Eesmärk: teraviljade toidu- ja söödakvaliteedi ning küpsetusomaduste parandamise võimaluste uurimine Eesti omamaise toiduteraviljaga varustatuse suurendamise eesmärgil, toidu- ja söödateravilja proteiinitoodangu suurendamine, rapsi saagikuse stabiliseerimine ja seemnesaagi kvaliteedi parandamine, uute kõrge toiduväärtusega õlikultuuride kasvatamise võimaluste selgitamine ja Eestis nende külvipinna laiendamine.

Loe aruannet “Tera- ja kaunviljade ning õlikultuuride toidu- ja söödakvaliteedi parandamise võimaluste selgitamine, rakendades majanduslikult efektiivseid ning keskkonnasäästlikke agrotehnoloogilisi meetmeid“

Eesmärk: analüüsida põllukultuuride ja rohumaade tasuvuse suurendamise meetmeid ja selle alusel välja töötada majanduspoliitilisi ja tehnoloogilisi soovitusi põllukultuuride ja rohumaade tasuvuse, konkurentsivõime ja jätkusuutlikkuse suurendamiseks.

Loe aruannet „Põllukultuuride ja rohumaade tasuvuse suurendamise meetmed“

Sisu: Projekti käigus valmisid taimekaitse suunised järgmistele  põllukultuuridele: kaer, kartul, suvioder, talioder, taliraps ja -rüps, suviraps, talirukis, põldhernes, talinisu, suvinisu, kapsas. Lisaks integreerimise juhendile sisaldavad kõikide kultuuride suunised sortide haiguskindluse ja pestitsiidide kasutamise tabeleid.

Tootjatele on  suunised kättesaadavad ETKI kodulehel (valdkonnad – taimekaitse – integreeritud taimekaitse suunised)  siin.

Eesmärgid: 
1. Välja töötada suuremõõtkavalise mullastikukaardiga ühilduvad rakendusmudelid põllumajandusliku maakasutuse asukohapõhiseks optimeerimiseks.
2. Arendada teabesüsteemi, mis pakuks riikliku põllumuldade seire (sh väetistarbekaartide) andmetele tuginedes teaduslikult põhjendatud soovitusi põllumajanduslikuks maakasutuseks. Selleks täpsustatakse ja arendatakse Mehlich III ekstraheerimislahuste makro- ja mikroelementide väetustarbe gradatsioone ning kaasajastatakse väetussüsteemi planeerimisel kasutatavaid koefitsiente.
3. Välja töötada GIS-põhine põllumajandusmaa kasutussobivusmudel ressursside jätkusuutlikuks kasutamiseks.
4. Muuta mullastikuinfo huvipooltele lihtsamini arusaadavamaks ja otsustusprotsessides hõlpsamalt rakendatavamaks.

Loe aruannet „Mullastikukaartide- ja andmebaaside rakendused jätkusuutlikuks maakasutuseks ja põllumajandustootmiseks“

Uurimisküsimus: kas maheviljelus võrreldes tavaviljelusega põhjustab mulla väljakurnamist, kas maheviljelusliku tootmise puhul on mullaviljakuse säilitamine võimalik ja millist rolli mängib selles sõnnik. Paralleelselt nende agrokeemiliste uuringutega seati erinevate viljelusviiside mõju võrdlemise eesmärkideks uurida veel ka mulla füüsikaliste ja mikrobioloogiliste omaduste muutumist ning kultuuride umbrohtumust (umbrohtude liigilist koosseisu, arvukust ja kuivmassi). Projekti eesmärk oli selgitada viieväljalises külvikorras kultuuride saagikust ja saagi kvaliteeti mahe- ja tavaviljeluse tingimustes. Seejuures teraviljade puhul võrreldi kahe erineva külvisenormi mõju, määrates nii bioloogilise saagikuse kui ka kombainiga koristamisel saadud saagid. Kartuli puhul oli eesmärgiks võrrelda kasvuaja erineva pikkusega sortide saagikust mahe- ja tavaviljeluse tingimustes.

Loe aruannet “Maheviljeluse eri viiside ja tavaviljeluse mõju võrdlemine mulla viljakusele ja elustikule ning põllukultuuride saagikusele ja kvaliteedile”

Eesmärk: parandada Eestis toodetava ja tarbitava toidu kvaliteeti. Selleks uurida tootmises kasutatavate pestitsiidide ja saasteainete jaotumist keskkonnas, määrata nende jääke värsketes puuviljades ja marjades, aga ka valmistatud toodetes. Katseobjektideks olid õunapuu, maasikas, must sõstar, astelpaju, mesilaste kärjevaha ja suir.

Loe aruannet “Taimekaitsevahendite jääkide ning lisa- ja saasteainete sisaldus puuviljades ja marjades”

Eestis oli 2013-2016. aastail 19 seemnetootjat, kes tootsid põllukultuuride, söödakultuuride ja köögiviljade maheseemet. 2015 aastal kattis maheseemne kogus sõltuvalt kultuurist 1,5-26% maheteraviljatootjate seemnevajadusest. Suurim seemnevajadus oli teraviljadest kaeral (2181 t) ja väikseim speltanisul (163 t). 2016. aastal oli vajadus oluliselt suurem, vastavalt 3062 ja 254 t. Kartuli maheseemne tootmine on keerukas. Eestis on mõned tootjad üritanud tegeleda sellega, kuid turustamisega on olnud tõsiseid probleeme. Ka teistel maheseemne tootjatel on probleemiks, et puudub kindlus, kas seemet õnnestub müüa. Samuti seemnekäitlemise seadmete ebapiisavus. Mahetootjad on skeptilised maheseemne kasutamise osas: kas sellisel viisil toodetud seeme on piisavalt terve ja elujõuline, et tagada konkurentsivõimeline saak. Samas märgiti ka, et sertifitseeritud maheseemne kogus turul on kasin. Ilmes ka, et mõned mahetootjad ei olnud teadlikud 20% suuremast toetusmäärast kui külvatakse sertifitseeritud maheseemet. Lähtuvalt tulemustest koostati soovitused maheseemne kasutamise osakaalu parandamiseks Eestis.

Loe aruannet “Eesti maheseemnekasvatuse olukorra hindamine ja ettepanekud maheseemnekasvatuse arendamiseks”

Põllumajandusministri 29. aprilli 2005. a määruse nr 51 „Taimekaitseseadme korralise tehnilise kontrolli kord“ lisa 1 „Taimekaitseseadme nõuetekohasuse hindamise tabel“ koostati lähtuvalt standardist „EVS-EN 13790-1:2005. Põllumajandusmasinad. Taimekaitsepritsid, mis muutus 02.04.2015. a kehtetuks ning asendus samast kuupäevast kehtima hakanud uute EVS-EN ISO 16122 seeria standarditega. Seetõttu tuli tehnilisel kontrollil esitatavad nõuded ja kontrollimise protseduur viia vastavusse kehtivate standarditega. Projekti tulemusena koostati uute põllu-, puude ja põõsaste ning katmikalapritside nõuetekohasuse hindamise tabelid ja tehnilise kontrolli protokollide vormide kavandid.

Loe aruannet „29. aprill 2005 vastu võetud määruse nr 51 „Taimekaitseseadme korralise tehnilise kontrolli kord“ lisa 1 „Taimekaitseseadme nõuetekohasuse hindamise tabel“ uuendamine vastavalt hetkel kehtivale standardile“

Koostati kultuurtaimede metsikute sugulasliikide koondnimekiri 144 liigiga. Määratletud kriteeriumite alusel valiti koondnimekirjast välja liigid, millest koostati kultuurtaimede metsikute sugulasliikide Eesti prioriseeritud nimekiri 88 liigiga.

Loe aruannet „Kultuurtaimede metsikute sugulasliikide prioriteetsete liikide uuring“ 

Eesmärgid:
1) jätkata Põllumajandusministeeriumi finantseeritud rakendusuuringu 2005-2009 raames läbi viidud loomade mikroobide antibiootikumiresistentsuse monitooringut.
2) projekti raames teha 2010 aastal pilootuuring, mis selgitaks lüpsilehmade antibiootikumidega ravimise tagajärjel ravimijääkide piima sattumise tõenäosust ning farmides ja piimatööstuses kasutatavate jääkide määramise kiirtestide tundlikkust
3) suurendada loomaarstide ja põllumajandusettevõtjate teadlikkust kohalikele oludele vastava ning mikroobide resistentsuse arengut maksimaalselt vältiva antibiootikumipoliitika suhtes ning anda uuringutulemustest lähtuvaid soovitusi antibiootikumide kasutamiseks
4) antibiootikumide mõistliku kasutamise põhimõtete pidev korrigeerimine vastavalt resistentsuse hetkeolukorrale
5) karjatervise programmide väljatöötamine ja täpsustamine loomse toidutoorme kvaliteedi parandamiseks.

Loe lõpparuannet Loomade mikroobide antibiootikumiresistentsuse monitooring

Eesmärk oli antibiootikumide mõistliku kasutamise põhimõtete pidev korrigeerimine vastavalt resistentsuse hetkeolukorrale, karjatervise programmide väljatöötamine ja täpsustamine loomse toidutoorme kvaliteedi parandamiseks ning resistentsuse monitooringu programm, mis võimaldab pidevalt jälgida resistentsuse alast olukorda ning võrrelda tulemusi teiste riikide vastavate tulemustega.

Loe aruannet: Loomade mikroobide antibiootikumiresistentsuse monitooring

Uuringu eesmärk oli uurida ebaausate kauplemistavade esinemist ja mõju Eesti toiduainete tarneahelale ning Eesti toiduainete sektorile laiemalt. Töö annab ülevaate ja kaardistab ebaausate kauplemistavade kasutamise Eesti toidukaupade tarneahelas tööstuse ning kaubanduse lülides ja võrdleb muutusi Eesti Konjunktuuriinstituudi 2015. aasta uuringuga. Ettevõtjate hulgas läbi viidud küsitlused puudutasid ennekõike toiduainetööstuste ja jaekettide vahelisi lepingulisi suhteid ning probleeme. Töös on laiemalt vaadeldud, mida on valdkonna kaardistamiseks tehtud Euroopa Liidus ning kuhu Euroopa Liit selle protsessiga on jõudnud. Kuivõrd Euroopa Komisjon on tulnud ebaausate kauplemistavade vastu võitlemiseks välja vastavasisulise direktiivi ettepanekuga, on sellel otsustav tähendus ka Eesti jaoks.

Loe uuringu aruannet: Eesti_toidusektori_tarneahela_toimimine_ja_ebaausate_kauplemistavade_mojud_2018

Uuringu eesmärgiks oli selgitada välja Eesti tarbijate tava- ja mahetoidukaupade ostueelistused, -harjumused ja -hoiakud, import- ja kodumaiste toidukaupade eelistused, eelistuste põhjused ning analüüsida trende harjumuste muutustes, tooterühmade tarbimises ja eelistustes. Lisaks uuriti tarbijate teadlikkust toidukauba pakenditel oleva toidualase teabe ja märgistuste kohta ning Covid-19 leviku mõju elanike ostu- ja tarbimiskäitumisele.

Loe aruannet Eesti_elanike_toidukaupade_ostueelistused_ja_hoiakud_2020

Uuringu eesmärgiks oli välja selgitada Eesti toidukaupade positsioon siseturul, nii kauplustes pakutavate toodete sortimendis kui ka osakaaluna kaupluste käibes. Uuriti ka kodumaiste ja importkaupade hinnatasemete erinevust. Uuringu tulemusi võrreldi 2018 ja 2017. aastaga, mis võimaldab hinnata Eesti toodangu konkurentsipositsiooni muutumist.

Loe edasi uuringut “Eesti toidukaupade positsioon siseturul 2019. aastal”.

Loe aruannet: Perfluoroalküülühendite analüüsimeetodi arendus ja toidust saadavuse hinnang
Projekti kestus: 2011-2012

Uuringu eesmärgiks oli välja selgitada Eesti toidukaupade positsioon siseturul, nii kauplustes pakutavate toodete sortimendi nimetuste osas kui ka osakaaluna kaupluste käibes. Uuriti ka kodumaiste ja importkaupade hinnatasemete erinevust. Uuringu tulemusi võrreldi 2016 ja 2010. aastaga, mis võimaldab hinnata Eesti toodangu konkurentsipositsiooni muutumist.

Eesmärk oli Eesti kõrgetoodanguliste piimalehmade sigimisprobleemide olulisemate põhjuste väljaselgitamine ning sigimisalase efektiivsuse parandamise strateegiate väljatöötamine.

Loe aruannet Eesti piimalehmade sigimine – analüüs ning strateegiad  viljakuse parandamiseks

Eesmärk oli välja selgitada Eesti tingimustes kõige efektiivsemad ja ökonoomsemad ravi ja  tõrjevahendid ning anda soovitusi ja konsultatsioone loomaarstidele ning loomaomanikele DD proflülaktika ja tõrje küsimustes. Katse viidi läbi 200-pealises EHF tõugu, lõaspidamisega lüpsikarjas.

Loe aruannet Mortellaro haiguse diagnoosimine ja leviku kindlakstegemine eesti piimakarjades

Eesmärk oli lehmade mastiidi vastase polübakteriini efektiivsuse selgitamine ning mükobakteriooside epidemioloogia, molekulaardiagnostika ja infektsiooni transmissiooni teede uurimine.

Loe aruannet: Veterinaarsed abinõud loomade nakkushaiguste vältimiseks ja toiduohutuse tagamiseks

Eesmärk oli selgitada kaasaegsete uurimismeetoditega Lawsonia intracellularis´e esinemine seakarjades ja sigade proliferatiivse enteropaatia (SPE) seos teiste bakteriaal- ja viirusnakkustega ning välja töötada tõrje ja profülaktika meetmed.

Loe aruannet Sigade enteropaatiate diferentsiaaldiagnostika, tõrje ja profülaktika

Eesmärk oli Eesti kõrgetoodangulistes lüpsikarjades esinevate poegimisjärgsete emakainfektsioonide tõrjeks sobiva ja efektiivselt rakendatava raviskeemi väljatöötamine. Kasutatud raviskeemide põhjalik kliiniline hindamine kasutades ultraheliuuringuid ja taastiinestumise analüüsi.

Poegimisjärgsete emakainfektsioonide tõrje metoodika ja raviskeemide täiustamine eesti kõrgetoodangulistel piimalehmadel

Eesmärk oli metoodika(te) väljatöötamine raskestimääratavate pestitsiidijääkide määramiseks (pestitsiidid, mille jääke Eestis seni ei määrata); metoodika(te) kasutusulatuse laiendamine erinevatele puu-, juur- ja köögiviljadele; proovide ettevalmistusmeetodite optimeerimine (ASE, column-switching, SPE vmt.); metoodika(te) valideerimine; väljatöötatud metoodika(te) ja vastava lisateabe jagamine toiduohutusega tegelevatele Eesti laboritele; võrdlusmõõtmiste korraldamine Eestis pestitsiidide jääke määravate laborite jaoks.

Loe aruannet HPLC ja LC-MS metoodikate arendamine pestitsiidijääkide määramiseks toidus ja toidutoormes. Analüüside kvaliteedi tagamine

Eesmärk oli välja selgitada tsüstilise ehhinokokkoosi tekitaja paelussi Echinococcus granulosus levik ja genotüübid (tüved) Eestis ning nende fülogeneetiline positsioon võrreldes teiste genotüübigruppidega Euroopas ja mujal.

Loe aruannet: Tsüstilise ehhinokokoosi tekitaja E. granulosus levik ja tüved Eestis

Eesmärk oli (1) hinnata IRT ja VVD üheaegse tõrje teostatavust praegustes Eesti sotsiaalmajanduslikes oludes; (2) hinnata tõrjeprogrammide majanduslikku ja epidemioloogilist efektiivsust Eesti tingimustes; (3) töötada välja Eesti oludesse kõige sobivam IRT ja VVD tõrjeprogramm; (4) saada täiendavaid teadmisi IRT ja VVD epidemioloogiast Eestis; (5) saada praktilisi kogemusi IRT ja VVD tõrjeprogrammi läbiviimiseks Eestis ning luua oskusteabelised eeldused üleriigilise kohustusliku või vabatahtliku tõrjeprogrammi käivitamiseks; (6) selgitada välja sobivaimad diagnoosimise meetodid ja testsüsteemid lähtuvalt tõrjeprogrammi eesmärkidest.

Loe aruannet: Eesti sotsiaalmajanduslikes oludes epidemioloogiliselt ja majanduslikult põhjendatud veiste infektsioosse rinotrahheiidi (IRT) ja veiste viirusdiarröa (VVD) tõrjeprogrammi väljatöötamine

Eesmärk oli sigade parasiitide teaduslikult põhjendatud tõrjemeetmete väljatöötamine, mis põhinevad maksimaalselt profülaktiliste meetmete rakendamisel. Selleks viidi aastatel 2006 – 2009 läbi põhjalik parasitoloogilis – epidemioloogilise olukorra uurimine 11 Eesti maakonna 84 sigalas: 31 suurfarmis, 17 keskmise suurusega farmis, 31 väikefarmis ja 5 ökofarmis. Kokku uuriti 3678 sigade koproproovi. Saadud tulemused töödeldi statistiliselt.

Loe aruannet: Parasiitide tõrje optimeerimine seakasvatuses populatsioonibioloogiliste ja epidemioloogiliste uurimiste alusel

Eesmärk oli saada ülevaade Eestis varutava piima, sh mahepiima, seleenisisaldusest ning selgitada selle regionaalne ja sesoonne varieeruvus ning varieeruvus sõltuvalt söötade päritolust ja söödakultuuride väetamisest seleeni sisaldava väetisega.

Projekti kestus: 2008-2010

Loe aruannet: Ülevaade Eestis toodetud piima seleenisisaldusest

Eesmärgid olid sobivate ja efektiivsete poegimisjärgsete emakapõletike võimalike raviskeemide väljatöötamine; nende skeemide põhjalik hindamine kasutades kliinilisi, mikrobioloogilisi ja hormonaalseid uuringuid ning taastiinestumise analüüsi; akuutse faasi proteiinide rolli selgitamine sigimisfunktsioonis ja nende määramise kaudu ravi edukuse võimalik analüüsimine.

Loe aruannet: Poegimisjärgse endometriidi süvauuringud lüpsilehmadel – diagnostiliste meetmete rakendamine ja ravimetoodika efektiivsus

Eesmärk oli saada uusi teadmisi, mis võimaldaksid lüpsikarja sigivuse parandamiseks mõnede koheselt rakendatavate abinõude väljatöötamist.

Projekti kestus: 2006-2010

Loe aruannet: Lüpsilehmade sigimishäirete diagnostika ja sigivuse parandamise meetodid

Loe aruannet: Eestimaise puu- ja köögivilja säilitamise võimalused kontrollitud ja modifitseeritud atmosfääri tingimustes

Projekti kestus: 2008-2012

Eesmärk: selgitada kimalaste kasutamise võimalused biopreparaatide siirutajatena ja tolmeldajatena aedmaasikal avamaastiku tingimustes.
ERA-NET CORE Organic II projektis “BICOPOLL – Targeted precision biocontrol and pollination enhancement in organic cropping systems” osales 13 partnerit 7 riigist, sh Eesti Maaülikool kui alateema „WP3- Teised mesilaseliigid kui taimekaitsevahendi siirutajad“ juhtasutus

Loe aruannet “Täppisbiotõrje ja tolmeldamine mahepõllumajanduses” (2011-2015)

Uuringu eesmärgiks oli välja selgitada Eesti toidukaupade positsioon siseturul, nii kauplustes pakutavate toodete sortimendi kui ka osakaaluna kaupluste käibes. Uuriti ka kodumaiste ja importkaupade hinnatasemete erinevust. Uuringu tulemusi võrreldi 2017 ja 2016. aastaga, mis võimaldab hinnata Eesti toodangu konkurentsipositsiooni muutumist.

Loe edasi aruannet “Eesti toidukaupade positsioon siseturul 2018. aastal”.

Küsitluse eesmärk oli selgitada välja, kui suurt tähelepanu pööravad tarbijad toidu märgistusele üldiselt, kuidas inimesed ise tagavad oma toidu ohutuse ja kui teadlikud nad on erinevatest toiduohutuse riskidest ning millistest allikatest otsitakse teavet toidu ja toiduohutuse kohta.

Loe edasi aruannet „Toidu märgistuse ja hügieeni alane küsitlus“

Projekti eesmärk oli välja selgitada teatud Eestis enimkasvatatud köögiviljasordid (kartuli, porgandi, peedi, kaalika ja kõrvitsa sordid), mille kuumtöötlemisel tekkis minimaalselt akrüülamiidi. Uuringu tulemusena selgitati välja köögiviljade sordid, mille redutseeruvate suhkrute ja akrüülamiidi sisaldused on madalaimad, tänu millele need on sobilikud kasutamiseks kuumtöödeldud toodete tööstuslikuks valmistamiseks.

Loe edasi aruannet „Teatud köögiviljade sortide suhkrute sisalduse analüüsimine akrüülamiidi tekkimise potentsiaali hindamiseks nende töötlemisel“

Uuringu eesmärgiks oli välja selgitada Eesti toidukaupade positsioon siseturul, nii kauplustes pakutavate toodete sortimendis kui ka osakaaluna kaupluste käibes. Uuriti ka kodumaiste ja importkaupade hinnatasemete erinevust. Uuringu tulemusi võrreldi 2019. ja 2018. aasta uuringute tulemustega, mis võimaldab hinnata Eestis toodetu konkurentsipositsiooni muutumist.

Loe aruannet: “Eesti toidukaupade positsioon siseturul 2020. aastal”.

Uuringu eesmärgiks oli välja selgitada Eesti toidukaupade positsioon siseturul, nii kauplustes pakutavate toodete sortimendis kui ka osakaaluna kaupluste käibes. Uuriti ka kodumaiste ja import-kaupade hinnatasemete erinevust. Uuringu tulemusi võrreldi 2020. ja 2019. aasta uuringute tulemustega, mis võimaldab hinnata Eestis toodetu konkurentsipositsiooni muutumist

Loe aruannet: “Eesti toidukaupade positsioon siseturul 2021. aastal”.

Uuringu eesmärk oli koguda usaldusväärseid ja esinduslikke andmeid inimese tervist ohustada võivate ergotalkaloidide sisaldustest Eestis tarbitavates teraviljatoodetes ning koostada nende põhjal saadavushinnang.

Loe aruannet Ergotalkaloidide saadavuse hindamine toidus

EL maades on GM rapsi kasvatamine keelatud. Projekti eesmärgiks oli võimaliku GMO saaste detekteerimine Eestis kasvatavate erinevate suvirapsi sortide seemnetes.

Loe aruannet Geneetiliselt muundatud organismide (GMOde) seemnetes esinemise riskide hindamine

Projekti eesmärgiks oli võimaliku GMO (geneetiliselt muundatud organism) saaste detekteerimine Eestis müüdavates maisi-, rapsi- ja sojaoa seemnetes. Müüjate ja sordiesindajate valikul lähtuti põhimõttest, et oleks võimalikult hästi kaetud erinevad sordid ja nende edasimüüjad. Kogutud seemneproovides analüüsiti erinevate transgeenide võimalikku esinemist. Eurofins GeneScan GmbH laboris (Freiburg, Saksamaa) analüüsiti rapsi- ja sojaoa proove. Tehtud analüüsid näitasid, et ükski kahekümnest rapsi ja ühest sojaoa proovist ei sisaldanud transgeene. Veterinaar- ja Toidulaboratooriumis (Tartu, Eesti) analüüsiti kümme maisiproovi, millest üheski ei leitud  transgeene. Mõlemad eespool nimetatud laboratooriumid on sertifitseeritud vastavate analüüside teostamiseks.

Loe aruannet “Geneetiliselt muundatud organismide (GMO-de) seemnetes esinemise riskide hindamine“

Projekt analüüsis Eestis välja kujunenud kalaressursi kasutust kahe peamise grupi lõikes: kutselised kalurid ja harrastajad. Leiti, et harrastajate osakaal on olnud pidevas kasvutrendis, olles kõrgeim väikejärvedel ja jõgedel. Eesti kõige produktiivsemates piirkondades nagu Pärnu laht ja Peipsi-Pihkva järv domineerivad endiselt tugevalt kutselised kalurid. Toimuvat muutust ei ole vaja seadusandlikult takistada, pigem tuleks leida võimalused kuidas riik muutusest maksimaalset tulu saaks (selle tagab näiteks harrastusliku võrgupüügi kõrge hind); samas tuleks kasutada olemasolevaid vahendeid (näiteks EMKF) kalurite kõrvaltegevuste soodustamiseks.

Loe aruannet “Kutselise ja harrastuskalapüügi sektorite vahel võimalike vastuolude ja ühishuvide kaardistamine”

Uuringu eesmärk oli välja selgitada, kas ja kuidas aastatel 2015 ja 2016 otsetoetuste raames rakendatud minimaalsete hooldustööde nõuete täitmine mõjutas, nii keskkondlikke kui ka struktuurilisi aspekte arvesse võttes, erinevate tootmistüüpide ja suurusklassidega põllumajanduslikke majapidamisi. Uuring tugines kahele peamisele andmeallikale: 1) PRIA registrid ja andmebaasid; 2) toetuse taotlejate seas läbi viidud ankeetküsitlusega kogutud andmed.

Loe aruannet “Põllumajanduslike otsetoetuste raames minimaalsete hooldustööde nõuete rakendamine aastatel 2013–2016“

Projektitulemuste lühikokkuvõte: Eestis on 20 toimivat mikroobikollektsiooni, mis sisaldavad 58633 säilitusühikut, neist 46 059 bakteritüve, 9694 pärmitüve, 1880 filamentsete seente tüve ja 1000 segakultuuri. Teadaolevalt arhesid Eestis ei säilitata.

Enamus suuremaid kollektsioone võimaldavad juurdepääsu avalikuks kasutuseks (teadustööks). Rahvuslike kollektsioonidena finantseeritakse vaid kahte (CELMS ja HUMB), kuid Eesti mikroobikollektsioonide säilimiseks on vajalik nii põllumajanduslike, toidutööstuse (FAO kontekstis) kui inimesega seotud mikroobide kui rahvusliku rikkuse ja biodiversiteedi säilitamise kaasfinantseerimine.

Loe aruannet Mikroorganismide säilitamise kaardistamine

Projektitulemuste lühikokkuvõte: Maaparanduseesvoolu täiendava vee juhtimisel peab kooskõlastaja kontrollima olemasoleva sängi ristlõike ja sellel olevate rajatiste (truubis sillad jm) läbilaskevõime piisavust. See eeldab võrreldavaid andmeid lisavee koguste kohta. Töös on esitatud  praktikas kasutatavatel äravoolu arvutusmudelite kasutatavuse analüüs ja soovitused nende valikuks täiendava vee juhtimisel  erinevate variantide jaoks. Maaparandusühistu hoiukulude jaotuse aluseks soovitatakse võta praeguseks väljakujunenud põhimõte, kus arvestatakse nii eesvoolu pikkust kui ka reguleeritud veerežiimiga ala pindala. On toodud soovitused erinevate näidisvariantide jaoks.

Loe aruannet Maaparandussüsteemi täiendava vee juhtimisel maaparandushoiukulude jaotuse metoodika väljatöötamine

Projekti käigus koostati ülevaade põllumajandusmaastike elurikkust säilitavatest tegevustest, mis koondatakse ka portaali www.heapõld.ee. Anti ülevaade elurikkust soosivast niitmise tingimustest erinevatel rohumaatüüpidel ning analüüsiti erinevate majandamis- ja hooldusrežiimide mõju (hekseldamine, tavapärane niitmine, lühiajalise rohumaa majandamine, rohumaa hülgamine) rohumaade elustikule. Analüüsiti võimalusi tulemuspõhiste toetusskeemide rakendamisel ning viidi läbi küsitlus põllumajandustootjate seas saamaks ülevaadet nende ootustest tulemuspõhiste toetuste osas.

Loe aruannet „Loodusliku elurikkuse säilitamine põllumajandusmaal“

Uuendati taluvärava meetodil põhinevaid NPK-bilansiarvestustabelite valikuid, seoseid ja kasutatavaid koefitsiente. Projekti käigus täiendati põllupõhise huumusbilansi kalkulaatori algoritme ja laiendati selles sisalduvaid valikuvõimalusi. Peamiste uuendustena viidi sisse: uued kultuurid, täpsustati tera-põhu suhtarve ja põhu arvestust. Töötati välja põllupõhise NPK bilansi arvutamise seosed ja koefitsiendid. Hetkel on kalkulaatorid rakendatavad tabelarvutusprogrammides.

Vaata kalkulaatorit https://pk.emu.ee/mullakalkulaatorid

Uurimistöö tulemusena koostati ülevaade 2001-2015. a teostatud 3183 tehnilisest kontrollist, nende teostajatest ja avastatud puudustest. Korras oli 88,3% pritsidest. Põllumeeste ja taimekaitseinspektorite küsitlustest selgus, et kontrolli kvaliteediga ollakse rahul. Anti hinnang kontrolli metoodika vastavusele direktiivi 2009/128/EÜ ning vastava standardi nõuetele, leiti, et arvestades Eesti olusid ja võimalusi on vastavus olemas. Toodi välja uue standardi EVS-EN ISO 16122 nõuete erinevused eelmise standardi nõuetest. Koostati ettepanekud kontrolli süsteemi ja metoodika täiustamiseks.

Loe aruannet “Taimekaitseseadmete tehnilise kontrolli süsteemi analüüs”

Projekti eesmärk oli määratleda keskkonnale ja inimtervisele ohutud raskmetallide piirkontsentratsioonid Eestis turustatavates väetistes liikide kaupa.

Loe aruannet Riskide hindamine tervisele ning keskkonnale väetistes sisalduvatest raskemetallidest

Projektitulemuste lühikokkuvõte: Uurimistöö tulemusena selgus, et ka kõigi soodsate tingimuste kokkulangemisel võib sihtkohta jõuda vähem kui pool pritsimisvedelikust. Pritsimiskadusid mõjutavatest teguritest on olulisemad piiskade suurus, tuule kiirus ja õhu temperatuur ning suhteline niiskus. Pritsimiskadude vähendamiseks on mitmeid erinevaid võimalusi – nende kasutamine vajab häid teadmisi. Keskkonna saastumise ja kadude vähendamine pritsimisel sõltub oluliselt inimfaktorist: oskuslik ja vastutustundlik töömees suudab saada ka kehvema masinaga hea tulemuse ja vastupidi.

Loe aruannet Pritsimislahuse kõrvalekallet vältivate erifunktsioonidega taimekaitseseadmete ja tavaseadmete võrdlus

Lisa taimekaitseseadmete klassifitseerimine triivi järgi

Projekti eesmärgiks oli uurida Narva maanteepiiripunktis hobuste veterinaarkontrollipunkti loomise võimalusi ja otstarbekust. Projekti tulemusena koostati tasuvusanalüüs, milles keskenduti Eesti-Vene piiriületuse marsruutide logistilisele analüüsile ning veterinaarkontrollipunkti kasutuskoormuse analüüsile, hinnati veterinaarkontrollipunkti võimalikke mõjusid Eesti hobusektori arengule ning teostati punkti rajamisega kaasnevate kulude analüüsile. Veterinaarkontrollipunkti loomine Narva oleks eelkõige strateegiline investeering Eesti hobusektori tulevikku, mis võimaldaks tõsta nii Eesti ratsaspordi rahvusvahelist konkurentsivõimet, elavdaks kahe riigi vahelist hobumajanduse koostööd ning aitaks kaasa ka hobuste heaolu säilitamisele nende transpordil.

Loe aruannet Narva maanteepiiripunktis hobuste veterinaarkontrolli võimaluste loomise tasuvuse analüüs

Uuringuga selgitatakse välja karusloomakasvatuse sektori majanduslik olukord aastatel 2000–2014. Kui palju on Eestis karusloomakasvatusega seotud ettevõtteid, milline on ettevõtete struktuur? Milliseid karusloomi peetakse (rebased, mingid jne)? Milline on töötajate arv ja vanuseline struktuur? Karusloomakasvatusettevõtete investeeringud ja maakasutus aastatel 2000–2014. Karusloomakasvatusettevõtete kasumlikkus (sh mida ja kui palju turustatakse ja millisele turule). Karusloomakasvatuse osatähtsus riigi SKP-s ja ekspordis.

Uuringu raames koostatakse vähemalt kahe stsenaariumi ülevaade, kus hinnatakse potentsiaalset majanduslikku ja sotsiaalset mõju. Karusloomakasvatuse keelustamise korral 10-aastase üleminekuperioodiga ja karusloomakasvatuse mittekeelustamise otsuse korral eeldades, et karmistuvad loomakaitse-nõuded tõstavad tootmise omahinda 20%. Teise stsenaariumi osas antakse ka üldhinnang karusloomakasvatuse arengutrendide osas (tootmise jätkamine praeguses mahus/kasvamine/ kahanemine).

Loe kokkuvõtet: “Karusloomakasvatuse uuring”

Vahearuanded (Eesti Konjunktuuriinstituudi perioodilised aruanded):

• Eesti_toidusektori_ekspordivoimekus_jatku-uuring_2017 (vahearuanne) – Projektis osalevad: Albert Hansa, Evelin Ahermaa, Aet Vanamölder, Katrin Nittim, Maris Viileberg. Eesti Konjunktuuriinstituut. Projektis uuritakse Eesti päritolu toodete eksporti enne ja pärast Venemaa 2014. a kriisi; Eesti päritolu toodete eksporti 2013-2016; piimasektori ekspordivõimekust; lihasektori ekspordivõimekust; kalasektori ekspordivõimekust.
• Eesti_toidukaupade_positsioon_siseturul_2017. aastal (vahearuanne) – Projektgrupi koosseis: Vilja Vähi, Kelly Tänav, Viivika Savina, Ingrid Niklus, Mati Reiman, Marje Josing. Eesti Konjunktuuriinstituut. Uuringu eesmärgiks on välja selgitada Eesti toidukaupade positsioon siseturul, nii kauplustes pakutavate toodete sortimendi nimetuste osas kui ka osakaaluna kaupluste käibes. Uuritakse ka kodumaiste ja importkaupade hinnatasemete erinevust. Uuringu tulemuste võrdlemine 2016 ja 2010. aastaga võimaldab hinnata Eesti toodangu konkurentsipositsiooni muutumist.
• Toidukaupade_hinnamarginaalid_2017 (vahearuanne) – Projektis osalevad: Kartin Nittim, Marje Josing, Maris Viileberg, Mati Reiman, Viivika Savina. Eesti Konjunktuuriinstituut. Projektis uuritakse hinnamarginaalide mõjureid (piimatooted, teraviljatooted, köögivili, lihatooted ja munad).

Eesmärk oli välja selgitada põllumajanduspoliitika võimalused majandusliku ühistegevuse arendamiseks Eestis ning sellest lähtuvalt teha ettepanekuid kohalike olude seisukohalt otstarbekate poliitiliste meetmete rakendamiseks.

Ettekanne

Aruanne: Põllumajanduspoliitika raames avanevate võimaluste uurimine majandusliku ühistegevuse arendamiseks Eestis

Eesmärk oli uurida põllumajandustootmise keskkonnasõbralikumaks muutmise tegelikke võimalusi ja seniseid praktikaid.

Ettekanne

Aruanne: Põllumajandustootjate valmisolek muutusteks ökoloogilise teadlikkuse, väärtushoiakute ja erinevate praktikate kaudu

Eesmärk oli koostada ökonomeetrilised mudelid, mille abil on võimalik analüüsida ja prognoosida võimalikke muutusi põllumajandussaaduste turul aastatel 2007-2013. Nende mudelitega on võimalik välja selgitada nii põllumajanduspoliitika erinevate võimalike valikute kui ka teiste tegurite mõju tootmisele ja tarbimisele jne. Uurimistöö põhitähelepanu oli pööratud põllumajandussektori kui terviku uurimiseks, mille tarvis koostatati mudelid piima, teraviljade ja liha tootmispotentsiaali ja nõudmise uurimiseks.

Ettekanne

Aruanne: Eesti põllumajanduse arengu analüüs ja prognoos ökonomeetrilise modelleerimise abil

Eesti põllumajanduse konkurentsivõime hindamine. Hindade konvergents Euroopa Liidus ning selle eeldatav mõju Eesti toidusektorile

Eesmärk oli uurida Eesti toiduahelate ülesehitust võrrelduna uute ning vanade EL riikidega; analüüsida seoseid, mis valitsevad toiduainete tarbimise ja ostujõu vahel; töötada välja metoodika, mis võimaldaks võrrelda üksikute toiduainete tegelikke ja prognoositavaid (pärast uue ühtse põllumajanduspoliitika rakendumist) hinnamuutusi nii tervikuna kui ka ahela (tootja, töötleja, vahendaja, tarbija) üksikutes osades; tuginedes kaupade vaba liikumise printsiibile hinnata Eesti toiduainete konkurentsivõimet Euroopa Liidu turul; töötada välja hinnaahelate ökonomeetrilised mudelid eesmärgiga saada kvantitatiivseid hinnanguid konkreetsete toidukaupade nõudmise ja pakkumise kohta lähiaastatel  (kuni 5 aastat); töötada välja metodoloogia toidusektori konkurentsivõime hindamiseks, arvestades olemasolevate andmekogumite ning nende usaldusväärsusega; analüüsida Eesti põllumajanduse konkurentsieeliseid; uurida väljatöötatud metoodika abil Eesti põllumajandusettevõtete, tootmisharude ning toodete konkurentsivõimet ajavahemikul 2005-2013; hinnata Eesti põllumajanduse konkurentsivõime positsioone võrrelduna teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega.

• Ettekanne 1
• Ettekanne 2
• Ettekanne 3

Eesmärk oli anda majanduslik hinnang energiakultuuride kasvatamisele ning pakkuda väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele uusi tegevusi.

Aruanne: Energiakultuuri (päideroo) kasvatamise ja kasutamise majanduslik hinnang Eestis

Uuringul oli kaks peamist eesmärki: selgitada seafarmides esinevaid kahetiivaliste – kärbse, parmu ja sääseliike ning hinnata nende võimalikku levimist metsakeskkonnast sigalasse ning hinnata SAK viiruse olemasolu võimalikes putuksiirutajates ning viiruse ülekandumise riski putukate vahendusel.

Loe aruannet Putuksiirutajate roll SAK epidemioloogias põhja-parasvöötme tingimustes

Projekti eesmärgiks oli kohtvisiitide kaudu hinnata veiste vabapidamisega külmlautades esinevaid heaolualaseid riske. Heaolu hindamine viidi läbi kümnes farmis neljal aastaajal, mille tulemusel täheldati viit olulisemat heaoluga seotud riski vabapidamise veiselautades: toitumus (liialt palju kõhnu lehmi), nahaprobleemide esinemine, lonkamine, ebapiisav jootmisseadmete arv ning asemete ebamugavus (liialt pikk lamama heitmise aeg. Heaoluga seotud riskid ei erinenud suurfarmide ja väiksemate farmide vahel, va loomahoiu aspekt. Üldine hinnang külastatud farmide heaolule oli rahuldav. Soovitav on olemasolevat seadusandlust mõnedes aspektides täiendada või täpsustada.

Loe aruannet „Veiste vabapidamise külmlautade loomaheaolualased riskid Eesti tingimustes“

Analüüsi eesmärk oli koostada õiguslik analüüs Euroopa Liidu liikmesriikides kehtestatud põllumajandusmaa kaitsemeetmetest ja põllumajandus- ja metsamaa omandamise kitsendustest.

Loe aruannet: „Euroopa riikides kehtestatud maa ostu-müügi piirangud ja põllumajandusmaa kaitsemeetmed ning nende rakendamise meetodid, mõjud ja tulemused“ 

Rakendusuuringu eesmärk oli välja selgitada, millised pool-looduslikud alad ja maastikuelemendid toetavad põllumajanduslikku tegevust ning milline peaks olema nende suurus, hulk ja paiknemine põllumajandusmaastikus, et oleksid tagatud ökoloogiliselt funktsioneerivad kooslused ja jätkusuutlik põllumajandustootmine. Uuringu tulemusel selgitati välja, et kõik maastikuelemendid, mis on liigirikkad nii puhmikuliste kõrreliste kui õitsevate taimede poolest, sh väike- ja vooluveekogude kaldavööndid, toetavad kasulike lülijalgsete esinemist ja mitmekesisust põllumajandusmaastikul.

Loe uuringu aruannet: „Põllumajandusmaastiku mitmekesisus“

Projekti eesmärk oli hinnata toidukadude ja raiskamise põhjuseid ning ulatust põllumajanduses ja kalanduses esmatootmise tasandil Eestis, võttes fookusse toidukadude võimalikud tekkekohad saagikoristuse, esmase säilitamise ja ladustamise, transpordi ja esmase töötlemise etapis.

Loe projekti „Toidujäätmete ja toidukadude teke Eesti põllumajanduses ja kalanduses“ lõpparuannet

Projekti eesmärk oli hinnata toidukadude ja raiskamise põhjuseid ning ulatust põllumajanduses ja kalanduses esmatootmise tasandil Eestis, võttes fookusse toidukadude võimalikud tekkekohad saagikoristuse, esmase säilitamise ja ladustamise, transpordi ja esmase töötlemise etapis.

Loe projekti „Toidujäätmete ja toidukadude teke Eesti põllumajanduses ja kalanduses“ aruannet

Projekti eesmärk oli analüüsida, kuidas mõjutab ühistu valitsemismudeli valik ühistu juhtimisvõimekust ning põllumajandustootja positsiooni toidutarneahelas. Uuring on Eesti kontekstis harukordne, kuna üheski varasemas uurimistöös pole uuritud ühistute valitsemist. Ühistu liikmetele kuuluva kontrolli- ja juhtimisõiguse rakendamine ehk valitsemisprotsess määrab selle juhtimisvõimekuse ning seeläbi organisatsiooni kestlikkuse ja ühistu positsiooni toidutarneahelas. Eesti põllumajandusühistute suhteliselt nõrk positsioon toidutarneahelas ongi seotud puudujääkidega ühistute valitsemises.

Loe aruannet Eesti põllumajandusühistute juhtimismudeli mõju ühistu juhtimisvõimekusele ning põllumajandustootja positsioonile toidutarneahelas

Uuring annab ülevaate Eesti mahetoodangu turustamisest Euroopa Liidu riikidesse ja ekspordist väljapoole Euroopa Liitu 2019. aastal. Uuring võrdleb saadud tulemusi ka 2017. aasta tulemustega. Analüüsis on välja toodud andmed loomsete toodete (sh elusloomad, liha, liha- ja piimatooted, mesi) ja taimsete toodete (sh tera- ja kaunvili, marjad, puuviljad, köögiviljad ja nendest valmistatud tooted, joogid) kohta, vaadeldud on vastavate käivete ja piirkondade osakaalude muutumisi.

Loe aruannet Mahetoodangu eksport ja Euroopa Liidu riikidesse turustamine

Sordivõrdluskatsete tulemusena selgitati välja rida maheviljelusse sobivaid teraviljade, põldherne, põldoa, talirüpsi, kartuli ja köögiviljade sorte, mille kasvatamine võimaldab tõsta mahetootmise saagikust ja parandada kvaliteeti. Agrotehniliste uuringute tulemusena pakuti tootjatele mitmeid lahendusi, mis aitavad suurendada põllukultuuride tootlikkust ja parandada toodangu kvaliteeti ning mullaviljakust: selgitati välja mitmed maheviljelusse sobivamad vahekultuurid; anti soovitusi biopreparaatide kasutamiseks; näidati vedelsõnniku potentsiaali ja äestamise positiivset mõju maheteravilja kasvatamisel; hinnati miniharimise ja otsekülvi kasutamise võimalusi jms.

Loe aruannet Mahepõllumajanduses Eestis kasutamiseks sobivad sordid

Uurimistöö eesmärk oli selgitada välja mahepõllumajandusloomade (piimalehmade, lihaveiste, kitsede ja lammaste) proteiini- ja energiavajaduse puudujäägid põhisöötadega söötmisel; koostada söödaratsioonid piimalehmadele ja lammastele ning lihaveistele ja kitsedele; katsetada energia- ja proteiinirikaste söödakultuuride kasvatusvõimalusi; töötada välja söödabaasi toiteväärtuse suurendamise abinõud.

Loe aruannet Mahepõllumajanduses soovitatavad proteiini- ja energiarikkad kultuurid ja karjamaasegud

Põllumajanduspoliitika osakonna hinnang: Uuringu eesmärk oli analüüsida, kuidas mõjutab ühistu valitsemismudeli valik ühistu juhtimisvõimekust ning põllumajandustootja positsiooni toidutarneahelas. Uurimistöö tulemusi kasutatakse nii ühistegevuse arendamisele suunatud poliitikameetmete kujundamiseks kui ka ühistegevuse teadmussiirde pikaajalise programmi edendamiseks.

Loe aruannet (aruanne: 3.1-8/353) Eesti põllumajandusühistute juhtimismudeli mõju ühistu juhtimisvõimekusele ning põllumajandustootja positsioonile toidutarneahelas

Uuringu eesmärk oli välja töötada mesilasvahast proovide planeerimise ja võtmise metoodika.

Loe aruannet Mesilasvahast proovide võtmise metoodika välja töötamine

Projekti eesmärk oli selgitada välja soolvees hoitud kilu ja räime eluskaalu ümberarvestamise tegurid, kasutades selleks teaduslikult põhjendatud meetodeid.

Loe aruannet Kala eluskaalu ümberarvestustegurite leidmine Läänemerest püütud kilule (Sprattus sprattus balticus) ja räimele (Clupea harengus membras)

Projekti eesmärk oli analüüsida Eesti riigi eelarvest rahastatava meetme „Turuarendustoetus“ abil ellu viidud tegevuste mõju nendes osalenud ettevõtetele. Turuarendustoetuse tegevuste eesmärk on suurendada teadlikkust põllumajandustoodete ja nendest töödeldud toodete omadustest, parandada nende turustusvõimalusi ja suurendada põllumajandustoodete tootmise ja töötlemisega tegelevate ettevõtete konkurentsivõimet. Turuarendustoetuse kasutamise ning selle abil ellu viidud tegevuste mõju analüüs on vajalik, kuna järjest enam on vaja leida Eesti põllumajandustoodetele ja nendest töödeldud toodetele uusi turge, kuhu eksportida ning turuarendustoetus on üks riigi poolt pakutavatest meetmetest, mille abil uutele turgudele siseneda.

Loe aruannet Turuarendustoetuse abil ellu viidud tegevuste mõju nendes osalenud ettevõtjate müügitulemustele

Projekti eesmärk oli määratleda põllumajandusmaal kõige tõenäolisemalt kriitilised alad, kus mullastikukaardi turvas- ja turvastunud muldade info on aegunud. Selleks koondati ja täiendati asukohapõhiselt seostatavaid mullauuringute andmebaase eesmärgiga eristada orgaanilise aine poolest rikkad mullad ja neis toimunud muutused.

Loe aruannet Turvas- ja turvastunud muldade kordusmääramised mullastikukaardi täpsustamiseks

Projekti ülesandeks oli uurida valimi põhjal drenaažisüsteemide olukorda keskmistel muldadel (saviliiv, kerge ja keskmine liivsavi). Antud uuring täitis kahte alaeesmärki – konkreetne teave välitööde käigus üle vaadatud valimi kuivendusseisundi kohta, mis iseloomustab kogu keskmiste pinnastega kuivendatud ala ja teiselt poolt moodustas see töö koos varasemate liivades, savi- ja turvas-pinnases tehtud uuringutega aluse maaparandusseaduses nõutud süstemaatilisele seirele.

Loe aruannet Drenaažisüsteemide korrashoiu uuring keskmistel muldadel

Projekti eesmärgiks oli hinnata metitsilliinresistentsete stafülokokkide (MRS) levimust eesti koerapopulatsioonis ja iseloomustada veiste piimaproovidest ja koerte kliinilisest materjalist pärinevate MRS resistentsust. Projektis esitati kaks suuremat uurimisküsimust: 1. Milline on koertel bakternakkuseid põhjustavate mikroobide antibiootikumiresistentsus? Milline on nosokomiaalinfektsioone põhjustavate metitsilliinresistentsete stafülokokkide (MRS) ja Acinetobacter spp. esinemus väikeloomakliinikute keskkonnas? 2. Milline on veiste udarapõletikke põhjustavate koagulaasnegatiivsete stafülokokkide (KNS), Staphylococcus (S). aureus`e ja koertelt isoleeritud S. pseudointermedius`e antibiootikumiresistentsus? Milline on MRS levimus kõikide kogutud stafülokokkide hulgas?

Loe aruannet Metitsilliinresistentsete stafülokokkide levimus, antibiootikumiresistentsus ja levikuteed veistel ja koertel Eestis

Projekti eesmärk oli võrrelda alternatiivmeetodite majanduslikku mõju – kulusid söödale, immunokastreerimiseks vajalike preparaatide maksumust, kastreerimata sigade suurenenud agressiivsusest tulenevaid kahjusid, lihatööstusettevõtete valmidust immunokastreeritud/kastreerimata loomade liha vastu võtta ning potentsiaalselt kuldilõhnalise liha avastamiseks tehtavaid kulutusi lihakäitlemise ettevõttes. Samuti uuriti tapamajades kuldilõhna identifitseerimise võimalikkust ja rakendatavust, kuldilõhnaga liha kasutamisvõimalusi ning tarbijate suhtumist kastreerimata isasloomade ning immunokastreeritud sigade liha tarbimisse.

Loe aruannet Sigade kirurgilise kastreerimise alternatiivide rakendamise majanduslik mõju

Uuringu põhieesmärk oli kahe suurt majanduslikku ja keskkonnakahju põhjustava kahjustaja – aasia siku (Anoplophora glabripennis) ja männi-laguussi (Bursaphelenchus xylophilus) näitel hinnata, invasiivsete taimekahjustajate võimalikku tekitatavat majanduslikku kahju nii riigile, eraettevõtlusele kui ka keskkonnale. Samuti koostati uuringu käigus metoodika näidiskahjustajate potentsiaalse majandusliku kahju suuruse rahalise väärtuse hindamiseks, võttes aluseks kahjustajate peremeestaimede (leht- ja okaspuude) rahalise väärtuse.

Loe aruannet Majanduslik analüüs – ohtlike taimekahjustajate poolt tekitatud kahjude hindamine

Uuringu eesmärgid olid selgitada viiruse püsivust keskkonnas põhja parasvöötme tingimistes peatähelepanuga hukkunud metssigade korjustest tekkiva saaste küsimuste selgitamisele; selgitada SAK viiruse püsivust keskkonnas erinevatel aastaaegadel ning võimalikke keskkonnategureid, mille vahendusel nakkus võib levida metssigadelt kodusigadele, sh metsseakorjuste looduses püsivust, viiruse püsivust teraviljas; selgitada projekti käigus tuvastatud viirustüvede fülogeneetilist sugulust varem isoleeritud tüvedega.

Loe aruannet SAK viiruse vastupidavust looduslikus keskkonnas soodustavad tegurid

Uuring on jätkuuuring 2015. aastal läbiviidud rakendusuuringule „Ülevaade alternatiivsete mullaparandusainete kasutusvõimalustest ja tehnoloogiatest mahepõllumajanduslikus taimekasvatuses“. Eesmärgiks oli selgitada põldkatsetega alternatiivsete mullaparandusainete otse- ja järelmõju mullaviljakusele ja saagikusele ning anda ülevaade alternatiivsete mullaparandusainete (mereadru, järvemuda) saadavuse, laotustehnoloogiate ning kasutussobivuse kohta mahepõllumajanduses.

Loe aruannet Ülevaade alternatiivsete mullaparandusainete kasutusvõimalustest ja tehnoloogiatest mahepõllumajanduslikus taimekasvatuses aastatel 2016-2017

Uuriti taimekaitsevahendite kasutamist Eesti koduaedades ja taimekaitsevahendite kasutamist mittepõllumajanduslikes ettevõtetes. Samasisuline uuring toimus esimest korda Eesti Konjunktuuriinstituudis 2009. a. Uuringuga selgitati milliseid taimekaitsevahendeid kasutatakse, nende kogused ja kasutamise sagedus, lisaks uuriti kasutaja teadlikkust isikukaitse ja keskkonnaohutuse kohta.

Loe aruannet Taimekaitsevahendite kasutamine koduaedades ja mittepõllumajanduslik kasutamine

Eesmärgiks oli välja töötada puhistite tehnilise kontrolli kord ning rakendusjuhis ja teostada selle alusel edaspidi nende tehnilist kontrolli. Nagu teised taimekaitseseadmed, peavad ka puhistid vastama tervisekaitse-, ohutus ja keskkonnanõuetele.

Loe aruannet Puhtimisseadmete tehnilise kontrolli korra ja rakendusjuhise väljatöötamine ja rakendamine 

Monitooringu programmi eesmärgiks oli analüüsida asooli- ja strobiluriinirühma fungitsiidide suhtes resistentsust põhjustavate mutatsioonide olemasolu teravilju kahjustavate fütopatogeenide Septoria tritici, Blumeria graminis, Pyrenophora teres ja Ramularia collo-cygni genoomides ning naeri-hiilamardika resistentsuse monitooring.

Loe aruannet Taimekahjustajate pestitsiidiresistentsuse uuringud

Uuringu eesmärk oli teha ettepanekud mahepõllumajanduse toetusõiguslike ravim- ja maitsetaimede loetelu osas ning täiendavate agrotehniliste nõuete kehtestamise osas erinevatele kultuurigruppidele.

Loe aruannet Mahepõllumajanduslike ravim- ja maitsetaimede kasvatamise agrotehnika

Projekti tulemus: Maastikuelementidest oli arvuliselt ja pindalaliselt kõige rohkem kraave (68,4% kogupindalast) ja põllusaari (28,5%). Maastikuelementide osakaal põllumassiividest on suurim Pärnumaal ja Tartumaal ning madalaim Ida-Virumaal. Maastikurajoonidest oli madalaim maastikuelementide osakaal Kagu-Eesti kõrgustikel ja Pandivere kõrgustikul. Viimasel võiks maastikuelementide arvu suurendada. Potentsiaalsetest maastikuelementidest esineb ETAKis kõige enam hekke (79,2%). Analüüside määramatuse vähendamiseks tuleks korrastada maastikuelementide kaardistamise reaalsusmudel ja andmemudel.

Loe aruannet “Eesti tingimustes oluliste maastikuelementide määratlemine ja olulisuse hindamine”

Projekti eesmärk oli selgitada välja, kas kofeiini tarbimine Eesti laste, noorte ja täiskasvanute seas vanuses 10-24 aastat ületab Euroopa Toiduohutusameti 27. mail 2015 avaldatud riskihinnangus „Scientific Opinion on the safety of caffeine“ (EFSA 2015a) esitatud ohutuid koguseid. Hinnang annab lühiülevaate kofeiini omadustest ja mõjust tervisele ning sisaldab vastava vanusegrupi toitumisandmete põhjal teostatud saadavuse hinnangut koos riskikirjeldusega. Saadavuse hinnang põhineb Tervise Arengu Instituudi läbiviidud Rahvastiku toitumise uuringu andmetel.

Loe aruannet Kofeiini riskihinnang Eesti laste, noorte ja täiskasvanute seas vanuses 10-24 aastat

Projektitulemuste lühikokkuvõte: Võrreldes eelmise uuringuga on koolide ja õpilaste maksimaalne kaasatus tõusnud ~20%. Nii koolides kui ka kodudes on suurenenud viljade tarbimine. Üle 50% õpilastele pakuti koolis vähemalt 3-4 korral nädalas värsket puuvilja ning pea pooltele õpilastele vähemalt 1-2 korral nädalas värsket köögivilja. Marjade pakkumine on jätkuvalt väike, kuid siiski sagenenud. Kavasse võiksid olla kaasatud ka välismaised viljad, arvestades samuti nende hooajalisust. Suuremat rõhku tuleks pöörata õpilaste harimisele puu- ja köögiviljade söömise kasulikkusest ning kava võiks laieneda vähemalt põhikooli lõpuni.

Loe aruannet “Koolipuuvilja ja -köögivilja kava rakendamise hindamine 2011/2012-2015/2016. õppeaastatel„

Projekti eesmärgid: 1) Anda ülevaade 15 aasta jooksul (2000–2015) Eesti sordilehte võetud ja standardsortidena püsinud suvinisu-, rukki-, kaera- ja kartulisortidest. 2) Võrrelda nende kultuuride saagipotentsiaali ja kvaliteeti, näitamaks sordivaliku olulisust toodangu saagikuse suurendamisel ja kvaliteedi parandamisel. Analüüsida ja anda hinnang omaduste muutuste suundumuste kohta 15 aasta jooksul. 3) Suvinisu saagikuse analüüsimisel näidata fungitsiidide kasutamise mõju 10 aasta jooksul (2004–2014).

Loe aruannet “Sortide üldtendentside analüüsimine”

Elanikud ostavad toidukaupu vähemalt kaks korda nädalas või sagedamini. Igapäevased toidukaubaostud tehakse peamiselt suurtest toidukauplustest ja väärtustatakse kodumaist toitu. Kodumaist toidukaupa eelistab osta 74% elanikest, mis on sama tase kui kümme aastat tagasi. Kodumaine toidukaup on elanike hinnangul värske, usaldusväärne, harjumuspärase maitsega, tervislik ja püsiva kvaliteediga. Soovikohast toidukaupa ostetakse pere rahalisi võimalusi arvestades piirangutega. Kui soovikohast toidukaupa pole müügil, siis elanikud ei tea võimalusest oma soovide kohta tootjatele või kauplustele märku anda. Eesti elanike toidulaual on sagedamini leib, köögiviljad, puuviljad, marjad, munad, juust, kartul, hapukoor, toiduõli, kohupiim, kodujuust, joogipiim ja või. Toidu äraviskamist esineb kolmes peres neljast, tüüpiliselt visatakse toitu ära harva ja peamiselt hallituse, riknemise või säilivusaja ületamise tõttu. Mahetoit tähendab elanikele eelkõige ise kasvatatud puhast toitu ja alles seejärel tunnustatud mahetootjate toodetud toitu. Kuigi mahetoitu peetakse kalliks, on ta tervislik ja ostmise sagedus on suurenenud. Mahetoidu ostmist mõjutavad enim inimeste rahalised võimalused.

Loe aruannet “Eesti elanike toidukaupade ostueelistused ja hoiakud”

Siseturg on Eesti toiduainetööstusele olnud läbi aegade peamine müügikoht. Ostueelistuste uuringud on näidanud, et Eesti tarbija eelistab küll kodumaist toitu (2016. aastal kaks kolmandiku tarbijatest) kuid olenevalt tootegrupist tuleb tootjatel vähem või rohkem konkureerida ka importtoodanguga. Käesoleva uuringu eesmärgiks oli välja selgitada Eesti toidukaupade positsioon siseturul, nii kauplustes pakutavate toodete sortimendi nimetuste osas kui ka osakaaluna kaupluste käibes. Uuriti ka kodumaiste ja importkaupade hinnatasemete erinevust. Uuringu tulemusi võrreldi 2010. aastaga, mis võimaldab hinnata Eesti toodangu konkurentsipositsiooni muutumist.

Loe aruannet “Eesti toidukaupade positsioon siseturul 2016. aastal”

Analüüsiti dioksiinide, polüklooritud dibenso-p-dioksiinide (PCDD; seitse analoogi) ja polüklooritud dibensofuraanide (PCDF; 10 analoogi) ning polüklooritud bifenüülide (PCB; 37 analoogi) sisaldust Soome ja Liivi lahe jõesilmus (Lampetra fluviatilis) ning sellest valmistatud toodetes – röstitud silmudes ja silmu konservides. PCDD/F ja dioksiinitaoliste PCBde (dlPCB; 12 analoogi) sisaldus oli jõesilmus kõrge, ületades reeglina kehtestatud piirnormide väärtusi – vastavalt dioksiinidel 3,5 pgWHO₂₀₀₅TEQ/g märgkaalu kohta ja dioksiinide ja dlPCB summal  6,5 pgWHO₂₀₀₅TEQ/g märgkaalu kohta. Jõesilmude töötlemine ei vähendanud ohtlike ainete sisaldust. PCDD/F ja dlPCB sisaldus oli kõrgeim röstitud jõesilmudes, kuid piirnormi väärtuse ületas sisaldus ka jõesilmu konservides. Jõesilmude töötlemisel, röstimisel, praadimisel jne väheneb nendes vee sisaldus ning suureneb nii lipiidide kui ka ohtlike ainete kontsentratsioon. Analüüsitud proovides oli kuivaine, aga samuti lipiidide ning PCDD/F ja dlPCB keskmine kontsentratsioon kõrgeim röstitud jõesilmudes.  Järgnesid silmu konservid, Liivi lahe ja Soome lahe jõesilmud. PCB puhul on piirnorm – 75 ng/g märgkaalu kohta – kehtestatud kuue PCB markeri või indikaatori (PCB 28, 52, 101, 138, 153 ja 180) summa põhjal ja neid nimetatakse indikaator PCB (indPCB). Sarnaselt PCDD/F ja dl-PCB sisaldusele oli ka indPCB sisaldus kõrgeim röstitud jõesilmudes ja silmu konservides ning madalam looduslikes jõesilmudes, kusjuures Soome lahes kõrgem kui Liivi lahes. Piirnormi väärtust ei ületanud indPCB sisaldus mitte üheski analüüsitud jõesilmu proovis.
Projekti tulemusena võib tõdeda, et töötlemine ei vähenda dioksiinide ja PCB kontsentratsiooni jõesilmudes. Õigusaktides on selgelt öeldud, et kalu, kelle dioksiinide sisaldus ületab kehtestatud piirnormi, ei tohi turustada ning seega tuleks lõpetada jõesilmu püük Eestis. Jõesilmu tarbimise jätkamiseks oleks üheks võimaluseks taotleda Eestile jõesilmu puhul samu erisusi kehtivate piirnormide osas nagu on Rootsil ja Soomel. Teiseks võimaluseks oleks taotleda jõesilmule samasuguseid kõgemaid piirnorme nagu on kehtestatud angerjale. Eelnevalt on vaja andmeid jõesilmu tarbimise kohta Eestis ning tuleb läbi viia vastav riskihindamine.

Loe aruannet “Dioksiinid ja PCB jõesilmus ja nendest valmistatud toodetes”

Projekti raames koostati uuringud Integreeritud taimekaitse rakendamine põllumajandustootjate seas ning Eestis registreeritud taimekaitsevahendite riskid mittesihtorganismidele sh. mesilastele. Nendest esimeses uuringus analüüsiti põllumajandustootjate teadlikkust integreeritud taimekaitse võtetest ning nende rakendamist tootmispraktikas. Teise uuringu tulemusena koostati ülevaatetabelid Eestis registreeritud herbitsiidide, fungitsiidide ja insektitsiidide toksilisusest ja riskiväärtutsest veekeskkonna organismidele ja mesilastele ning tolmeldavatele putukatele

Integreeritud taimekaitse rakendamine põllumajandustootjate seas
Eestis registreeritud taimekaitsevahendite riskid mittesihtorganismidele sh. mesilastele

Loe aruannet “Taimekaitsevahendi kasutamisega seonduvate asjaolude välja selgitamine”

Projekti eesmärk oli anda ülevaade Eesti hobumajanduse hetkeolukorrast. Projekti tulemusena loodi ülevaade hobumajandust iseloomustavatest statistilistest näitajatest: hobuste arv, hobuste hinnanguline paiknemine, hobumajanduse erinevad valdkonnad. Lähemalt uuriti ratsasporti ja hobuste aretust ning kasvatust; teisi hobumajanduse valdkondi vaadeldi ülevaatlikumalt. Uuringus hinnati hobumajanduse valdkondade majanduslikku sisendit läbi kulumeetodi. Seeläbi kirjeldati hobumajanduse olukord ning anti soovitused hobumajanduse olukorra edasiseks monitoorimiseks. Toodi välja võimalikud indikaatorid, kuidas edaspidi hobumajanduse mahtu mõõta. Samuti anti projekti tulemuste põhjal soovitusi hobumajanduse edasiseks arendamiseks.

Loe aruannet “Hobumajanduse kaardistamine koos Eesti hobumajandust iseloomustavate mõõdikute määratlemisega”

Arvutati välja 2015. aastal Eestist teistesse Euroopa Liidu liikmesriikidesse turustatud ja kolmandatesse riikidesse eksporditud mahepõllumajandussaaduste, -toidukaupade ja -jookide ekspordikäive.

Loe aruannet “Mahetoodangu eksport ja Euroopa Liidu riikidesse turustamine”

Eesti toidusektori tarneahela toimimist on viimastel aastatel raskendanud madalad tooraine maailmaturuhinnad ning sellele on kaasa aidanud 2014. aasta augustis Venemaa poolt EList pärit põllumajandussaadustele ja nendest valmistatud toodetele kehtestatud impordikeeld. Seakasvatajate olukorda raskendas veelgi 2015. aasta augustis Eesti seafarmides avastatud sigade Aafrika katk. Keerulises olukorras sealiha‐ ja piimatootjad on oma toodangu mingigi müügi tagamiseks pidanud leppima nende jaoks kehvemate lepingutingimustega. Nii sealiha‐ kui ka piimatootjad leiavad, et hind, mida nad oma toodangu eest saavad, ei ole jätkusuutlik, kuna jääb alla toodangu omahinna.

Loe aruannet “Eesti toidusektori tarneahela toimimine ja ebaõiglaste kauplemistavade mõjud”

Uurimistöö käigus koguti kliiniliselt tervetelt veistelt 325 roojaproovi 65st farmist. Laiendatud spektriga beetalaktamaase (ESBL/ AmpC) tootvate Escherichia (E.) coli esinemus oli 9,5% (n= 31) ning ESBL tootvaid tüved pärinesid 16 st farmist. Kliiniliselt tervetelt vasikatelt isoleeritud E. coli tüved (n=45) oli uuritud antibiootikumide suhtes oluliselt tundlikumad võrreldes kõhulahtisusega vasikatelt pärinevate E. coli tüvedega (n=191). Kliinilisest materjalist pärinevad E. coli tüvedest olid 29,3% (n=63) fluorokinoloonide suhtes resistentsed ning ESBL tootvaid mikroobitüvesid tuvastati 3,6% juhtudest.

Koostati metoodikad teravilja seemnete põldude tunnustamise, seemnepartiidest proovivõtu ja seemne tootmise kulude ning seemnete sertifitseerimis- ja majanduskatsete kulude arvutamiseks.

Loe aruannet “Seemnete sertifitseerimise süsteemi muutmise mõju hindamine. Protsessi ja katsete maksumuse analüüs“

Põhjalikum ülevaade metoodikatest ja tulemustest on esitatud aruande lisas 1

2015. aasta vegetatsiooniperioodil viidi Rannu ja Kambja testaladel Sentinel-1 aegridadega läbi välitöödega toetatud eksperiment. Leiti kolm Sentinel-1 põhist parameetrit, millel on arvestatav potentsiaal niitmise tuvastamise algoritmis rakendamiseks. Pakuti välja algoritmi esialgne versioon ja testiti seda Kambja testala rohumaadel – PRIA välitööde järgi on kokkulangevus satelliidipiltidelt arvutatud niitmise info ja tegelike oludega väga hea. Piiratud mahus uuriti ka sademete ja tuule mõju Sentinel-1 põhiste parameetrite väärtustele

Loe aruannet “Algoritmi koostamine niitmise kontrolli läbiviimiseks Sentinel 1 andmete baasil“

Projekti tulemused näitasid, et veise vedelsõnniku ja veise vedelsõnnikul baseeruva kääritusjäägi mõju mulla agrokeemilistele näitajatele, ensüümide aktiivsusele ning punase ristiku ja kõrreliste rohumaa saagile on sarnane. Need tulemused kinnitavad projekti alguses püstitatud hüpoteesi, et veise vedelsõnnikul baseeruv kääritusjääk on vähemalt sama heade väetusomadustega orgaaniline väetis, kui seda on veise vedelsõnnik.

Loe aruannet “Digestaadi väetusomaduste ja keskkonnamõju võrdlev uuring vedelsõnniku ja mineraalväetisega”

Projekti eesmärk oli anda hinnang, kas nitritite tarbimine Eesti laste (vanusegruppides 12-35 kuud ning 36 kuud – 10 aastat) poolt ületab kehtestatud ADI piirväärtust.
Nitriteid kasutatakse lihatoodete säilivusaja pikendamiseks, et hoida ära nt Clostridium botulinumi riski ning säilitada lihatoodetele iseloomulikku värvust ja maitset. Uuringus esitatud analüüsi tulemuste põhjal saab väita, et lihatoodetesse lisada lubatud nitritite piirmäärade ületamisi Eesti lihatoodetes suure tõenäosusega ei esinenud, sest vastasel juhul oleks lõpptoodete nitritite sisaldused märkimisväärselt kõrgemad.
Tarbides nitrititega töödeldud lihatooteid on oluline, et neid ei tarbitaks igapäevaselt, seega on väga oluline hoida nitriti sisaldusega lihatoodete tarbimise sagedus ning -kogus kontrolli all. Nitrititega töödeldud lihatoodete, eriti viinerite ja keeduvorstide, tarbimisel on nitritite ohutuid päevaseid koguseid (ADI väärtusi) laste puhul kerge ületada, sest neil on väiksem kehakaal. Lisaks lihatoodetest saadavatele nitritite kogustele saadakse nitraate veest ja köögiviljadest, milles leiduvad nitraadid võivad omakorda endogeenselt muunduda nitritiks.
Analüüsides lihatoodetest saadavat nitritite kogust aastate kaupa ilmnes, et nii poiste kui ka tüdrukute puhul on nitritite saadavus kõrgem 4. ja 5. aasta vanustel ja seejärel 10. aasta vanustel. Eeldades, et toitumisuuringu valim on esinduslik, võime väita, et kogu elanikkonna vastav vanusegrupp (12 kuud kuni 10 aastat) ületab nitritite ADI väärtust 3,13% ulatuses (95% CI; 2,18 – 4,34). Sajast lapsest saab lihatoodete tarbimisest ADI arvust suurema koguse nitriteid kolm last.
Nitritite tarbimisnäitajad (saadavus) on aastate lõikes langenud. Ühe võimaliku põhjusena näeme tarbijate teadlikkuse tõusu ning tervislike toitumisviiside suuremat rakendamist.

Loe aruannet Toidu lisaainetena kasutatavate nitritite (E 249-250) kvantitatiivne riskihinnang

Projekti kokkuvõte: Eestis on 5469 mesilasperedega majapidamist, nendest mett müügiks tootvaid mesinikke on 1650 ning enam kui 150 mesilasperega kutselisi mesinikke on paarkümmend. 2014. aastal oli Eestis 44 tuhat mesilasperet ja 2015. aastal 48 tuhat, kutselistele mesinikele kuulus viimasel paaril aastal vahemikus 5,4..6,7 tuhat mesilasperet. 2014. aastal oli meetoodang 1155 tonni ning 2015. aastal 971 tonni. 2014. aastal oli keskmine saagikus mesilaspere kohta 25 kg ja 2015. aastal 20 kg. Populaarseimaks mee turustuskanaliks oli endiselt otse tarbijale müük omast kodust või müügipunktist. 2015. aasta lõpuks oli mee keskmine hind turgudel tõusnud 8 €/kg tasemele. Mesilaste tõuaretuse riigipoolset toetamist pidas vajalikuks kaks kolmandikku mesinikest. Vastanutest veerand oli oma mesilaste puhul viimasel kahel aastal kokku puutunud suremusega pestitsiidide tõttu ning nendest omakorda veerand oli pöördunud olukorra fikseerimiseks veterinaartöötaja ja/või taimekaitseinspektori poole. Riigipoolse panusena soovisid mesinikud eelkõige toetust mesilaste haiguste diagnoosimisel ja ravil, samuti mesinikele mesilasperede otsetoetuse kehtestamist ning põllumeeste koolitamist, et osataks paremini arvestada pestitsiidide kasutamisel nende ohuga mesilastele.

Loe aruannet Eesti mesindussektori struktuuriuuring

Projektitulemuste lühikokkuvõte: 1965-2013 on nii üldine kui aktiivne taimekasvuperiood Eestis pikenenud keskmiselt 3 nädalat. Sajandi keskpaigaks võib kasvuperiood pikeneda 17-37 päeva, sajandi lõpuks 33-86 päeva. Aktiivsete temperatuuride summad kasvavad keskmiselt 300-450º ja 550-1100º, efektiivsete üle 5 ºC temperatuuride summad 250-400º ja 500-1000º, efektiivsete üle 10 ºC temperatuuride summad 150-250º ja 300-700º. Kõige kriitilisemad saaki piiravad ilmastikusündmused on seotud kõrgete temperatuuridega kriitiliste arengufaaside ümbruses, selliste sündmuste tõenäosus suureneb. Sademete varieeruvuse suurenemine tõstatab veeregulatsiooni vajaduse.

Loe aruannet Kliimamuutuste mõju põllukultuuridele

Projekti käigus analüüsiti seitset mereadru ja kolme järvemuda proovi. Lubatust kõrgem raskmetallide sisaldus leiti neljas mereadru ja ühes järvemuda proovis. Taimekaitsevahendite jääke tuvastati kolmes mereadru proovis.
Rajati põldkatsed Sakus ja Jõgeval. Põldkatsetest selgus, et nii saagikuse, mulla keemiliste-, füüsikaliste- kui ka mikrobioloogiliste näitajate seisukohalt oli kõige efektiivsemaks mullaparandusaineks järvemuda kasutusnormiga 100 t ha^-1.

Loe aruannet “Ülevaade alternatiivsete mullaparandusainete kasutusvõimalustest ja tehnoloogiatest mahepõllumajanduslikus taimekasvatuses“

Projektitulemus: Toiteelementide ja huumuse/süsiniku voogude ning bilansside arvestamine on üha olulisem nii rahvusvaheliste kokkulepete täitmisel kui ka põllumajandustootmise kestlikkuse tagamisel ja konkurentsivõime suurendamisel. Nende arvutuste teostamiseks on vajadus on kohalikesse tingimustesse kohandatud abivahendite järele. Aastatel 2013-2014 töötati Eesti Maaülikoolis välja mullaspetsiifiline huumusbilansi kalkulaatori esimene versioon (http://pk.emu.ee/struktuur/muld/teadustoo/huumusbilansi-kalkulaator/). Otstarbekas on jätkata olemasolevate abivahendite täiendamist ning jõuda võimalikult asukohapõhiste lahendusteni. Kalkulaatorite intensiivsele välja töötamise ja testimise faasile peab järgnema: 1) täiendkoolitused huvirühmadele kalkulaatorite kasutamise ja tõlgendamise osas; 2) pidev kaasajastamine vastavalt tagasisidele, uuenevale teabele ja seadusandlikele suunistele.

Loe aruannet Eelanalüüs ja ettepaneku koostamine projekti „Huumusbilansi kalkulaatori edasiarendus ja taimetoitainete bilansikalkulaatori arendus põllu- ning taluvärava (ettevõtte) põhisena“ tellimiseks ning huumusbilansi kalkulaatori edasiarendus

Projekti raames selgitati välja millise osa Eestis mahedana kasvatatud põllumajandussaadustest kasutati mahedana ning milline osa müüdud mahetoodangust müüdi mahedana. Arvutati välja potentsiaalne mahepõllumajandustoodangu müügikäive ning hinnati tegelikku mahedale viidatud toodangu müügikäivet. Viidi läbi kodumaiste mahetoidukaupade ja –jookide sortimendi- ja jaehinnavaatlus. Võrreldi muutusi ajas.

Loe aruannet Mahedana müüdud toodangu osakaal mahepõllumajandustoodete toodangust Eestis 2014. aastal

Lõppjäreldus: Agrotehnoloogiliste meetmete (viljavaheldus, mullaharimine, keemiline tõrje, väljakitkumine jm) kompleksne rakendamine on võimaldanud tuulekaera kontrolli alla saada, kuid ei ole taganud sellest  vabanemist.

Loe aruannet Rakendatavate tuulekaera tõrjeabinõude tõhususe hindamine ja uute võimalike tõrjeabinõude rakendamine tootmises

Projekti raames käsitleti teraviljapõldudel raskesti tõrjutavate umbrohtudena järgmisi liike: tuulekaer (Avena fatua L.), harilik puju (Artemisia vulgaris L.) ja rukkihein (Apera spica-venti L.).

Loe lõpparuannet Raskesti tõrjutavate umbrohtudega saastunud teraviljapõldudel umbrohtude tõrjevõtete uurimine.

Eesmärgid:
1. Selgitada Fusarium seente ja seni veel vähemtähtsaks peetud hallitusseente liikide ning nende produtseeritavate mükotoksiinide esinemist odra terasaagis.
2. Selgitada erinevate lämmastiku normide ja  fungitsiidide kasutamise mõju hallitusseente  liikide esinemise sagedusele ja kooslusele ning mükotoksiinide esinemisele odrasaagis.
3. Saada võrdlevat teavet tava-ja maheviljelusviisi mõjust olulisemate hallitusseente liikide esinemise sagedusele ja nende produtseeritavate põhiliste toksiinide sisaldusele odras.
4. Selgitada odra säilitamise ja käitlemise protsessis mikrobioloogiliste ja toksikoloogiliste kvaliteedinäitajate muutusi.
5. Koostada saadud tulemuste põhjal soovitused hallitusseente ja mükotoksiinide esinemise vähendamiseks ja vältimiseks odral tava-ja mahetootmise tingimustes kasvatamiseks ja  säilitamiseks.
6. Saada vajalikud uurimistulemused Elina Akk´i doktoritöö „Mõningate agroökoloogiliste tegurite mõju teravilja saastumisele hallitusseentega” koostamiseks. Juhendajad Heino Lõiveke (ETKI) ja Enn Lauringson (EMÜ).

Loe lõpparuannet Vähetuntud toksiine tekitavate hallitusseente nomenklatuuri täpsustamine, toksiinide tekkimise tingimuste ja riskide vältimise selgitamine odral

Lisaks juhend maheviljelusele ja juhend tavaviljelusele

Uurimisprojekti eesmärgiks oli selgitada otsekülvi rakendamisvõimalusi erinevates Eesti agroklimaatilistes tingimustes, erinevate viljelusviiside mõju mulla omadustele, põllu üldisele fütosanitaarsele seisundile ning põllukultuuride saagi kvaliteedile, saagikusele ja omahinnale.

Loe lõpparuannet Erinevate viljelusmeetodite ( sh. otsekülv) rakendusteaduslik kompleksuuring

Projekti peamiseks eesmärgiks välja selgitada milline on erinevate söötmise süsteemide korral söödalavalt antava nii täisratsioonilise kui ka osaratsioonilise segasööda ning robotist (ja selvekünast nende olemasolul) antava jõusööda optimaalne proteiini kontsentratsioon ja selle allikad, millede aminohappeline koostis tagaks efektiivseima söödaproteiini kasutamise.

Loe aruannet Söödaproteiini kasutamise efektiivsuse suurendamine ning lämmastiku ekskretsiooni vähendamise võimalused erinevate tehnoloogiatega (sh lüpsirobotiga) piimatootmise farmides

Projekti eesmärgid:
– teha kindlaks erinevatel muldadel optimaalne väetustase, et oleks võimalik põllu piires vastavalt väetustarbele määrata kasvukohaspetsiifiliselt vajalik väetiste laotusnorm.
– selgitada välja täppisviljelustehnoloogia kasutusest tulenev saagi ja selle ühtlikkuse tõus ning majanduslik tasuvus
– teha kindlaks keskkonda leostuvate toiteelementide (N ja P) kogus kasutades kasvukohapõhist agrotehnikat võrrelduna kultuuripõhise agrotehnikaga
– töötada välja soovitused GPS tehnoloogia efektiivseks kasutuseks kasvukohapõhise agrotehnika tarbeks
– selgitada välja elektrooniliste andmebaaside sobivus täppisviljeluseks

Loe aruannet Optimeeritud kasvukohapõhine väetamine lähtuvalt keskkonna tundlikkusest erinevate taimetoiteelementide suhtes, baseerudes mullainfo elektroonilisel andmebaasil

Projekti eesmärgiks oli välja selgitada:
1) Millises ulatuses on mineraalväetisi võimalik asendada sõnniku ja haljasväetisega rohumaal ja põllukülvikorras, lähtuvalt ettevõtte maakasutusest, eri kultuuride saagi taotletavast tasemest, kvaliteedist ja omahinnast (antakse agronoomiline ja ökonoomiline hinnang)
2) Vedelsõnniku ja digestaadi kasutamise võimalused, täiustatud tehnoloogia ja efektiivsus (agronoomiline, majanduslik) söödakultuuridel, eeskätt erineva kasutusviisiga rohumaal (karjamaa, niiteline)
3) Kuidas rohumaal vältida/minimeerida sileeritava materjali saastumist vedelsõnnikust ja digestaadist pärinevate mikroobidega, mis kahjustavad silo, toorpiima ja piimatoodete (eriti juust) kvaliteeti
4) Vedelsõnniku ja digestaadi keskkonnaohutu/keskkonnasäästlik kasutamine

Loe aruannet Kohalike väetiste efektiivsem kasutamine ja rohusöötade tootmise majanduslik hinnang kohapealse söödatootmise arendamisel

Projekti raames uuriti maisisilo hüdrolüüsi kineetikat in sacco sõltuvalt vegetatsioonistaadiumist ja kasvuaegsetest ilmastikutingimustest. Samuti selgitati sordi ja kasvuperioodi pikkuse mõju maisisilo keemilisele koostisele ja toiteväärtusele. Tuginedes maisisilo söötmise kogemustele Eestis ja teaduskirjanduses avaldatud andmetele leiti optimaalsed teravilja asendusväärtused lüpsilehmade söödaratsioonis.

Loe aruannet Maisisilo toiteväärtuse uurimine ja söötmisstrateegia väljatöötamine lüpsilehmadele sõltuvalt maisisilo koristusaegsest vegetatsioonistaadiumist

Projekti eesmärgiks oli:
1) teha kindlaks taimetoitainete sisaldus ja vahekord eeldatavates alternatiivsetes väetusainetes ning nende kasutamise normid ja efektiivsus põhilistel kultuuridel võrdlevalt tavapäraste väetistega;
2) uurida alternatiivsete väetusainete kasutamise võimalusi ja otstarbekust
3) selgitada biosöe  potentsiaali väetiste efektiivsuse ja  mullaviljakuse suurendamisel
Uurimistöö keskendus kolmele nn. alternatiivse väetusaine mõju uurimisele: vedelsõnniku kääritusjääk, biomassituhk ja biosüsi (inglise keeles biocahr)

Loe lõpparuannet Alternatiivsete väetusainete keskkonnahoidliku kasutuse võimalused ja efektiivsus tava- ja maheviljeluses võrdlevalt traditsiooniliste orgaaniliste ja mineraalväetistega

Uurimistöö põhieesmärgiks oli Eestis sobiva teaduslikult põhjendatud metoodika väljatöötamine suguselekteeritud sperma ja embrüotehnoloogiate rakendamiseks soovitud soost järglaste saamiseks ning karja geneetilise mitmekesisuse suurendamiseks. Uuringud olid keskendunud eeskätt suguselekteeritud sperma kasutamisele lehmadel.
Uuringuga seoses viidi läbi konkreetne uurimus, milles keskenduti suguselekteeritud sperma kasutamise majandusliku eelise analüüsimisele tavasperma kasutamise suhtes.

Loe aruannet “Geneetilise mitmekesisuse suurendamine piimakarjaaretuses embrüotehnoloogiate ja suguselekteeritud sperma kasutamise abil”

Projekti eesmärk oli analüüsida, kuidas mõjutab ühistu valitsemismudeli valik ühistu juhtimisvõimekust ning põllumajandustootja positsiooni toidutarneahelas. Ühistu liikmetele kuuluva kontrolli- ja juhtimisõiguse rakendamine ehk valitsemisprotsess määrab selle juhtimisvõimekuse ning seeläbi organisatsiooni kestlikkuse ja ühistu positsiooni toidutarneahelas. Eesti põllumajandusühistute suhteliselt nõrk positsioon toidutarneahelas ongi seotud puudujääkidega ühistute valitsemises.

Loe aruannet: Eesti põllumajandusühistute juhtimismudeli mõju ühistu juhtimisvõimekusele ning põllumajandustootja positsioonile toidutarneahelas

Projekti eesmärk oli hinnata toidukadude ja raiskamise põhjuseid ning ulatust põllumajanduses ja kalanduses esmatootmise tasandil Eestis, võttes fookusse toidukadude võimalikud tekkekohad saagikoristuse, esmase säilitamise ja ladustamise, transpordi ja esmase töötlemise etapis.

Projekti „Toidujäätmete ja toidukadude teke Eesti põllumajanduses ja kalanduses“ lõpparuanne.

Projekti „Toidujäätmete ja toidukadude teke Eesti põllumajanduses ja kalanduses“ kordusuuringu aruanne.

Uuringu tulemused näitavad, et Eesti põllumajanduslikus kasutuses olevate muldade süsinikuvaru huumushorisondis on viimase 26–35 aasta jooksul suurenenud.

Loe aruannet „Mulla süsinikuvarude seis ja dünaamika“  (2019)

Uuringu tulemused näitavad, et Eesti põllumajanduslikus kasutuses olevate muldade C varu huumushorisondis on viimase 26–35 aasta jooksul suurenenud, keskmiselt 0,22 t ha-1 aastas, kuid C varu suurenemine on seotud peamiselt huumushorisondi tüsenemisega, sest mulla Corg sisaldus ei ole suurenenud, millest tulenevalt ei ole muutunud ka 0-20 cm kihi C varu. Kõige tundlikumad on olnud gleimullad, kus on mulla Corg sisaldus ja C varu on vähenenud ka 0-20 cm kihis. Proovivõtmise metodoloogia ja erinevad arvutuskäigud C varu arvutamisel avaldasid C varu väärtustele vähe mõju, kuid arvestama peab, et mõned mullaomadused (muldade niiskusrežiim, lõimis) võivad teatud tingimustel mõju avaldada. Uuritud omadustest kõige suuremaks mõjutajaks oli mulla niiskusrežiim, mida tuleks alati tulevikus arvestada tehes lõplike järeldusi C varu dünaamika kohta.

Uuringu eesmärgiks oli hinnata kalade tarbimisel saadavatest elavhõbeda ühenditest tulenevat riski taset erinevate elanikkonnarühmade korral. Uuring on otseselt seotud toidu ohutuse ning tarbijate informeerituse tagamisega.

Loe aruannet „Erinevate elanikkonnarühmade elavhõbeda saadavushinnang“

Uuringu käigus kohandati Eesti oludele vastavaks lihaveiste söötmisnormid. Selgitati välja poollooduslike rohumaade karjamaarohu maksimaalne saak, keemiline koostis ja toiteväärtus aastatel 2017–2019.

Loe aruannet: „Aastaringselt välitingimustes peetavate lihaveiste ja lammaste tervise- ning heaolunäitajad. Lihaveiste ja lammaste heaoluindikaatorite väljatöötamine. Poollooduslikud kooslused lihaveiste ja lammaste söödabaasina, soovitused lisasöötmise vajalikkuse kohta“

Integreeritud taimekaitse (ITK) eesmärk on taimekaitsevahendite ja muude abinõude kasutamine majanduslikult ja ökoloogiliselt põhjendatud tasemel ning minimaalse ohuga inimese tervisele ja keskkonnale.

Loe aruannet „Integreeritud taimekaitse põhimõtete rakendamise kontrollimiseks juhisdokumendi välja töötamine“  

Uuringu eesmärk oli välja tuua Eestis kasutatavatest aiakultuuridest puuvilja- ja marjakultuuride liikide sertifitseerimise süsteemi vajalikkus Eestis ning sertifitseeritud paljundus- või istutusmaterjali tootmise majanduslik otstarbekus.

Loe aruannet Aiakultuuride sertifitseeritud materjali tootmise majanduslik analüüs