Algatus “4 per 1000”

„4 per 1000“ on rahvusvaheline algatus, mis ühendab avaliku- ja erasektori vabatahtlikke huvirühmi (riiklikud valitsused, kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused, ettevõtted, kaubandusorganisatsioonid, valitsusvälised organisatsioonid, teadusuuringud) LPAP (Lima-Paris Action Plan) tegevuskava raames.

Inimtegevuse käigus paisatakse atmosfääri tohutul hulgal süsinikdioksiidi (CO2), mis suurendab kasvuhooneefekti ja kiirendab kliimamuutusi.

Igal aastal neelavad taimed tänu fotosünteesiprotsessile 30% sellest süsinikdioksiidist (CO2). Kui need taimed surevad ja lagunevad, muudavad mulla elusorganismid, nagu bakterid, seened või vihmaussid, need huumuseks. See süsinikurikas orgaaniline materjal on inimestele oluline toidu tootmise sesiukohalt, sest see säilitab vett, lämmastikku ja fosforit, mis on hädavajalikud taimede kasvamiseks.

Väljavõte “4 per 1000” tutvustavast videost

Maailma mullad sisaldavad 2–3 korda rohkem süsinikku kui atmosfäär.

Kui mullas leiduva süsiniku sisaldus tõuseks 0,4% ehk 4 ‰ aastas pinnase esimeses 30-40 cm, aeglustuks süsinikdioksiidi (CO2) konsentratsiooni aastane tõus atmosfääris oluliselt.

Kasvumäär ei ole iga riigi jaoks normatiivne eesmärk, vaid algatuse eesmärgiks on näidata, et isegi väike mulla süsinikuvaru suurenemine (põllumajanduslikes muldades, eriti rohumaade ja karjamaade ning metsamuldades) on mulla viljakuse ja põllumajandusliku tootmise parandamiseks ülioluline. See aitab kaasa pikaajalise eesmärgi saavutamisele piirata temperatuuri tõus +2°C läveni, mille ületamisel IPCC (valitsustevaheline kliimamuutuste paneel) raporti kohaselt on kliimamuutuste mõju märkimisväärne.

See on see, mida pakub algatus „4 per 1000“ – mullad toiduga kindlustatuse ja kliima jaoks.

Süsiniku sisalduse suurenemine pinnases aitab kaasa:

• kliima stabiliseerimisele
• toiduga kindlustatuse tagamisele ehk piisavas koguses toiduga varustatusele

Allikas: 4p1000.org

Prioriteet: Põllumajandusmullad toiduturvalisuse ja kliima jaoks

Suutlikkus toita 2050. aastal kliimamuutuste kontekstis 9,8 miljardit inimest sõltub eelkõige sellest, kas suudame oma muldasid elus hoida.

Muldade tervis, mille peamiseks näitajaks on piisav orgaaniline aine, on tihedas korrelatsioonis põllumajandusliku tootmisega. Stabiilsed ja produktiivsed mullad soodustavad otseselt talude vastupidavust kliimahäiretega toimetulemiseks.

Isegi väikesed muutused mulla süsinikuvarus avaldavad ulatuslikku mõju nii põllumajanduse tootlikkusele kui ka kasvuhoonegaaside tasakaalule.

Orgaanilise süsinikurikaste muldade säilitamine, degradeerunud põllumajandusmaade taastamine ja parandamine ning üldisemalt mulla süsinikusisalduse suurendamine mängivad olulist rolli kolmekordse väljakutse lahendamisel, milleks on toiduga kindlustatus, toidusüsteemide ja inimeste kliimamuutustega kohanemine ning inimtekkeliste heitkoguste vähendamine.

Kuidas muldasid aidata?

• Ära jäta mulda katmata ning sega/töötle seda vähem, et vältida süsiniku kadu. Mida rohkem mulda katta erineva taimestikuga seda rikkalikumaks muutub mulla orgaanika ja samuti tõuseb süsiniku sisaldus.
• Lisa mulda toitaineid sõnniku või komposti näol. Kompostis ja sõnnikus on juba olemas mikroobide kooslus, keda on vaja mulla tekkimiseks.
• Taastades põllukultuurid, karjamaad ja rikutud metsad ning planeedi kuivad ja poolkuivad alad. Kuivendatud turbaalad vabastavad suure osa süsiniku, nende taastamisel ja säilitamisel saab seda peatada.
• Istuta näiteks puid ja kaunvilju, mis seovad mulda atmosfäärist lämmastikku, soodustades taimede lehtede kasvu. Näiteks kaunviljad lutsern ja ristik (mitmeaastased taimed) ning oad, maapähklid ja sojaoad (üheaastased taimed), on suurepärased lämmastiku fikseerijad. Must jaanileivapuu, mimosa, lepp, Redbud-puu, sarik-hõbepuu, kentucky kohvipuu, kuldvihma puu, akaatsia, mesquite jt on näited puudest, mis toetavad bakterite abil lämmastikku mullas.^[1]
• Kogu vett taimede jalamil

Algatusega liitumiseks külasta algatuse “4 per 1000” kodulehte.

Vaata lisaks: GFFA Expert panel discussion