Allikas: EPKK infoleht Põllumajandus- ja toidu-uudised Euroopast
23.02.2022
Euroopa Komisjon avaldas prognoosi. Järgmisel kümnendil kasvab ELi metsade pindala jätkuvalt, seda toetab metsade rolli tunnustamine süsiniku säilitamisel. Põllumajandusmaa pindala prognoositaval perioodil veidi väheneb ning 2031. aastaks ületab metsade pindala põllumajandusmaad.
Eeldatakse, et ELi teraviljatoodang väheneb söödakasutuse vähenemise tõttu. Seevastu valgurikaste kultuuride tootmine kasvab märkimisväärselt tänu nende keskkonnakasule. Liha- ja piimaturge mõjutavad järgmisel kümnendil kestlikkus, ühiskonna- ja terviseprobleemid nii tootmistüüpide kui ka tarbimisharjumuste osas. Tarbijate mure keskkonna ja kliimamuutuste pärast toob kaasa suurema tähelepanu pööramise liha tootmisprotsessile ja toodete päritolule. Tootjatele jäävad väljakutseks muutusteks vajalikud investeeringud. Eeldatavasti kasvab mahepiima tootmine, pakkudes tootjatele suuremat majanduslikku väärtust, keskkonnakasu ja panustades loomade heaolu suurenemisse. Prognooside kohaselt suureneb värskete puuja köögiviljade tarbimine, mis tuleneb kasvavast terviseteadlikkusest.
Prognoos ei arvesta „Talust taldrikule” ja elurikkuse strateegiate eesmärke
Ebakindlus püsib. Covid-19-järgselt nõudlus taastus pärast sulgemismeetmete leevendamist ja vaktsineerimiskampaaniaid kogu ELis. Kuid sanitaarolukord on endiselt ärev ja esineb uute nakkuslainete oht. Lisaks kasvas üleilmsel tasandil inflatsioon pandeemiajärgsete finantstoetusmeetmete ning energia- ja toorainehindade tõusu tõttu. Kuna ELi riigid ei ole veel esitanud oma strateegilisi plaane uue ÜPP jaoks, on selle väljavaate koostamisel eeldatud, et praeguse poliitika rakendamist jätkatakse ka pärast 2022. aastat. Arvesse võeti ELi 2021. – 2027. a. eelarve uus vahendite jaotus. Siiski ei ole väljavaadetesse kaasatud strateegia „Talust taldrikule” ja elurikkuse strateegia eesmärke ja tegevusi.
Põllumajandustoodangu väärtus ja ettevõtete sissetulek kasvab
Väljavaade sisaldab ka prognoose põllumajandustulu ja tööjõu ning keskkonnaaspektide kohta. Üldiselt eeldatakse, et põllumajandusettevõtete sissetulek veidi suureneb. ELi põllumajandustoodangu väärtus kasvab aastatel 2021–2031 prognooside kohaselt 0,7% aastas. Vahekulude kasv aeglustub eeldatavalt 1,8%-lt aastas aastatel 2011–2021 0,7%-ni aastatel 2021– 2031, kuigi prognooside kohaselt kasvavad energia- ja väetisekulud jõudsalt 2,7% aastas. Lisaks prognoositakse, et põllumajandusettevõtete puhaslisandväärtus kasvab sel perioodil 1% aastas.
Tööjõu vähenemine aeglustub
Põllumajandustööjõu osas nähakse ette, et see väheneb prognoosiperioodil 1,3% aastas. Vähenemine aeglustub võrreldes 2011.–2021. aastaga, mis oli 1,9%. See langus on peamiselt tingitud talude koondumisest ja suurenenud mehhaniseerimisest. Kümne aasta jooksul on üha enam vaja uusi oskusi, et toota rohkem vähemate töötajatega ja väiksema keskkonnamõjuga.
Keskkonnatingimused on piirkonniti erinevad
Keskkonnaaspektide osas kehtib praegune poliitiline raamistik, kus prognoosid keskenduvad lämmastiku ja fosfori tasakaalule. EL-i keskmine lämmastikubilanss järgmisel kümnendil eeldatavasti oluliselt ei muutu, samas kui fosforibilanss suureneb nii kogusummas kui ka hektari kohta. Piirkondlikul tasandil on mõningaid erinevusi, mõnes piirkonnas toitainete ülejääk väheneb, teistes aga suureneb. Suurem osa kasvust on tingitud suuremast mineraalväetise sisendist, kuid mõnel juhul on see tingitud veiste sõnniku koguse suurenemisest.
Väiksem nõudlus sööda järele vähendab põllukultuuride kasvupinda
Kogu kasutatav põllumajandusmaa peaks prognooside kohaselt veidi vähenema 2031. a. 160,5 miljoni hektarini. Vähenemine on tingitud madalamast saagikusest, mis muudab tootmise ääremaadel vähem atraktiivseks, koos põlvkondade uuenemise puudumisega ning konkurentsiga maa kättesaadavuse pärast metsa ja linnaaladega. Prognoositakse, et aastaks 2031 ületab metsade pindala põllumajandusmaa oma, ulatudes 161,4 miljoni hektarini tänu metsade olulisele rollile kliimaprobleemidega võitlemisel. Suurem osa põllumajandusmaa vähenemisest tuleneb põllukultuuride ja eelkõige teraviljakasvatuse aladest. Seevastu üleminek tavapäraselt mahepõllumajandusele jääb aastatel 2021–2031 tugevaks. Isegi ilma täiendava toetuseta ja tulevase ühise põllumajanduspoliitikata, mida pole veel rakendatud (nagu selle modelleerimise puhul eeldati), võib mahemaa pindala 2031. aastal ulatuda 15%-ni kogu ELi põllumajandusmaast.
Teravili
ELi teravilja kasvupinna 2,8% vähenemine võrreldes 2021. aastaga koos saagikuse langusega võib tähendada teraviljatoodangu vähenemist. 2031. aastal peaks toodang vähenema 276 miljoni tonnini (-2,5% võrreldes 2021. aastaga). Tarbimise osas prognoositakse ELi tarbimise vähenemist 2,7%, ulatudes 254,8 miljoni tonnini, mis on tingitud söödakasutuse vähenemisest. Kaubanduse osas eeldatakse, et EL jääb konkurentsivõimeliseks, kuid seisab silmitsi tugeva konkurentsiga, mis viib turuosa vähenemiseni.
Valgukultuurid
Valgukultuuride puhul prognoositakse kasvupinna 19%-list suurenemist. Kuna need põllukultuurid pakuvad tänu nende agronoomilisele eelisele ja turuväljavaadetele jätkuvalt huvi, suureneb saagikus 2031. aastaks prognooside kohaselt 14%. Tootmine kasvab 2031. aastal märkimisväärselt, 33%, 5,2 miljoni tonnini. Kasvab ka ELi tarbimine, jõudes 2031. aastaks 5,6 miljoni tonnini, mis on 14% rohkem kui 2021. aastal.
Õlikultuurid
Õlikultuuride puhul eeldatakse, et 2031. aastaks on kasvupind praeguse tasemega sarnane: 10,7 miljonit ha. See saavutab haripunkti prognoosiperioodi keskel, kuid hakkab vähenema sööda ja õlide nõudluse vähenemise tõttu. ELi toodang peaks saavutama kõrgeima taseme 2027. aastal 32,1 miljoni tonni. Seejärel prognoositakse vähenemist 2031. aastaks 31,2 miljoni tonnini.
Piimatootmise kasv aeglustub, eksport suureneb
ELi piimatootmise kasv aeglustub prognooside kohaselt 0,5%-ni aastas, jõudes 2031. aastaks ligikaudu 162 miljoni tonnini. Alternatiivid tavasüsteemidele, nt mahetootmine, kasvavad veelgi, vähendades iga-aastast tootlikkuse kasvu ja takistades ELi piimakarja veelgi suuremat vähenemist. Loodetavasti kasvab mahepiima tootmine, pakkudes majanduslikku väärtust kõrgemate hindade, keskkonnakasu ja parema loomade heaoluga. ELi mahepiim, mis moodustas 2019. aastal 3,5% ELi piimatoodangust, võib 2031. aastal jõuda 8%-ni. Vaatamata ELi vähenenud majanduskasvule jääb EL eeldatavasti 2031. aastal suurimaks piimakaubanduse tarnijaks, moodustades 30% ülemaailmsest piimakaubandusest. Mõõdukas on ka ELi kahe suurima konkurendi kasv, Uus-Meremaa 0,2% ja USA 1% aastas . Sel perioodil kasvavad kõige rohkem arengumaad.
Kasvu tagab lisandväärtuse loomine ja eksport
Järgmisel kümnendil tagab kasvu lisandväärtuse loomine. Piimatooted, eriti juust, võiksid sellest kasu saada, arvestades juba aktiivset osalemist olemasolevates kvaliteedikavades. Lisaks eeldatakse, et juustutootmine saab 2031. aastaks enim kasu ELi piimatoodangu kasvust (+ 0,7% aastas), samas loob juust kõige suurema väärtuse. ELi värsked piimatooted võiksid kasu saada kasvavast ekspordist, mis peaks 2031.a. ulatuma 1,8 miljoni tonnini. ELi tarbimine jätkab oma langust aeglasemas tempos: –0,2% võrreldes –0,5%ga 2021. aastal, tänu suurenenud huvile diferentseeritud toodete (nt mahetooted) vastu. Selle tulemusena võib EL-i toodang jääda stabiilseks, nagu oli 2019.–2021. a. suhteliselt kõrge keskmine 38,5 miljonit tonni.
Liha tarbimine väheneb
Kuna veiste arv peaks vähenema 7% (2,1 miljoni looma võrra), väheneb ELi veiseliha kogutoodang prognoosiperioodil 0,6 miljoni tonni (-8%) võrra. ELi tarbimise osas jätkab see aastatel 2021 –2031 langustrendi ja langeb 10,6 kilogrammilt 9,7 kilogrammile elaniku kohta.
Sealihasektoris püsib ebakindlus, eriti sigade Aafrika katku tõttu. Hiina peaks olema täielikult taastunud 2026. aastaks, mis avaldab tohutut mõju ELi sealiha ekspordile. Lisaks peaksid nihked ELi tarbijate eelistustes tervise-, keskkonna- ja ühiskondlike probleemide osas negatiivselt mõjutama ELi sealiha tarbimist, mis prognooside kohaselt väheneb 0,5% aastas, 32,5 kg-lt 2021. aastal 31 kg-ni elaniku kohta 2031. aastal. Eeldatavasti väheneb see väljavaateperioodil 0,8% aastas, jõudes 2031. a. 21,5 miljoni tonnini.
Linnulihasektoris võib ELi tarbimise kasv aeglustuda, 2 %-lt aastas aastatel 2011–2021 0,6 %-le aastatel 2021–2031, mille tulemuseks on kasv 23,5 kg-lt elaniku kohta 2021. aastal 24,8 kg-ni 2031. aastal. Seda põhjustab linnuliha tervislikum maine võrreldes muu lihaga ja suurem mugavus selle valmistamisel ning religioossete piirangute puudumine selle tarbimisel. Eeldatakse, et ELi toodang kasvab jätkuvalt 0,4% aastas, jõudes 2031. aastal 14 miljoni tonnini.
ELi lambaliha tootmine peaks aastatel 2021–2031 veidi kasvama: 0,3% aastas, jõudes 2031. aastal 660 000 tonnini, mida toetavad seotud sissetulekutoetused, väike pakkumine maailmas ja tootjahindade paranemine. ELi lambaliha tarbimine elaniku kohta peaks 2031. aastaks veidi kasvama ja jõudma 1,4 kg-ni elaniku kohta tänu lihatoidu mitmekesistamisele ja muutuvatele tarbimisharjumustele.
