"Kuna senini on soov korraldada arutelu Eesti mesinduse jätkusuutlikkuse üle põrkunud ükskõiksuse müüri vastu, otsustasime selle ära teha kodanikualgatuse korras," ütles Maalehele mesinik Antu Rohtla.
Mesinduse probleemid on taas päevakorrale kerkinud seoses Maaelu Arengukava (MAK) ja mesinduse arengukava koostamisega aastateks 2013-2016.
Statistika näitab, et Eestis on mesilasperede arv viimastel aastakümnetel pidevalt vähenenud. See seab ohtu mitte ainult putuktolmlevate põllu- ja aiakultuuride saagikuse (statistikaameti andmetel on puuvilja –ja marjaaedade saagikus viimastel aastatel samuti tunduvalt langenud), vaid ka liigirikka floora säilimise. Arvatakse, et putuktolmlevate taimeliikide säilimiseks on vaja vähemalt ühte mesilasperet ruutkilomeetri kohta. Hetkel on statistikaameti andmetel Eestis mesilasperesid poole võrra vähem.
Meetoodang tasemel, mesinikud eakad
Keskmine meetoodang pere kohta on küll viimastel aastatel olnud 4- 5 korda suurem kui sõjaeelsel perioodil, on ka mesilaid, kus see on enam kui 10 korda suurem võrreldes sõjaeelse ajaga. Seega mee- ja vahatoodangu poolest oleme Euroopa keskmisel tasemel või selle lähedal.
Loe edasi täispikka artiklit Maalehest
