Refereeris Hanna Tamsalu
Suurimad mikroettevõtete takistused tööohutuse ja töötervishoiu küsimustega tegelemisel on seotud paberimajanduse, aja- või personalipuuduse ning seadusest tulenevate kohustuste keerukusega.
Põllumajandus on üks ohtlikemaid tegevusalasid maailmas. Euroopas hukkub põllumajandussektori tööõnnetustes igal aastal umbes 500 inimest, igikaudu 5 inimest iga 100 000 sektoris hõivatu kohta. Kõrgem on see näitaja vaid transpordi- ja tööstussektoris.
Tööl olgu turvaline
Suurema osa ajast veedab tööealine elanikkond tööl. Töökeskkond, kus me viibime, mängib suurt rolli nii rahulolu saavutamise, eneseteostuse kui ka ootuste täitumise suhtes, mis kahtlemata mõjutab pikaajalist tööiga ja aktiivse eluhoiaku kujunemist. Kõige suurem väärtus tööprotsessis ei ole mitte ainult kallis tehnoloogia, vaid inimene, kes need tööle rakendab. Töö võib inimese tervisele mõjuda nii positiivselt kui ka negatiivselt.
Tööohutusega seonduvad kaks märksõna nagu töökeskkond ja töösuhted. Väike- ja keskmise suurusega ettevõtetel (VKE) on tööhõives oluline roll ja neid peetakse meie majanduse peamiseks alustalaks. Mikro- ja väikeettevõtted moodustavad Euroopa Liidus pea 99% kogu ettevõtete arvust, Eestis üle 94 % registreeritud äriühingutest.
Aastatel 2014-2017 läbi viidud Euroopa uuringust [PDF] selgus, et töötervishoiu ja tööohutuse korraldus mkro- ja väikeettevõtetes on puudulik. Kõige halvem olukord on alla 10 töötajaga ettevõtetes. 2019. aasta ESENER uuringu tulemused näitasid, et 89,5% Eesti mikroettevõtetes on ohutusjuhendid olemas, riskianalüüsi tehakse regulaarselt 59,2% ettevõtetes ja nendest 95,8% on riskianalüüs kirjalikult dokumenteeritud.
Kas tööl on turvaline?
Mikroettevõtte põhilisteks puudusteks on ressursside ja kompetentsi puudumine – juhi töötamine mitmes rollis, mistõttu jäävad tööohutuse küsimused tahaplaanile ning töötajatel on suurem oht sattuda tööõnnetustesse või saada tööga seotud tervisekahjustusi.
Tööandja seadusjärgne kohustus on tagada töötajate ohutus ja tervis kõikides tööga seotud aspektides. Eestis reguleerib seda valdkonda Töötervishoiu ja Tööohutuse seadus (TTOS). Tööandjal on kohustus korraldada töötajatele juhendamine ja väljaõpe ning tööandja peab korraldama töökeskkonna riskianalüüsi.
Marju Arumäe magistritöö Eesti Maaülikooli ergonoomika õppekava lõpetamiseks 2021. aastal käsitles Eesti mikroettevõtjate teadlikkust ja takistusi tööohutuse ning töötervishoiu tegevustes. Kokkuvõtlik järeldus on murelik: Eesti mikroettevõtjate teadlikkus on ebapiisav. Vaid viiendik viib läbi riskianalüüsi regulaarselt ja alla poolte pole seda teinud või ei pea seda oluliseks.
Eestis hetkel kehtiv seadus ei arvesta ettevõtte suurust ning eripära. Tõenäoliselt ei suuda ükski seadus tuua välja kõikide ettevõtete erisusi, kuid administratiivne ja bürokraatlik koormus peaks olema proportsioonis ettevõtte töötajate arvuga, kuna mikroettevõtetes on kõige suurem ressursipuudus just ajas.
Ettevõtetes, kus olid olemas ametile või töökohale vastavad ohutusjuhendid, oli juhendite koostamine suuresti erinev. Ainult 39% ettevõtetes koostati juhendid koostöös töötajatega ja 32% ettevõtetes tehti see copy-paste meetodil. Kui mikroettevõttes olid olemas ohutusjuhendid, siis oli instrueeritud 77% töötajaist. Umbes 40% ettevõtetes ei tehta regulaarseid töökoha riskianalüüse ja 14% uuritud ettevõtjatesst leiab, et ettevõtte väiksuse tõttu ei pea nad riskianalüüsi tegema.
Teadlikkus ja koolitamine
„Meil töötajad mitte lapsed ju! Meil kõik targad ja täiskasvanud inimesed töötavad. Arvan, et ei ole vaja neid õpetada mis on ohtlik ja mis ei ole.“
Üksikvastus 2021. aasta küsimustiku küsimusele töötajate väljaõppe kohta
Ohutu töökeskkonna tagamiseks peab ettevõtte pakkuma ka väljaõpet töötajatele töövahendite õigeks kasutamiseks ja reguleerimiseks, raskuste tõstmiseks ja liigutamiseks, õnnetuse ja hädaolukorra puhul tegutsemiseks ning ohtlike ainete kasutamiseks.
Kui töötajal ja tööandjal puudub kompetents töökoha kujundamisel töötajale sobivaks, võib abi olla töötervishoiuteenuse osutajast. Teenustest kõige enam kasutatakse töötervishoiuarsti, mille puhul on külastused tööandjale seaduses ette määratud. Teiste teenuste kasutamine (nagu töötervishoiuarst, ergonoom või ohutusekspert) sõltub juba ettevõtja teadlikkusest ja rahalistest vahenditest.
Töötajate tervis on tööandja huvides, kuid see on ka riigi huvi, et ühiskond oleks terve ning tööandja saab maksuvabalt hüvitada tervise- ja spordikulusid piiratud ulatuses. Samas võib ka sada eurot olla mikroettevõtja jaoks piisavalt suur summa, et ta ei ole võimeline seda töötajate eest maksma. Maapiirkondades pole piisavalt võimalusi ja valikuid tervisespordiga tegelemiseks, nii jäetakse see riigi võimalus kasutamata.
Mõned soovitused tööohutuse parandamiseks:
- Teadlikkuse parandamiseks tuleb läbi viia temaatilist teavitustööd ja kampaaniaid.
- Uue ettevõtte loomisel või ettevõtlusega alustamisel peaks alustaval ettevõtjal olema võimalus saada tasuta konsultatsioone.
- Töötervishoiu ja tööohutuse alast haridust tuleb jagada juba maast-madalast. Temaatilised programmid tuleb viia nii põhikooli viimase astme kui ka gümnaasiumi õppekavadesse. Kindlasti peaks piisavas mahus õppeained lülitama ameti- ja kutsekoolide ning ka kõrgkoolide erinevate erialade õppekavadesse, mitte väikse osana erialaaine loengust..
Inimeste suhtumist on raske, kui mitte et võimatu muuta. Praegune suhtumine tuleb ajast, kus töökaitse oli üks vastikuimaid ja vihatumaid tegevusi. Suhtumine muutub kindlasti uue põlvkonna pealekasvamisega, kes väärtustavad rohkem inimest, aega ja võimalusi.
Marju Arumäe
Ragne Vaheri magistritöö (2022) Töötervishoiu ja -ohutuse alase õppe vajadus Eesti riiklikus kõrgharidussüsteemis lähtus Eesti Maaülikooli õppekavajuhtide hinnangutst. Eesti kõrgharidussüsteemis on töötervishoiu ja tööohutuse alaste ainete õpetamine lünklik, alatähtsustatud ja ei arvesta töövaldkondade profiilist tulenevaid riske. Ka küsitlustele vastamise määr näitas pigem vähest huvi teemade vastu.
Kõige olulisemaks temaatikateks peetakse füsioloogilisi ja füüsikalisi ohutegureid, vähem oluliseks peetakse keemilisi ja psühhosotsiaalseid ohutegureid. Erilist tähelepanu tuleb õpetamisel pöörata nii tööõnnetustele kui ka tööga seotud haigestumistele.
Samal teemal:
- Artikkel EU-OHS: Tööohutus ja töötervishoid. Maainfo.ee.
- Artikkel: Tööohutus, ohutuskultuur ja riskijuhtimine Eesti ja Euroopa-pollumajanduses. Pikk.ee
- Magistritöö: Marju Arumäe. Eesti mikroettevõtjate teadlikkust ja takistusi tööohutuse ning töötervishoiu tegevustes.
- Magistritöö: Ragne Vaher. Töötervishoiu ja -ohutuse alase õppe vajadus Eesti riiklikus kõrgharidussüsteemis