Veel mõned põlvkonnad tagasi oli eestlaste põhiliseks tegevusalaks põllumajandus, kuid tänapäeval töötab Eestis selles sektoris kõigest paar protsenti kõikidest töötajatest. Töö, mida selle valdkonna inimesed tegid, oli sageli füüsiliselt raske, vajas palju abikäsi ning töökeskkonnatingimused tihtipeale ei soodustanud tervise säilimist.
Nüüdisajal aga on enamik tegevusi mehhaniseeritud, töökeskkonnad ilusad, soojad ja valged ning kõige peadmurdvamaks ülesandeks on hoopis õigele nupule vajutamine. Vaatamata suurtele muutustele on põllumajanduses säilinud traditsioonilisi riske, mis on omased antud sektori töökeskkonnale (nt töö loomadega), kuid neid on võimalik ennetamise teel vähendada või vältida.
Põllumajanduses (sh jahinduses) on registreeritud tööõnnetuste arv viimase viie aasta kohta järgmine: 2008. aastal 161 tööõnnetust, 2009. aastal 131 tööõnnetust, 2010. aastal 136 tööõnnetust, 2011. aastal 135 tööõnnetust ja 2012. aastal 131 tööõnnetust.
Vaadates tagasi näiteks aastasse 2005, mil registreeriti ligi 200 juhtumit aastas, on tööõnnetuste arv selles sektoris kindlasti vähenenud, mis annab põhjust rõõmustamiseks. Kui aga mõelda, et põllumajandussektoris töötab Eestis ikkagi suhteliselt väike hulk inimesi ning rahvaarv kahaneb, siis selles valguses on need numbrid ikkagi suured. Surmaga lõppenud tööõnnetusi toimus põllumajanduse (sh jahinduse) sektoris aastatel 2008-2010 igal aastal üks, 2011. aastal kolm ning 2012 mitte ühtegi.
Iseloomustamaks põllumajandusettevõtetes juhtunud tööõnnetusi, võib öelda, et kõige sagedamini on õnnetused seotud töötaja libisemise, komistamise, kukkumisega liikumisteedel või loomadega tegelemisel.
Palju on niisuguseid juhtumeid, kus töötaja saab vigastada seetõttu, et loom (reeglina veis) lööb töötajat jalaga, astub töötajale jala peale või jääb töötaja looma ja piirde vahele ning saab muljuda. Lähtuvalt taoliste õnnetusjuhtumite rohkusest tuleks põllumajanduses tööõnnetuste ennetamisel kindlasti esikohale seada liikumisteede korrashoiu tagamine ning töökeskkonna planeerimine, nii et töötajatel oleks võimalik ennetada loomade ettearvamatut käitumist.
ROHKEM RIKKUMISI
Tööinspektsiooni järelevalve käigus tuvastati põllumajandusega tegelevates ettevõtetes 2012. aastal mõnevõrra rohkem rikkumisi kui mitmel teisel tegevusalal. Kui keskmiselt tuvastati kontrolli käigus ühes ettevõttes viis rikkumist, siis põllumajanduses oli keskmiseks näitajaks kuus kuni seitse rikkumist ühe ettevõtte kohta. Suurimaks tuvastatud rikkumiste arvuks oli 2012. aastal ühes põllumajandusettevõttes 39 rikkumist.
2012. aastal keelati põllumajanduse ettevõtete kontrolli käigus töövahendite kasutamine 52 korral ning töö peatati kuuel korral. Töövahendi kasutamine keelati reeglina juhtudel, kui masinatel puudusid vajalikud kaitsekatted või redelid ei olnud töökorras (puitredelitel astmed puudu jne).
Töö peatati juhtudel, kus näiteks remonttööde käigus töötasid inimesed rohkem kui kahe meetri kõrgusel, ent tööplatvormil puudusid igasugused piirded, katuse remontimisel ei olnud töötajatel ühtki kukkumist vältivat isikukaitsevahendit või sorteerimisliinil puudus kaitsepiire, mistõttu võib sorteeritav materjal variseda (sorteerija töökoht oli allpool).
ENIMLEVINUD RIKKUMISED
Seega, kui vaadata tööõnnetuste põhjusi ning järelevalve tulemusi, on kõige sagedasemad rikkumised põllumajanduses järgmised: liikumisteed ei vasta nõuetele, töövahendid ei ole ohutud (näiteks tööprotsessi kiirendamiseks on eemaldatud ohutust tagav seade), ettevõttes ei ole koostatud töökeskkonna riskianalüüsi, ei ole tagatud isikukaitsevahendite arvestus, hoidmine ja hooldamine, töötajate esma-või täiendjuhendamine ja väljaõpe on puudulik ning töötajate tervisekontroll ei ole nõuetekohaselt läbi viidud.
Looma käitumist ei oska me alati ette näha, kuid saame vältida nendega kokkupuudet näiteks piirete abil, eraldades loomade liikumisteed inimeste omadest. Tööõnnetusi, mis juhtuvad aga seetõttu, et omavoliliselt eemaldatakse masinalt tootja poolt töötaja tervise huvides paigaldatud kaitseseadeldis, tuleks iga hinna eest vältida.
Nii mitmegi ohu ennetamiseks ei ole vaja kulutada palju raha, vaid piisab Õigetest töövõtetest ning ohutuse järgimisest. Siinkohal on tööandja poolt oluline läbi viia töötajate juhendamine ja väljaõpe ning töötajad peavad järgima töökeskkonnas kehtestatud ohutusnõudeid. Seega, ärme sea ohtu ei enda tervist ega ka kolleegide oma, sest kui sinuga töökohal midagi juhtub, siis tööandja võib sulle asendaja leida juba järgmisel päeval, kuid kodus ei asenda sind mitte keegi.
Rohkem infot tööohutusest
• Lisateavet töökeskkonna kohta põllumajanduses leiab ka Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri lehelt https://osha.europa.eu/et/sector/agriculture
• Tööinspektsiooni statistikat tegevusvaldkondade lõikes (tööõnnetused kokku ja surmaga lõppenud juhtumid) on saadaval ka meie kodulehel Statistika rubriigis http://www.tl.ee/index.php?page=764& .
• Tööohutusest, töötervishoiust ning töösuhetest saab veel lisaks lugeda Tööelu portaalist www.tooelu.ee (nt vaata tegevusala põllumajandus, kalandus, metsandus).
Tööõnnetuste arv põllumajandusettevõtetes
2008 -161 tööõnnetust
2009 -131 tööõnnetust
2010 -136 tööõnnetust
2011 -135 tööõnnetust
2012 -131 tööõnnetust
Kristel Plang,
Postimees (Erileht), 09.12.2013
