Maaelu taskuhäälingud kirjeldavad maaettevõtlusega alustajatele tegevusega kaasnevaid võimalusi, aga ka ohte kogemuslugude kaudu.
Hiiumaal asuvas Lavendlitalus on kasvatavad lavendlipõõsaid ligi hektarisel põllul ning oma taimedelt saadud õitest kodumaiseid lavendlitooteid valmistavad Birthe ja Taavi. Tootmise aastaring jaguneb kaheks: 3 nädalat õitsvat aega ja ülejäänud aeg, kus tegeletakse toodangu müügi ja uute ideede korjamisega.
Viimased aastad on hästi toonud nähtavaks kodumaise toidutootmise ja autonoomsete maamajapidamiste olulisuse. Huvi sektorisse siseneda on suur. Sama suur on küsimuste hulk, mis maaettevõtlushuvilisi valdab: millest lähtuda tegevusala valimisel? Milliseid vahendeid või ressursse on vaja? Kas nende soetamiseks on võimalik taotleda toetust või kasutada soodustingimustel laenuraha? Millised on õppimisvõimalused erialal? Kustkohast leida usaldusväärset informatsiooni? Kuidas on teistel samas valdkonnas läinud: mis on nende suurimad õppetunnid, väljakutsed ja arengukohad?
Kogemuse kirja pannud: Kaja Piirfeldt
aprill 2023
Sisuliselt ammendunud vaba maaressurss ja olulisel määral muutunud majanduskeskkond, samas info ja kogemuste kättesaadavuse võimaluste avardumine ning kliimamuutustest tingitud erisused, on mõned paljudest teguritest, mis loovad maaettevõtlusega alustamisel praegu hoopis teistsuguseid võimalusi. Nii toodetakse täna Eestis muuhulgas arbuuse, viinamarju avamaal, safranit ja lavendlit.
Looduses leidub umbes 39 liiki lavendlit ning peamiselt kasvavad nad Vahemere maades. Nende leviala võib ulatuda kuni Indiani (Põhja- ja Ida-Aafrika, Edela-Aasiast kuni Kagu-Aasiani). Eestis kasvab kaks liiki: tähklavendel (Lavandula angustifolia) ja laialehine lavendel (Lavandula latifolia).
Euroopas on taim väga populaarne. Tuntud lavendlikasvatuspiirkond on Provence Prantsusmaal. Lavendel eelistab päikest ja tuulevaikset kasvukohta ning looduslikult kasvab ta kivistel pindadel. Tal on vaja kasvuks pinnast, mis laseks vett hästi läbi, kuid poleks liiga viljakas ning oleks kergelt leeliseline (pH umbes 6–8). Talle sobib ka väga liivane pind. Lavendlile ei sobi liigne niiskus, ta hukkub liigniiskes pinnases kiiresti (Lavendlitalu koduleht, 23.04.2023).
Esimene Eestis
Esimene lavendlitalu Eestis, mis oli ühtlasi põllu rajamisel 2018- ndal aastal ka Euroopa põhjapoolseim, asub Hiiumaal Tubalas. Seal kasvatavad lavendlipõõsaid ligi hektarisel põllul ning valmistavad oma taimedelt saadud õitest kodumaiseid lavendlitooteid Birthe ja Taavi Liivandi.
Hiiumaale viis neid esialgu sugulaste külastamine, hiljem juba perele soetatud talukoht. Eesmärk oli esialgu suvemaja omada, mitte ettevõtlust arendama hakata. Kui hakati mõtlema, mida maja ümbruse maaga teha saaks, käis valikust läbi lammaste pidamine. Sellel hetkel aga pere alaliselt veel saarel ei elanud ja loomapidamise võimalus langes seega potentsiaalsete tegevusalade konkurentsist esialgu välja.
Kuidas näha võimalusi kivihunnikus
Kulunud tsitaat sellest, et see kes tahab, näeb takistusi ja vabandusi kuidas mitte teha, seevastu kes teha tahab, märkab igal pool võimalusi, sobiks suurepäraselt iseloomustama järgnevat tegevuste kulgu Lavendlitalus.
Taavi ja Birthe maja vahetus läheduses kividest valendav meteoriidikraatri serv ei kanna küll esmapilgul allakirjutanu silma läbi välja kujutlust põllust. Ometi on ta täis lopsakaid põõsaid, mis isegi aprillikuu alguses juba kaugelt silma hakkavad. Ilmselgelt seab selline pinnas mõningad piirangud maakasutusele ja kasvatatavatele kultuuridele. Prantsusmaa reisidelt pererahvale meelde jäänud fakt, et lavendlile meeldib kiviklibu ja päike, andis sisendit teha mullaproovid ning selgus, et pinnas sobiks lavendli kasvatamiseks teoorias igati. Taavi telliski abikaasale sõbrapäeva üllatuseks ligi 20 000 lavendlitaime ja talgute korras istutati need maha.
Asukoht ja pinnas on sedasorti kultuuride kasvatamisel määrav. Ideaalis lubjarikas ja hästi drenaaživ kiviklibune muld, palju päiksest. Toetanud on ka saare pehmemad talved.
Taimi on täna Eesti turul saada suures valikus, nende hinnad jäävad aianduspoodides 4 ja 8 euro vahele, kuid leidub ka oluliselt kallima hinnaga istikuid. Tubalas kasvatatakse umbes 9000 ruutmeetril kahte sorti lavendleid: tumedamaõieline ja dekoratiivsem inglise tählavendel Hidcote Blue, mida turustatakse nii värskelt kui kuivatatult ja õlirikas Munstead, millest valmistatakse hüdrosooli ja eeterlikku õli. Need on sisendiks erinevatele toodetele, mida valmistatakse kohapeal ja pakutakse lisamiseks ka teistele kohalikele väiketootjatele.
Muu vajalik inventar sõltub istanduse suurusest, Taavi toob välja et tootmise hõlbustamiseks võiks kasutuses olla väike traktor ja kultivaator umbrohutõrjeks. Lavendlitalu on rahastanud oma ettevõtlust palgatööga teenitud tulust, maaettevõtluse soodustamiseks ette nähtud toetusi nad seni kasutanud pole.
Lõikuspidu ja lavendlijänkud
Toodete valik, mida lavendlist teha või millele lõhnavate taimedega lisandväärtust luuakse on lai: näovesi, lõhnavesi, eeterlik õli, saunaaroom. Samuti näiteks lavendlitee, lavendlimesi või lihtsalt kuivatatud lavendel.
Kohalik koostööpartner Hiiu Gourmet lisab lavendlit pohlasoolale ja mustikamoosile. Teine ettevõte, ülejääkide realiseerimise ja erivajadustega inimeste kaasabil väärindamisega tegelev MTÜ Jääk ja Praak teeb tootmise kõrval-ja ülejääkidest matsakaid hästilõhnavaid lavendlijänkusid.
Suurimat rõõmu ettevõtluse juures teebki Taavi sõnul tagasiside. Kuigi tegemist ei ole turismitaluga, on see avatud huvilistele nii igasuvisteks lõikuspidudeks kui näiteks Avatud Talude nädalavahetuse raames, tehakse fotosessioone ja vähesel määral grupikülastusi.
Tänased tarkused
Kuna põõsaste eluiga on pikk, siis sõltub ettevalmistustöödest suuresti ka järgnevate aastate tööhulk. Seega 9 korda mõõda ja siis on lootust ka 15 korda lõigata ning palju rõõmu, elevust ja ilus oma ettevõtmisega nii iseendale kui oma klientidele luua.
Pererahvas soovitab õppimise eesmärgil külastada näiteks Läti kasvatajaid. Prantsusmaa kliima ja tingimused on meie omadest siiski sedavõrd erinevad, et sealt võiks ennemini inspiratsiooni kui infot koguda. Juba Eesti mastaapides on pinnase erinevused kolossaalsed ja sellest sõltub ka taimede talvitumine ja elujõulisus, seeläbi püsivus ja tasuvus.
Tänase tarkusena toob peremees välja ka asjaolu, et maa ette valmistamisele oleks võinud rohkem aega ja tähelepanu pühendada, et hilisemat umbrohtumist piirata. Nüüd on sellevõrra tööd järgmised 12-15 aastat, mis lavendlitaime elueaks peaks olema, lihtsalt tõrjumisel rohkem.
Ühe keerukusena nimetab Taavi regulatsioone töötlemise ja müügiga seotud tunnustuste ja lubade saamisel. Oma ettevõtmisega on nad seotud erinevaid valdkondi hõlmavate õigusaktidega, mahtudes nii kodukeemia, kosmeetika kui ka põllumajandussaaduste tootmise alla. Menetlus ja kooskõlastusprotsessid on pikad, ressursimahukad ja nüanssides tehnilised. Et nendest läbi närida ja tegevuseks vajalikud load ja kooskõlastused vormistatud saada, on kasutatud spetsialistide abi. Taavi toob välja, et selles osas on Eesti ametnikel kohati veel pisut arenguruumi.
Lugu loob
Ettevõtjatele kes tunnevad, et see ala võiks neidki kõnetada soovitavad Eesti staažikamad kasvatajad mõelda läbi ja luua oma lugu. Ilma selleta konkureerib kohalik väiketootja väga pikal pingil ja eeskätt hinna alusel ning selle lõpptulemus on suure tõenäosusega, et Sul on ilus, kallis, lilla lõhnav põld ja pettumus väikeettevõtluses. Miks peaks keegi just Sinult ostma? Mille poolest oled eriline, väärtuslik ja jätkusuutlik? Uskudes ise oma tootesse ja tegevusalasse on võimalik sedasama ka teistele jagada.
Olulise tugisambana toob Taavi välja ka kohaliku kogukonna toetuse ja Hiiumaa tugeva brändi.
Tänaseks on Eestis tegevust alustanud veel vähemalt 2 lavendlikasvatusega tegelevat ettevõtjat. Nendes konkurente Lavendlitalu pererahvas ei tunneta. Pigem on jõudnud järeldusele, et mida rohkem kohalikke tootjaid, seda suurem on inimeste hulk kes eestimaise lavendli lugu räägivad. Tarbijate teadlikkuse tõstmine aga loob paremaid võimalusi kõikidele kohalikele kasvatajatele.
Õpivad youtube-st hulle asju ja teevad järele, ehk kuidas mitmekümnetuhande eurone põld maha põletada
Lavendlikasvataja aastaring jaguneb kaheks: 3 nädalat õitsvat aega ja sellega kaasnevaid toimetusi suvel ja ülejäänud aastaring, kus tegeletakse mitte põllu aga toodangu müügi ja uute ideede korjamisega. Nii mõnedki hullud ideed, mida talve jooksul youtubest jõutakse ära vaadata, viiakse kevadel oma lavendliväljal praktikasse. Nii õnnestus Taavil näiteks kord gaasipõletiga umbrohutõrje eesmärgil põld põlema panna. Õnneks jäi suurem kahju sündimata.
Lavendlitalu lugu on moodsa talu lugu. Kindlasti on siit õppida ja kaasa võtta kõikidel ja eriti nendel, kes tunnevad et traditsiooniline põllumajandus pole nende tugevus kuid soovivad siiski maal ettevõtlusega tegeleda.
Kuula ka teisi kogemuslugusid taskuhäälinguna
Artikkel ilmub “Teadmussiirde programm põllumajanduse, toidu ja maamajanduse tegevusvaldkonnas” raames. Toetab Euroopa Liit
