Priit Põldma, Eesti Maaülikool, Merit Mikk, Maheklaster MTÜ
Maheleht nr 96 2/2023
Maheklaster MTÜ projekti “Innovatsioon mahetaimekasvatuses” üks tegevusi oli biostimulantide kasutamise efektiivsuse uurimine maheköögiviljakasvatuses. Mahepõllumajanduslikus tootmises kasutada lubatud vahendite efektiivsust uuriti porgandi, kaalika, erinevate kapsaste ja sibula puhul. Porgandi ja kaalikaga tehtud katsete tulemusi tutvustati eelmises Mahepõllumajanduse lehes (1/2023). Selles artiklis tutvustatakse erinevate kapsaste ja sibula katsete tulemusi.
Miks uurida biostimulante?
Mahetootmises kasutada lubatud biostimulaatoreid on Eesti turul palju ja neid pakuvad mitmed sisendite müüjad ning köögiviljakasvatajatel on raskusi nende seast sobivaima välja valimisel.
Biostimulaator on igasugune aine või mikroorganism, mida antakse taimele eesmärgiga suurendada taime toitumise tõhusust, abiootilise stressi taluvust ja/või saagi kvaliteeti, sõltumata selle toitainesisaldusest.
Patrick du Jardin, Plant biostimulants: Definition, concept, main categories and regulation
Uuringu raames hinnati mahepõllumajanduslikus tootmises kasutada lubatud erinevate biostimulaatorite efektiivsust erinevate kapsaste ja sibula kasvuaegsel pritsimisel. Katsed kapsastega tehti Erto talus Tartumaal ja sibulakatsed Tarvastu Saariku talus Viljandimaal. Katsetes kasutati järgmisi biostimulaatoreid: Rhizocell, Megafol, Aminosol, Raskila (BioORg VH), BactoForce, ILSAMin N90 ja Amalgerol Essence. Täpsema info kasutatud vahendite kohta leiate eelmisest Mahepõllumajanduse lehest.
Katsed kapsastega
Põldkatsed erinevate kapsa liikidega viidi läbi aastatel 2017 – 2019 Tartumaal, Erto Talu OÜ tootmispõldudel.
Spargelkapsa katse toimus 2017. a biostimulantidega Megafol, Aminosol, Raskila (BioOrg VH), Bactoforce, ILSAMin N90, Amalgerol Essence ja Rhizocell. Ühtegi toodete kombinatsiooni ei kasutatud. Spargelkapsast pritsiti nende toodetega kasvu ajal kolm korda.
2018. a olid katses lillkapsas ja punane kapsas. Biostimulantidest kasutati tooteid Megafol, Raskila ja Bactoforce ning Megafoli ja Bactoforce segu. Taimi pritsiti nende toodetega kasvu ajal olenevalt tootest kolm või neli korda.
2019. aastal oli katses punane peakapsas, kasutati tooteid Megafol, Raskila ja ILSAMin N90 ning nende segu. Taimi pritsiti nende toodetega kasvu ajal olenevalt tootest kolm või neli korda. Kontrollvariandiks oli kõigil aastatel pritsimata variant.
Spargelkapsas
Spargelkapsa saagikus oli 2017. aastal väga väike, varieerudes 0,61 – 0,9 kg/m² (Joonis 1). Nii madal saagitase oli tingitud ebasoodsatest ilmastikutingimustest ning olulisest kapsakärbe kahjustusest, mis põhjustas osade taimede hukkumise põllul. Saagikoristusel arvestati ainult korralikult arenenud taimedega. Kasutatud biostimulantidest suurendasid statistiliselt usutavalt spargelkapsa saagikust tooted Megafol, Amalgerol Essence ja Aminosol.
Lillkapsas
Lillkapsa saagikus varieerus 2018. aastal vahemikus 1,72 – 2,15 kg/m² (Joonis 2). Võrreldes kontrollvariandiga suurendas lillkapsa saagikust usutavalt ainult Megafoli kasutamine. Õisiku keskmine mass varieerus katseaastal vahemikus 714 – 962 grammi ning lisaks Megafoli kasutamisele oli õisiku keskmisele massile usutavalt positiivne mõju ka Megafoli ja Bactoforce toodete segus kasutamisel (Joonis 3).
Punane peakapsas
Punase peakapsaga tehti katsed 2018. ja 2019. aastal. Keskmine kaubanduslik saak oli olenevalt katsevariandist 2018. aastal 3,2 – 4,2 kg/m² ja 2019. aastal 2,4 – 2,7 kg/m² (Joonised 4 ja 5). Katseaastate lõikes varieerus saagikus oluliselt, samuti oli kasvuaegse biostimulantide kasutamise mõju punase peakapsa saagikusele erinev.
Võrreldes kontrollvariandiga suurendas 2018. aastal punase peakapsa kaubanduslikku saaki kõige rohkem Megafol, usutav mõju oli ka Raskila ning Megafoli ja Bactoforce segu kasutamisel (Joonis 4). Usutavat mõju polnud vaid Bactoforce’i üksinda kasutamisel.
Järgmisel aastal otsustati punase peakapsa katses asendada Bactoforce ILSAMin N90-ga ja kasutada Megafol+Bactoforce segu asemel neljanda variandina kõigi kolme katses olnud biostimulaatori segu.
2019. aastal saadi kontrollist usutavalt parem kaubanduslik saak toote Raskila ning toodete segu (Megafol + Raskila + ILSAMin N90) kasutamisel (Joonis 5), kuid erinevus oli siiski suhteliselt väike.
Katsed söögisibulaga
Põldkatsed söögisibula sordiga ‘Stuttgarter Riesen’ viidi läbi 2017. aastal Viljandimaal, Tarvastu-Saariku talu tootmispõllul. Tippsibul ‘Stuttgarter Riesen’ pandi maha käsitsi, katseala kasvuaegsed hooldustööd (vaheltharimine, käsitsi rohimine) teostas tootja vastavalt vajadusele.
Katses olid järgmised biostimulandid: Megafol, Aminosol, Raskila (BioOrg VH), Bactoforce, ILSAMin N90, Amalgerol Essence ja Rhizocell.Kontrollvariandi taimi ei pritsitud. Taimede kasvu ajal pritsiti sibulaid kolmel korral.
Söögisibula saak oli katseaastal keskmine, varieerudes olenevalt katsevariandist 2,87 – 3,50 kg/m². Kontrollvariandist usutavalt suurem kaubanduslik saak oli variantidel, mida pritsiti toodetega Raskila ja Amalgerol Essence, vastavalt 20 ja 22% võrreldes kontrollvariandiga (Joonis 6).
Kokkuvõte
Kapsalistele oli potentsiaalselt positiivne mõju toote Megafol kasutamisel, millega saadi usutavalt parem kaubanduslik saak spargelkapsa, lillkapsa ja ühel katseaastal ka punase peakapsa puhul. Peakapsa puhul võib soovitada kasutada ka vermihuumuse vedelat kontsentraati (Raskila/BioOrg VH).
Sibula puhul katsetati biostimulaatorite kasutamist vaid ühel aastal. Sellel aastal andsid parema kaubandusliku saagi toodetega Raskila (BioOrg VH) ja Amalgerol Essence pritsitud variandid.
Biostimulaatorite segude kasutamisel saadi vasturääkivaid tulemusi ja siin ei saa kasutussoovitust anda.
Katsetes kasutatud vahendite maksumus ühe hektari kohta jäi vahemikku 50 – 200 eurot/ha. Väiksematel pindadel kasvatamisel saab pritsimised teha selgpritsiga, suurematel saab kasutada traktori haakes pritsi. Katsed näitasid, et mõnede biostimulaatorite kasutamine võib mõnede kultuuride puhul anda 5 – 10 tonnise saagilisa, sellisel juhul oleks ka ajamahukas selgpritsiga pritsimine ilmselt õigustatud.
Aruandega (pdf) saab tutvuda Maheklastri veebilehel.
Loe lisaks:
- “Biostimulantide ja talvekatete mõju taliküüslaugu (Allium sativum L.) saagikusele”, Maria Jürisson, Tartu 2020 (pdf)
- Biostimulandid lämmastiku tõhusaks kasutamiseks, Maainfo
Tegevused viiakse ellu Eesti maaelu arengukava 2014–2020 meetme 16 „Koostöö” alameetme „Innovatsiooniklaster” raames, toetab Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfond (EAFRD)
Toimetas: Liina Ulm