Autor: Tiiu Annuk
Allikas KEVILI põllujalutuse blogi
Viimastel aastatel on talirapsi külve järjest varasemal ajal tegema hakatud. Põhjus on selles, et keeruliste ilmastikutingimustega aastad on näidanud, et kui varem külvata siis raps kasvab talvitumiseks sobivasse kasvufaasi, kui külvid jäävad augusti teise poole ei pruugi taim piisavalt suureks kasvada.
Taimede kasvu ja arengut on mõjutanud nii põud kui ka sügisesed madalad temperatuurid. Täna muidugi on vara öelda, milliseks kujuneb selle aasta sügisperiood.Väga varajaste, juba juuli lõpus, samuti augusti esimeste päevade, külvide puhul võib sügisene kasvuperiood, sooja sügise korral, kujuneda üsna pikaks. Kõige eelnevaga tuleb arvestada ning alustada kasvureguleerimist juba varakult.
Kasvureguleerimise eesmärk on vältida taimede ülekasvamist, suurendada juurekaela läbimõõtu (juurekaela läbimõõt üle 6-8 mm) ning suruda taime juurekael võimalikult maapinna lähedale. Lisaks soodustavad kasvuregulaatorid juurestiku arengut ning kuna nad on samaaegselt ka fungitsiidid ehk haiguste tõrjevahendid, hoiavad nad taimi erinevate sügisel nakatuvate haiguste eest. Ülekasvanud taim on haigustele enam vastuvõtlik ning oluliselt väheneb ka tema talve- ning külmakindlus. Seega õiges kasvufaasis, korralikult maadligi reguleeritud taim peab meie ebasoodsatele talvedele kindlasti paremini vastu, muidugi krõbeda külma eest pääsu ei pruugi olla.
Levinud ristõieliste haigused
Haigustest tuleb erilist tähelepanu pöörata eelkõige sügisel nakatuvatele haigustele nagu mustmädanik ehk fomoos (Phoma lingam, Leptospaeria maculans), mis tekitab rapsil juurekaela- ja varremädanikku. Samuti tsülindrosporioosile (Pyrenopeziza brassicae, Cylindrosporium concentricum), mille tunnused on meil tavaliselt kevadeti näha. Lisaks võib taliraps sügisel nakatuda ka kuivlaiksusesse (Alternaria brassicae) ja tõusmepõletikku (Phoma lingam) ja mulla kaudu levivatesse haigustesse nagu ristõieliste nuuter (Plasmodiophora brassicae) Viimastel aastatel on vertitsilloosi (Verticillium longisporum) nakatumine oluliselt suurenenud. Vertitsilloos on eelkõige nn. tüüpiline viljavaheldushaigus, kus taimed võivad nakatuda juba pärast tärkamist, kuid haigus püsib taimes kaua aega varjatult. Haigus levib mulla kaudu, samuti põllutööriistade ja masinatega. Üheks vertitsilloosi leviku põhjuseks peetakse ka liiga tihendatud mulda. Seega on väga oluline tagada rapsi taimedele head kasvutingimused.
Milliseid taimekaitsetöid sügisel rapsipõllul teha, sellest kirjutab põllumeeste ühistu KEVILI taimekasvatusspetsialist Tiiu Annuk põllujalutuse blogis
“Täna on esimesed külvid juba nii suureks kasvanud, et esimene kasvureguleerimise aeg on käes. Arvestades tänast kuupäeva, tuleb tõenäoliselt arvestada ka teise kasvureguleerimisega. Samuti ei tohi meie tingimustes ära unustada, et haiguste ennetav tõrjumine hoiab taimed terved ja tugevad.”
Ristõieliste haiguste ja kahjurite tunnused ning tõrjepõhimõtted leiad teabesalv.pikk.ee veebis
Maaelu Teadmuskeskuse ja Tiiu Annuki koostöös uuendame pikk.ee teabesalve materjale erinevate taimekahjustajate kohta. Märtsis avaldasime liblikõieliste (herne ja oa) haiguste ja kahjustajate teavet, nüüd jõudsime ristõieliste juurde.
KLÕPSA pildil!
Toimetas: Hanna Tamsalu
