Kaie Tralla vastutab PRIAs meetme 6.1 Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetus eest. Oma kogemusloos jagab intervjueeritav meetme tausta ja trende, räägib selle funktsioonist ja eesmärkidest, millised on taotlejate peamised väljakutsed ja võimalused ja millele tuleks tähelepanu pöörata..

Viimased aastad on hästi toonud nähtavaks kodumaise toidutootmise ja autonoomsete maamajapidamiste olulisuse. Huvi sektorisse siseneda on suur. Sama suur on küsimuste hulk, mis maaettevõtlushuvilisi valdab: millest lähtuda tegevusala valimisel? Milliseid vahendeid või ressursse on vaja? Kas nende soetamiseks on võimalik taotleda toetust või kasutada soodustingimustel laenuraha? Millised on õppimisvõimalused erialal? Kustkohast leida usaldusväärset informatsiooni? Kuidas on teistel samas valdkonnas läinud: mis on nende suurimad õppetunnid, väljakutsed ja arengukohad?

Kogemuse kirja pannud: Kaja Piirfeldt
detsember 2023

---

Toetuseid küsitakse PRIA kaudu

Maaettevõtlusega alustamine on ressursimahukas ja seob ettevõtja tegevusalaga pikaks ajaks. Noortalunikele hoo andmiseks on loodud toetusmeede 6.1 “Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetus”, mis aitab sektorisse sisenejatel tootmist alustada või vanematelt majandustegevust üle võtta.  

Toetust saab taotleda PRIA (Põllumajanduse Registrite ja Informtatsiooni Ameti) vahendusel ja teiste hulgas tegeleb sellega 2016. aastast alates väikeettevõtluse ja turukorralduse juhtivspetsialist Kaie Tralla, kes oma kogemusele tuginedes juhib tähelepanu taotlemise olulisematele etappidele. Ühtlasi toob ta välja ka need kohad, mida taotlejal pingsamalt jälgida tuleks. 

Toetus laekub kahes osas

Toetuse maksimaalne suurus on praegusel perioodil  60 000 eurot ja see makstakse välja kahes osas: 

• 45 000 laekub taotleja pangakontole koos positiivse toetusotsusega 3 kuu jooksul peale taotluse esitamist. 
• teise osa saamiseks tuleb ellu viia äriplaanis kavandatud tegevused ja omandada põllumajanduslik töökogemus ning haridus (kui need eelnevalt puudusid). Ehk siis rahavoogude planeerimisel tuleb kindlasti arvestada sellega, et teise osa summa tuleb toetuse saajal endal välja käia enne, kui raha talle PRIA-lt laekub.

Tegemist on meetmega, kus taotleja saab raha ette kätte ja omaosaluse nõue puudub. 

Vähemalt pool toetusest tuleb kasutada investeeringuteks ehk põhivara soetamiseks, milleks võivad olla näiteks maa, masinad ja seadmed. Kuni 50% on võimalik panna teiste tegevuste katteks, näiteks erinevate tootmissisendite või väikevahendite ostmine, tööjõukulud, enda koolitamine vm.

Kellele ja milleks

Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetus on mõeldud kuni 40-aastasele (ka) ja põllumajandussektoris alustavatele ettevõtjatele. Alustajaks loetakse juriidilist isikut, kes pole olnud põllumajandusega tegeleva äriühingu juhatuses kauem kui 24 kuud või kus ettevõte on küll pikemalt tegutsenud, kuid müügitulu on jäänud alla 4000 euro majandusaasta kohta.

Kõige rohkem on taotlusi läbi aastate tehtud teraviljakasvatusse, samuti köögvilja, marjade ja puuviljandusega seotud tegevusaladele. Ka hobusekasvatus on läbivalt populaarne. Põnevamatest tegevusaladest, mis lisandunud, toob Kaie välja seenekasvatused ja viinamarjade ning veini tootmise.

Taotlejate profiil on spetsialisti sõnul erinev: on äsja kooli lõpetanud noori, kellel soov endale töökoht luua või puhast toitu kasvatada, on vanematelt või vanavanematelt tootmist ülevõtvaid taotlejaid, on juba teises vallas ettevõtluskogemust omavaid inimesi, kes soovivad elada maal ja seal kogukonnas väärtust pakkuda ning ettevõtlust arendada.

Igal aastal esitatakse ligi 200 projekti. Kui paljud neist rahastuse saavad, sõltub aga konkreetse aasta taotlusvooruks eraldatud summast ja äriplaanide keskmisest tasemest. Nii näiteks tõsteti 2022. aasta taotlusvoorus vahendeid meetmesse juurde, kuna tugevaid taotlusi oli palju.

Kes toetust saab?

Kaie sõnul on olnud aastaid, kus toetuse saavad põhimõtteliselt kõik hindamislävendi ületanud taotlejad, kuid ka neid, kus toetust jagub vaid pooltele taotluse esitanutele. Minimaalne punktide arv lävendi ületamiseks on 12. Kokku võimaldab hetkesüsteem taotlusele anda kuni 50 punkti. Sealjuures äriplaani osa hinnatakse maksimaalselt 24 punktiga. 

Lisaks põllumajanduslikule haridusele hinnatakse ka majandusalast haridust ja lisapunkti annab vähemalt 1-aastane töökogemus mistahes tegevusvaldkonnas. Tihti tuntakse muret, et kas on mõtet üldse taotlema tulla kui lisapunkte andvaid erialast töökogemust ja haridust veel pole. Kuna äriplaan on märkimisväärse osatähtsusega, siis kogemuste ja hariduse puudumine tegelikult suureks takistuseks ei ole. Olulisem on teadmine, miks, mida, kuidas ja kellele teha tahetakse. 

Töökogemuse tõendamiseks tuleb taotlusele esitada nõuetekohane dokument, milleks võib olla näiteks väljavõte töötajate registrist, äriregistri väljavõte või korrektselt vormistatud tööleping, millel näha töösuhte alguse ja lõpu kuupäevad, allkirjad ja kindlasti kirjeldatud tööülesannete sisu, seda eeskätt kui soovitakse tõendada põllumajanduslikku töökogemust.

Täpsemalt saab hindamiskriteeriumitega tutvuda määruse lisast.

See, millised on nõuetekohased dokumendid, kuidas taotlemiseks valmistuda ja mida silmas pidada, on otstarbekas läbi arutada kas nõustaja, PRIA esindaja või kasvõi mõne kogenuma ja usaldusväärse kolleegiga nii varakult kui võimalik. 

Ettevalmistus õnnestumiseks

Küsimusi meetme kohta tuleb PRIA infotelefonile aastaringselt, mis näitab Tralla sõnul nii suurt huvi meetme vastu kui ka seda, et taotlemiseks valmistumine on pikem protsess.

Meeles tasub pidada, et toetusega kaasnevad lisaks võimalustele ka kohustused. Peale müügikäibe või toodangu standardkoguväärtuse, mis tuleb ettemääratud aja jooksul saavutada, tuleks mõelda ka edasistele tegevustele ja kulude katteallikatele. Selle jaoks on taotluse oluline osa rahavoogude prognoos, milles tulevane tootja saab läbi mängida järgnevate aastate rahade liikumised ja näha seeläbi, kas ettevõte ka tegelikult majanduslikult jätkusuutlik on. Prognoosi on tarvis märkida nii sissetulekud müügitulu ja toetuste lõikes kui ka tegevuskulud kaupade teenuste, tööjõu, maksude, investeeringute jm näol.

Kui kõik ei lähe nagu planeeritud

Juhtub ka, et kõik ei lähe nagu taotluses ette kavatsetud. Olgu põhjuseks põllumajandusettevõtlust suuresti mõjutav ilm, varasema kogemuse puudumise tõttu ettenägematud asjaolud, äririskide täitumine või midagi muud. Kui projekti ellu viies hakkab ilmnema, et toetuse nõudeid ei suudeta õigeaegselt täita, tuleks kohe PRIA-ga ühendust võtta. Lahendusi tekkinud muredele otsitakse alati juhtumipõhiselt ja tootja keskselt. 

Kui tegevused on osaliselt ellu viidud ja eesmärgid mingil määral täidetud, siis tehakse võimalusel toetuse vähendamine proportsionaalselt teostamata jäänud osale, mitte kogu summale. Tralla rõhutab, et PRIA soovib sellistel puhkudel alati võimalikult head lahendust leida, kuid seda saab leida ainult koostöös tootjaga. Eesmärk on see, et toetuseks mõeldud raha läheks sinna, kuhu ta mõeldud on: noorele talunikule ettevõtlusega alustamiseks.

Ka muudatused esialgu planeeritud tegevustes ja summades on teoreetiliselt võimalikud. Iga sellise soovi vaatab PRIA eraldi läbi, pidades silmas seda, et äriplaani eesmärgid ega põhimõtteline projekti sisu ei tohiks muutuda. Just selle põhjal on hindajad ju taotluse perspektiivi hinnanud ja otsuse teinud.

Et plaanist saaks päris

Selleks, et äriplaan õnnestuks, on 8 aastat meetmega seotud olnud spetsialisti sõnul hea varuda aega, hinnata riske ja kasutada kõrvalpilku. Oluliseks toeks võib siin olla konsulendi, kogenuma kolleegi, majandus- ja/või erialaste teadmistega tuttava või mõne muu abilise hea nõu. Ettevalmistuseks kulutatud aeg tagab edu nii taotlemisel, aitab maandada äririske ja teha häid otsuseid investeeringute planeerimisel kui ka elimineerida hilisemaid muresid. 

Edukas äriplaan on Kaie kogemuse põhjal selline, kus tegevused ja ressursijaotus on põhjalikult läbi analüüsitud.

Selge on ka see kellele, kuidas ja mida müüakse või toodetakse. Ehk siis tootmisplaani on hõlmatud ka turustamine ja muud kaasnevad tegevused ning kulud. Olulised on taotleja motivatsioon ja tahe valitud alaga tegeleda. Ideaalne oleks, kui plaan oleks nii hea, et selle elluviimine oleks tõenäoline ka ilma toetuseta.

Meede 6.1 Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetus on loodud, et hõlbustada noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamist, aidata kaasa põlvkondade vahetusele põllumajanduses ning suurendada kaasaegsete teadmistega ja kogemustega põllumajandustootjate arvu. 

---

Kuula ka teisi kogemuslugusid taskuhäälinguna

Artikkel ilmub “Teadmussiirde programm põllumajanduse, toidu ja maamajanduse tegevusvaldkonnas” raames. Toetab Euroopa Liit