Teraviljade saagi kvaliteeti mõjutavad nii kasvatustehnoloogilised võtted kui ka koristusaegne ilm, kombaini ja kuivati seadistus, kuivati valik, samuti ladustamise tingimused. Maaelu Teadmuskeskusel ilmnud trükisest „Teraviljade koristusjärgne esmane käitlemine“ saab ülevaate sellest, mida teha, et tulemuseks oleks kvaliteete ja ohutu kasutusotstarbeline vili.
Mis on teravilja kvaliteet?
Teraviljakasvatus on oluline majandusharu. Eesti Statistikaameti andmetel kasvatati 2022. aastal Eestis teraviljadest kõige enam nisu, 180 971 hektaril, millest talinisu 152 737 ja suvinisu 28 234 hektaril. Odra kasvupind oli 116 390 hektarit, millest suvioder kasvas 80 957 ja talioder 35 433 hektaril. Kaera kasvupind jäi 36 869, rukkil 13 318 ja tritikale 5130 hektarile. Maisi kasvatati haljasmaisina söödaks 16 191 hektaril. Teravilju kasvatakse seemneviljaks, toiduks ja söödaks. Vastavalt kasutusalale tuleks valida vilja kasvatusvõtted aga ka koristusjärgne esmane käitlustehnoloogia.
Toiduvili
Toiduvili peab vastama toiduohutuse nõuetele, ja ei tohi sisaldada kahjulikke aineid ega patogeene, mis võivad põhjustada terade kvaliteedi halvenemist või terviseriske tarbijatele.
- Keemiline ohutus. Toiduviljadele on kehtestatud piirnormid, mis reguleerivad pestitsiidide, herbitsiidide, fungitsiidide ja muude taimekaitsevahendite jääkide lubatud sisaldust. Lisaks on kehtestatud piirnormid raskmetallide, mürgiste ainete ja muude keemiliste ühendite suhtes.
- Mikrobioloogiline ohutus. Toiduviljad peavad vastama mikrobioloogilistele nõuetele, et tagada madal bakterite, hallitusseente ja teiste mikroorganismide sisaldus, mis võivad põhjustada tarbijatele tervisehäireid.
- Ohutus säilitamisel ja pakendamisel. Toiduvili tuleb säilitada sobivates tingimustes, et tagada nende värskus, toiteväärtus ja kvaliteet. Lisaks peab pakendamine olema ohutu, hügieeniline ja vastama kohaldatavatele pakendamisstandarditele.
- Mikrobioloogiline kvaliteet. Mõnede toodete jaoks kasvatatud teravili peab olema hea idanevusenergia ja idanevusega (mõlemal juhul üle 90%). Olulised on nimetatud näitajad idandite tootmisel, aga lisaks teravilja fermenteerimisprotsesside puhul (näiteks maltoosa või juuretise tootmisel).
Seemnevili
Seemnevilja puhul peab säilima sordile omane kvaliteet, idanevus ja sobivus paljundusmaterjalina.
- Kvaliteet. Seemnevili peab olema puhas, liigile ja sordile iseloomuliku tera suurusega, värviga ja välimusega, ega tohi sisaldada taimejääke, prahti, kahjureid ja muid võõrkehade osakesi. Seemnevili ei tohi sisaldada võõraste sortide või liikide seemneid.
- Idanevus. Seemnevili peab olema hea idanevusega, et ühtlaselt tärgata ja kasvama hakata. Külvisenormi arvutamiselgi kasutatakse 1000 tera massi ja terade idanevuse protsenti, sest hea kvaliteediga seemet kulub põllupinnale vähem kui madala idanevusega seemet. Kvaliteetsest seemnest kasvavad tugevad hea saagivõimega taimed.
- Ohutus. Seemnevili peab vastama ohutuse nõuetele ja ei tohi sisaldada kahjulikke aineid, saastumist ega patogeene (näiteks lendnõgi), mis võivad mõjutada nii taimede kui ka inimeste tervist.
- Sordile omane puhtus. Seemneviljadel peab olema geneetiline puhtus vastavalt konkreetsele sordile või liigile.
Eestis on seemnevilja tootmise ja turustamise nõuded esitatud Riigi Teataja määruses “Teraviljaseemne kategooriad ning teraviljaseemne tootmise ja turustamise nõuded’’ . Teravilja seemnekasvatuse soovitused on kirja pandud veel 2021 välja antud Seemnekasvatuse infobrošüüri 2. osas, mis on kättesaadav MTÜ Eesti Seemneliidu kodulehel.
Söödavili
Söödavili peab olema ohutu ja sobiv loomasöödaks hoidmaks loomade tervist ja tootlikkust (Ohutu sööda tootmise hea tava juhend, 2021).
- Toitainete sisaldus. Söödaviljad peavad sisaldama vajalikke toitaineid, nagu süsivesikud, valgud, rasvad, vitamiinid ja mineraalained. Söödaviljade toitaineline koostis peaks olema tasakaalus ning vastama konkreetse loomaliigi või loomakategooria toitumisvajadustele.
- Ohutus. Söödaviljad peavad vastama söödaohutuse standarditele, tagamaks, et need ei sisalda saastumist kahjulike ainete või patogeenidega, mis võivad kahjustada loomade tervist või ohustada inimeste tervist loomsete saaduste tarbimise kaudu.
Teravilja kvaliteedi kujundamine algab juba enne koristamist
Oluline on põllul saavutada selline taimede seisund, kus koristamise ajaks on põllul terade valmimine võimalikult ühtlane.
Terade ühtlast valmimist mõjutavad nii ilmastik kui taimekasvatuslikud võtted. Koristusaegne ilmastik on igal aastal väga erinev. Eestis on keskmine vilja niiskus koristamisel 18–23%, kuivade ilmadega 12–18% ja vihmasel 24–35%. Põllult koristatud vili on ebaühtlase kvaliteediga, sõltudes taimede seisundist ning viljaterade küpsemise astmest. Lisaks esineb koristatud viljas umbrohu ja põhu jäänuseid, samuti muid lisandeid. Koristamiseelselt mõjutavad vilja kvaliteeti:
- Vilja lamandumine. Lamandunud viljas on kõrgem terade niiskusesisaldus, esineb kasvama läinud teri, terades on alanud biokeemilised protsessid, mis vähendavad näiteks langemisarvu. Lamandunud viljas on kõrgem õhuniiskus taimede vahel, mis soodustab hallitusseente kasvu. Samuti võib lamandunud vili koristamise käigus seguneda mullaga. Lamandunud vili tuleks koristada, sorteerida ning kuivatada eraldi, et vältida segunemist kvaliteetsema viljaga. Lamandunud vili on ebaühtlasema niiskusega, lisaks võib esineda kasvama läinud teri. Kuigi lamandumine võib halvendada vilja kvaliteeti, on oluline märkida, et kõik lamandunud viljad ei pruugi automaatselt olla halva kvaliteediga.
- Põllu suur umbrohtumus. Umbrohtunud põllult koristatud viljas esineb palju nii umbrohuseemneid kui taimetükke, mis on teradega võrreldes kõrgema niiskusesisaldusega. Rohtsed lisandid tõstavad viljas niiskust, aga ka temperatuuri. Selline vili võib minna kergesti riknema, kuna niiskes ja soojas keskkonnas levivad hästi hallitusseened, mis võivad põhjustada vilja saastumise ka mükotoksiinidega.
- Ebaühtlaselt valminud vili. Ebaühtlaselt valminud teraviljas esineb samuti suur kvaliteedi ja niiskuse erinevus, mis on põhjustatud nii terade erinevast valmimise astmest kui ka rohelisemate ja niiskemate taimeosade sattumisest koristatud vilja.
- Koristusaegne ilmastik ja töökultuur. Kuigi kõikide agronoomiliste võtete rakendamise tulemusena on põld saavutanud ühtlase valmimise, võib nii koristusaegne ilmastik kui ka vahetu koristusjärgne vale käitlemine põhjustada vilja riknemise.
Teraviljade koristamise ajal ning esmasel töötlemisel on viljas toimuvad protsessid vastuvõtlikud erinevatele mõjutustele, nagu koristusaegne ilmastik, vilja enda ja õhu suhteline niiskus, temperatuurid, kombaini seadistus, vigastatud terade ja mitmesuguste lisandite kogus koristatud viljas, kahjurite ja hallitusseentega nakatumine.
Teraviljade koristusjärgse esmase töötlemise etapid
Teraviljade kvaliteetne säilimine sõltub mitme teguri koosmõjust, nagu koristusaegsest terade niiskusesisaldusest, kuivatamise protsessist ja säilitussruumi temperatuurist. Koristusjärgselt tuleb vili puhastada prahist, võõrosadest, tolmust ja hallitanud, vigastatud ning muljutud teradest. Koristusjärgselt toimub terades järelvalmimine. Seetõttu idanevad terad siis aeglaselt või on halva idanevusega. Soojade ilmadega valminud terad on lühema järelvalmimisperioodiga kui vihmase ja jaheda ilmaga valminud terad. Madalatel temperatuuridel järelvalmides (10 ⁰C) jääb terade idanevusenergia ühtlasem kui kõrgetel temperatuuridel (20 ⁰C) järelvalmides.
Vilja puhastamine/sorteerimine. Vilja kohene puhastamine on vajalik, kui põllult tuleb kuivatisse väga prahine ja lisanditerikas vili. Lisanditerikkas viljas toimub niiskuse liikumine lisanditest kuivematesse teradesse, samuti on sellises viljas soodsad tingimused mikroorganismide ja aidakahjurite paljunemiseks.
Ventileerimine. Ebasoodsad tingimused, nagu liiga kõrged või madalad õhutemperatuurid, suunavad terad teise puhkeperioodi ja nende idanevus alaneb. Koristusjärgset terade järelvalmimist võimaldab ühtlustada ja kiirendada terade soojendatud õhuga ventileerimine, mille käigus paraneb seemnekesta läbilaskevõime.
Kuivatamine. Teraviljade kuivatamisprotsessis kasutatakse erinevaid temperatuure, sõltuvalt teravilja liigist, niiskusesisaldusest, ilmast ja kuivatusmeetodist.
Teraviljade kuivatamine on delikaatne protsess ning õige temperatuuri ja niiskuse tasakaalu säilitamine on oluline, et tagada teravilja kvaliteet ja vältida kahjustusi või kadusid. Teraviljade kuivatamiseks kasutatakse sageli šahtkuivateid ehk kuivatustorne, kus kuumutatud õhk puhutakse läbi liikuva vilja.
Alguses võib temperatuur olla kõrgem, et eemaldada kiiremini suurem niiskusesisaldus, ning seejärel tuleb temperatuuri järk-järgult alandada, sest teravili, sealhulgas kõik nii nisu, oder, kaer ja rukis, võivad üle kuumeneda, kui kuivatusprotsessis kasutatakse liiga kõrget temperatuuri või kui kuivatusaeg on liiga pikk. Kui vilja üle kuumendada, võib see põhjustada kvaliteedi halvenemist või isegi kahjustada terade struktuuri. Kõrgel temperatuuril ülekuumendatud viljas võivad tekkida soovimatud keemilised protsessid, mis mõjutavad teravilja maitset, värvi ja toitainete sisaldust. Ülekuumenemine võib põhjustada ka terade lagunemist või kõrvetamist ning halvendada teravilja idanemisvõimet. Seetõttu on oluline järgida soovitatud kuivatamistemperatuure ja -aegasid, mis põhinevad konkreetse teravilja omadustel ja kuivati tootja juhistel. Samuti on oluline jälgida kuivatusseadmeid tagamaks nende õige funktsioneerimine, et vältida vilja ülekuumenemist.
Säilitamine. Säilitamise ajal on oluline tagada sobivad ladustamistingimused, mis hõlmavad sobivat niiskustaset, temperatuuri kontrolli, head õhuringlust ning kahjurite ennetamist ja kontrolli. Tuleb jälgida, et vili säiliks ümbritseva keskkonna temperatuuril, vilja kuumenemine näitab selles tekkinud ebasoovitavaid protsesse. Kuna tera/teris on elusorganism ja hingab, siis madal temperatuur ja niiskus alla 14% hoiab ka terade hingamise aeglase ning vili säilib hästi. Väiksemates teravilja säilitamise mahutites muutub ääre ja servade kihis temperatuur kiiremini kui teraviljapartii keskel.
Kvaliteedi halvenemise põhjused ja tunnused vilja ladustamisel
Vili rikneb säilitamise ajal mitmetel põhjustel:
Terade vigastused. Vigastatud tera säilib halvasti, loob head tingimused mikroorganismide, lestade ja teiste kahjurite arenemiseks. Sellises viljas algab teradest niiskuse eraldumine ja temperatuuri tõus.
Terade kõrge niiskusesisaldus. Liigne niiskus võib soodustada hallitusseente kasvu teraviljas. Niisked tingimused võivad põhjustada ka teravilja idanemist või käärimist, mis halvendab selle kvaliteeti.
Teravilja isekuumenemine. Kõrge vilja temperatuur võib kiirendada bioloogilisi ja keemilisi protsesse ning soodustada mikroorganismide kasvu. Isekuumenemist soodustab teramassi temperatuur 24–30 ⁰C.
Teramassi isekuumenemine võib olla pesaline. Seda võib põhjustada olukord, kus kokku valatakse erineva niiskusesisaldusega ja prügisusega koristatud vili. Samuti võib pesaline isekuumenemine tekkida viljakuhjas kohta, kuhu tilgub kondensvesi või vesi läbi katkise katuse. Suured välis- ja siseõhutemperatuuride muudatused põhjustavad teraviljamassis kihilist kuumenemist. Sellised kuumenenud kihid võivad tekkida nii vilja ülemises 50 cm kuni 1,2 meetri sügavuses kihis, aga ka vertikaalselt või viljakihi alumises kihis. Isekuumenemine võib olla ka üldine, haarates kogu viljamassi.
Kui isekuumenenud vilja maha ei jahutata, siis tõuseb temperatuur viljakihis kolme kuni seitsme päeva jooksul veelgi, temperatuur tõuseb üle 35 ⁰C. Kui vilja jahutamiseks midagi ette ei võeta, siis kuumeneb vili edasi, 50 ⁰C kuumenenud vili on juba kasutuskõlbmatu, lisaks tekib laos või elevaatoris tuleoht.
Halb ventilatsioon. Halb õhuringlus ladustamiskohas võib tekitada niiskuse kondenseerumist ja soodustada hallitusseente kasvu ning isekuumenemist. Piisava õhuvoolu tagamine on oluline teravilja pikaajalise hea säilitamise tagamiseks.
Laokahjurid. Putukad, närilised ja teised kahjurid võivad teravilja rikkuda, põhjustades füüsilisi kahjustusi või levitades hallitusseeni. Putukatest võivad teraviljas palju kahju teha harilik jahumardikas (Tenebrio molitor) ning liblikalistest lao-terakoi (Tinea granella). Teramassi niiskusel üle 15% ja temperatuuril alates 10 ⁰C, tunnevad ennast hästi ka laolestad. Lestade arenguks soodne teraviljatemperatuur on 18–32 ⁰C. Laokahjurite kohta on
- 2019. aastal Tiiu Annuki poolt koostatud Laokahjurite tunnustamise juhend
- 2022. aastal ilmnud plakat Laokahjurid ja -kasurid
Sobimatud ladustamistingimused, nagu halb ventilatsioon, määrdunud või saastunud ladustamisruumid või ebapiisav kaitse ilmastikuolude eest, põhjustavad vilja riknemise. Kvaliteedi languse tunnusteks on:
- Tumenenud terad. Liigkõrgel temperatuuril kuivatamine, lestade tegevus ja vilja isekuumenemine tekitavad viljakuhilasse pruunid terad. Taoliste terade idanevus alaneb, teradele tekib kibe maitse.
- Tera vigastused. Makrovigastused on silmaga nähtavad, nendeks on purustatud ja muljutud terad. Mikrovigastusi näeb mikroskoobis ja selleks on vigastatud tera idu, idukest, endosperm ning tera sisemised ja välimised praod. Sisemiste vigastustega teradel on madal idanemisenergia, terad on ebaühtlase või madala idanevusega.
- Hallitus- või kopituslõhn. Teraviljamassi tekkivad hallituskolded. Need ei ole pealmises kihis, vaid asuvad teramassi sees. Terade värv muutub tuhmiks, terad kattuvad hallitusseente mütseeliga, tekib hallitus- või kopituslõhn, langeb idanemisenergia.
- Mükotoksiinide sisaldus viljas. Mükotoksiinid on keemilised ühendid, mida toodavad erinevad hallitusseente liigid. Kui hallitusseentega saastumine on viljas näha, sest teradele tekib seente niidistik, siis mükotoksiinid on keemilised ühendid ning nendega vilja saastumist näha pole võimalik. Teravilja saastumist mükotoksiinidega saab määrata laboris.
Trükis valmis 2023. aastal. Koostamise aluseks on neli Maaelu Teadmuskeskuse infopäeva “Teraviljade koristusjärgne esmane töötlemine” ettekannet “Mis toimub teraviljaga peale koristamist ja kuidas hoiduda vilja riknemisest”.
Koostajaks on METKi agrotehnoloogia valdkonna teadur Elina Karron. Trükise toimetasid Sirje Tamm, Taavi Võsa ja Jüri Kadaja.
Trükise leiab METKi veebilehelt publikatsioonide alt.
