Vanemteadur: Pille Sooväli, METK. Toimetaja: Manuela Kollom, METK
Taimekahjustajate monitooringu eesmärk on koguda ja jagada infot majanduslikult tähtsamate taimehaiguste ja kahjurite esinemisest Eesti põldudel.
Jaheduse tõttu on talinisu ja taliodra areng aeglane, moodustunud on 1.-2. kõrresõlm, taimehaigustesse nakatumine vähene. Paljudel põldudel on taimed reageerinud ilmastiku ja pritsimise koosmõjule, terve välimusega rohelistel lehtedel esinesid kahvatukollased vöödid, pruunid täpid ja laigud.
Talirapsi õiepungad on lõplikult moodustunud ja sooja saabudes esimesed õied avanemas. Hiilamardikad on jaheduse tõttu veel passiivsed, kuid põllul olemas. See tähendab, et tõrjumiseks on paras aeg. Ilmastiku tõttu stressis rapsitaimed on pritsimistele reageerinud valkjate, klorootiliste laikudega lehtedel.
Jälgi monitooringu tulemusi ja hinda oma põldude kahjustajaid
✓ Ole monitooringu tulemustega jooksvalt kursis, liitu Whatsappi grupiga või telli teavitus mobiiltelefoni sõnumitesse.
✓ Kasuta rakendust: põllumehed saavad ka ise oma põldudel kahjustajaid hinnata läbi rakenduse, kuhu oma põllu infot sisestades kuvatakse tõrjesoovitused nii umbrohtude, taimehaiguste kui ka kahjurite ohjamiseks.
Maaelu Teadmuskeskuse (METK) taimekahjustajate monitooringu eesmärk on koguda ja jagada infot majanduslikult tähtsamate taimehaiguste ja kahjurite esinemisest Eesti põldudel. Vaatlemise all on tali- ja suviteraviljad, taliraps, suviraps, põldhernes ja põlduba.
Monitooringuga määratakse kahjustaja leviku ulatust, mille järgi soovitatakse keskkonnasäästlikku ja majanduslikult otstarbekat taimekaitse lahendust. Monitooring annab lähipiirkonna põllumeestele informatsiooni, millal on õige aeg enda põldudel tõrjet alustada.
Loe ka uuendatud integreeritud taimekaitse suuniste kohta. Vaata ka 19. nädala monitooringu andmeid.
