Demopäev tõi kokku ligi 80 põllumeest ja eksperti

Allikad: Riina Maruštšak ja Christiana-Gabriela Kristal, Maaelu Teadmuskeskus, Kaidi Tingas, projekt Loodusrikas Eesti. Postitust toimetas H.Tamsalu, METK

24. juulil toimus Climate Farm Demo projekti demofarmis Sadala Agro OÜs haljasväetiskultuuride tehnoloogia demopäev. Üritusel tutvustati METKi haljasväetiskultuuride põllukatset, otsekülvi ja ribakülvi masintehnoloogiaid, Loodusrikas Eesti projekti rohumaaribade katset ning Sadala Agro OÜ keskkonnasõbralikke praktikaid.

Rohumaaribad praktikas

Päev algas Loodusrikas Eesti projekti rohumaaribade põllukatsel. Kesk-Eesti suurimaid põllumajandusettevõtjaid Ahti Kalde (Sadala Agro) on üks seitsmest põllumajandustootjast, kes katsetab koostöös „Loodusrikas Eesti“ projektiga rohumaaribade kasulikkust põllumaadel. Eelmisel aastal alanud katses rajas ta 58 ha põllule 12-meetri laiused rohumaaribad, kuhu on külvatud kodumaiste hein- ja õistaimede seemnesegu ja mis ühtekokku moodustavad põllust ca kaheksa hektarit.

Rohumaaribad liigendavad põldu ja suurendavad maastiku mitmekesisust, vähendavad mullaerosiooni, meelitavad ligi põllulinde ja tolmeldajaid ning on põllukahjurite looduslikele vaenlaste (sirelased, jooksiklased, ämblikud, kiletiivalised) elupaigaks. 

Sadala Agro maadel katsetati esialgu liigirikka ja liigivaese seguga ja nüüd hindavad Tartu Ülikooli botaanikud, milline segu ja millised niitmisvõtted paremini toimivad. Ökoalade väärtust söödana ei hinnata, küll aga mulla kaudu – kui palju aitab juurestik süsiniku osakaalu mullas suurendada, samuti seda, kuidas muutub mullastikus bakterite ja seente vahekord. Loomulikult ka seda, kuidas areneb taimestik, ning palju neis kahjuputukate vaenlasi leidub. Edaspidi on plaanis rohumaaribadele rajamisel katsetada ka kasurputukaid ligimeelitava seguga.

Kui eelmise aasta ribadesse kasvas omajagu umbrohtu (mis on esimese aasta puhul tavapärane), siis selle aasta lilleribad on õiterohked, eriti on võtnud võimust sigur, mis omakorda meeldib väga sirelastele ja tolmeldajatele. Põllumajandustootja sõnul on rohumaaribad juba end igati õigustanud, sest põllukahjureid on vähem ja seetõttu vajadus taimekaitsevahendite kasutamiseks väiksem.

Haljasväetiskultuurid, muld ja masinad

Seejärel said põllumehed ülevaate METKi haljasväetiskultuuride katsest ning erinevatest masintehnoloogiatest. Esitleti masinaid nagu Horsch Avatar, Väderstad Tempo, Bourgault otsekülvik ning Carre strip-till külvik. Mõlema katse juures toimusid mullakaeved, kus vaadeldi katseala mullaomadusi, huumushorisondi tüsedust ja taimede juurestatust.

METKi ja Sadala Agro OÜ koostöös rajatud haljasväetiskultuuride katset, kus kasvavad  mitmed liigid ning rakendatakse erinevaid harimistehnoloogiaid ja väetamisi, tutvustasid Merili Toom, Karli Sepp ja Liina Talgre. “Haljasväetiskultuuride ehk vahekultuuride kasutamine on oluline samm jätkusuutliku põllumajanduse suunas. Õigesti valitud vahekultuurid võivad parandada mulla viljakust ja vähendada väetiste kasutamise vajadust. See mitte ainult ei aita kaasa keskkonna säilitamisele, vaid ka aitab vähendada põllumeeste tootmiskulusid,“ selgitas Toom.

Mullakaeveid esitles METKi mullamissiooni koordinaator Kerttu Tammik. „Mullakaevetest on näha, et vahekultuurid aitavad oluliselt parandada mulla struktuuri ja viljakust. Vahekultuuride sügavale ulatuv juurestik aitab mulda õhutada, mis omakorda toetab põhikultuuride kasvu ja saagikust,“ kinnitab Tammik vahekultuuride olulisust mulla seisundi parendamises.

• Otsekülvi ja vahekultuuride demopäevad on tulemas 29. augustil ja 3 oktoobril eAgronomi korraldamisel. Vaata: Mitmed külvikud, keerulisemad tingimused ja uued katsed vahekultuuridega – eAgronomi suurüritused tulevad taas