Allikas: 30. august 2024 Novaator.err.ee Teadlased avaldasid seni mahukaima toidumikroobide välimääraja Toimetaja: Airika Harrik
Inimene on tõepoolest see, mida ta sööb. Rahvusvaheline teadlasrühm koostas seni kõige mahukama toidumikroobide kataloogi ja leidis, et inimese kõhus elutsev bakterikooslus on alati mingil määral tema toidulaua nägu.
Uues mahukas kataloogis leidub üle 2500 kõikvõimalikest toitudest eraldatud bakterit. Selles on esindatud näiteks juustu- ja lihamikroobid, aga ka kääritatud toitude nagu kimchi pisiasukad. Nagu näitas võrdlus inimeste sooleelustikuga, leidub iga inimese mikrobioomis alati just tema toitumist peegeldavaid mikroobe, vahendab Nature News.
Osa mikroobe teeb kääritatud toidust kääritatud toidu – sellised on näiteks hapukapsa, kimchi, keefiri ja salaami asukad. Teised mikroobid võivad aga anda nii kääritatud kui ka kääritamata toidule õige maitse või mõjutada toidu riknevust, võrdleb üks uuringu juhtivautoreid, Trento Ülikooli mikrobioloog Nicola Segata.
Kääritatud toidud
Uuringu autorid järjestasid ligi 2000 toidu mikroobi-DNA ja kõrvutasid saadud andmeid pea 600 juba järjestatud toidu-mikrobioomiga. Enamik uuritud toite olid Nicola Segata sõnul kääritatud, ent valimisse jõudsid ka värske liha, kala, puu- ja köögiviljad.
Analüüs näitas, et sarnastes toiduainetes kippusid elama samad mikroobid. Siiski ilmnesid lähemal vaatlusel uurijatele huvipakkuvad isemoodi mustrid. Näiteks leidus piimhappebaktereid, sealhulgas piimhappebaktereid, eriti ohtralt piimatoodetes, ent nende kooslus oli saaduseti erinev. Hollandi sinihallitusjuustu laktobatsillid olid teist liiki kui Itaalia lehmapiimajuustu fontina või mozzarella omad. Seevastu kohvis, kombucha‘s ja pu’erh’is ehk Hiina kääritatud tees leiduvad mikroobid meenutasid pigem alkohoolsete jookide asukaid.
Nagu pea igas mikrobioomi-uuringus, tuli ka seekord välja teadusele seni tundmatuid liike. Umbes pooled tuvastatud mikroobid olid uurijate jaoks uued. Eriti ohtralt leidus n-ö tumedat elurikkust Mehhiko hapus agaaviveinis ehk pulque’is, aga ka Aafrika palmiveinis ja juustu soolvees.
Kattuvad kooslused
Uuringu ühe osana võrdlesid autorid toiduainete mikrobioome tuhandete inimeste suust ja soolest võetud mikrobioomi proovidega. Võrdlus näitas, et kooslused kattusid alati mingil määral. Täiskasvanute sooles leiduvatest liikidest elutses umbes kolm protsenti ka toiduainetes. Laste kõhumikroobidest kattus toidus leiduvaga kaheksa protsenti ja vastsündinutel suisa üle poole liikidest.
See ei tähenda Nicola Segata sõnul ilmtingimata, et inimesed sõid kõik need mikroobid toiduga sisse. Kattuvus võib anda aimu hoopis minevikus toimunud arengust, kus teatud toidumikroobid jäid inimeste kõhus paikseks ja hakkasid levima inimeselt inimesele. Vastsündinute sooles elavad toidumikroobid seostusid aga sageli piimatoodetega, ent neid leidus ka rinnapiimas.
Uuringuga mitte seotud Tuftsi Ülikooli mikrobioloogi Benjamin Wolfe’i sõnul pole uuringu leiud kuigi üllatavad. Küll aga rajab uurimus tema sõnul teed edasistele mikroobiuuringutele. Edaspidi võiks selguda, miks mingid mikroobikooslused elavad just kindlates toiduainetes. Samuti vääriksid Wolfe’i sõnul uurimist kõik senitundmatud toidumikroobid – neid tundes saaks luua täiesti uute omadustega toite.
Uurimus ilmus ajakirjas Cell. Vahendas Novaator.err.ee
Hea teada:
- Bakterite mitmekesisus soolestikus on tervisele väga vajalik. Inimese mikrobioom on uuringutes silmapaistvalt esile tõstetud, kuna sel on leitud seoseid vähi, mälu, diabeedi ja hulgiskleroosiga.
- Mikrobioom on kõikide mikroorganismide – nii heade kui ka halbade – kogum, mis asustavad kogu makroorganismi või osa sellest, näiteks meid, loomi ja taimi.
- Mikroobikooslus ehk mikrobioom mõjutab meie enesetunnet, füüsilist ja vaimset tervist nii märkimisväärselt, et seda kutsutakse lausa „teiseks ajuks“.
- Bakterid toidavad üksteist ehk ühe bakteri väljutatav produkt on teisele bakterile söögiks. Nii tagatakse mitmekesise mikrobiootaga piisava koguse erinevate kiudainete lagundamine ja hapete teke seedetraktis. Mitmekesise mikrobioota saamiseks on vaja süüa erinevaid kiudaineid. Bakterid on samamoodi spetsialiseerunud eri tööde peale, nagu inimühiskonnas autojuhid, ehitajad või õpetajad. Poes käies mõtle ka sellele, mida headele bakteritele süüa osta.
