Allikas: Eesti Maaülikool (23.10.2024). Eesti Mesinike Liit, ajakiri Mesinik

Mesindusteaduse kongress EurBee10

16.-19. septembril toimus esmakordselt Eestis mesindusteaduse tippsündmus EurBee 10, mille peakorraldaja oli Eesti Maaülikool. Tallinna saabunud kongressi 350 külalise seas oli ka enam kui viiskümmend Eesti mesinikku, mesinduse teadlast ja -huvilist. Sellisel tasemel mesinduse, tolmeldamise ja putukate tervise alaste teadmistega lektoreid satub Eestisse harva. Põnevate loengute kõrval kinnitas rahvusvaheline sündmus usku mesinduse tulevikku. 

Kongressi peakorraldaja, Eesti Maaülikooli taimetervise õppetooli teadur Risto Raimets sõnas, et kohal oli meeldivalt palju noori. “Laias laastus pooled külalised on noored inimesed – värsked doktorandid, teadlased, mesindushuvilised. Sisu poolelt kõnetasid mind väga sakslaste ja inglaste loengud nende kogemustest aasia vapsikuga. Oleme maaülikooliga sellest juba varem avalikkuses rääkinud, et Vespa velutina jõudmine Eestisse on tõenäoline ja selleks tuleb valmistuda,” rääkis Raimets. 

Teaduri sõnul on lisaks probleemidele ka mitmeid lootusekiiri. “Mesindusega seotud probleemid on komplekssed: varroa, haigused, pestitsiidid, meepettused ja mee madal hind. Lootuskiired siiski paistavad – Eestis loodud DNA-test ja maaülikooli mee sõrmejälje projekt ei võistle omavahel, vaid täiendavad teineteist. Just taoliste innovaatiliste projektide ja lahendustega paistab väike Eesti maailmas silma,” kommenteeris Raimets. 

Algselt vaid Euroopa üritusena mõeldud EurBee on kasvanud globaalseks ja saanud mesindusteadlaste seas kahe aasta tippsündmuseks. EurBee 11 toimub 2026. aastal Itaalias. 

Teadlaste 14 järeldust EurBee ettekannetest

• Mesilaspered ja looduslikud tolmeldajad jagavad ühist ruumi ja nende suutlikkus harmooniliselt koos eksisteerida võib olla erinev
• Mida liigirikkamad on põllukultuurid ja mida paremini need kasvavad, seda suurem on mesilaste liigirikkus ja parem nende heaolu
• Mesilased õpivad varroavastast hügieeni kõige tõhusamalt siis, kui nad näevad teiste mesilaste eeskuju
• Mida vähem on mesinikel probleeme, seda vähem on neid ka mesilastel
• Uute ideede jaoks on teadlastel vaja laiemat haaret ning otsekontakti mesinike ja ühiskonnaga
• Mõned mesilaste viirused levivad erinevate tolmeldajate seas ja mõned mitte
• Mesilased võivad nagu „lendavad arstid“ ripslastega nakatunud põldudele viia annuse entomopatogeenseid seeni
• Kasutagem nutikaid lahendusi põllukultuuride paremaks tolmeldamiseks, nt õitsvad kattekultuurid, arukas tarude/pesade asukohtade valik ja vähem pestitsiide
• Mesilaste haiguste avastamine on mesinikele endiselt probleemiks
• Suureks probleemiks on muutunud mesilaste toidulaua mitmekesisuse vähenemine ja seda suuresti inimtegevuse tõttu
• Õistaimede liigirikkuse suurendamine mis tahes kujul on kasulik tolmeldajate liigirikkusele
• Looduslike tolmeldajate ja majandatavate mesilaste kaitsmiseks on vaja tarka meelt ja koostööd sektorite vahel
• Kitsastele niššidele spetsialiseerunud looduslike mesilaste liikidel on risk kaotada muutuvas keskkonnas konkurentsivõime
• Kvaliteetsed mesilaste genoomid on geneetika säilimiseks hädavajalikud

EurBee 10 kongressi kokkuvõtete väljaanne (inglise keeles, EMÜ veebis). Artikkel avaldatud ka ajakirjas Mesinik

Mesilaste vaktsiini leiutaja on pärit Eestist

Allikas: Ajakirja Mesinik tuvutuseartikkel – “Mesilasema saatepuur on mul sageli kotis”. Krista Kivisalu

Dalial Freitak on edukas entomoloog ja putukate immunoloog, kuid peale selle ka leiutaja ja innovaatiline ettevõtja, kes on loonud, patenteerinud ja turule toonud maailma esimese mesilaste vaktsiini.

Oled sündinud väikeses Eesti linnas – kuidas sa sealt tippteadusesse jõudsid?

Jah, kasvasin Valgas ja käisin Valga 1. keskkoolis. Juba 5. klassis otsustasin, et tahan saada bioloogiks. Toona oli suur soov ka maadeavastajaks saada, see oli inspireeritud loomulikult raamatutest. Ema töötas raamatupoes, meil oli kodus suured, maast laeni raamaturiiulid. Ja isa luges palju. Raamatuhuvi tekkis isa järgi ja maade avastamise soovi tekitasid Jules Verne’i „Viieteistaastane kapten“, „Kapten Granti lapsed“ jt. Ma lugesin kohutavalt palju! Kodus vaatasin ka palju loodusdokke ja kui siis selgus, et maad on juba ära avastatud, mõtlesin, et olgu, aga küllap on bioloogias palju asju veel avastamata ja leiutamata.

 Kuidas tulid mängu mesilased?

2012 läksin Helsinkisse oma teist järeldoktorantuuri tegema. Alustasin sipelgatega, aga jõudsin üsna ruttu mesilaste juurde. Juhuslikult. See on huvitav, kuidas mõni juhus võib omada nii suurt tähtsust, et sellest sünnib uus teaduslik avastus!

See juhtus ainult tänu sellele, et Helsinkis alustas koos minuga ka teine järeldoktorant – Heli Salmela (toona Havukainen), kes tegeles mesilastega. Kord kuulasin Heli ettekannet tema uuritava valgu, vitellogeniini, omadustest – et see on väga mitmekülgne ja osaleb paljudes protsessides, peamiselt on see oluline embrüo arenguks ja suur osa munast ongi just see valk, ka on ta tähtis rollide jaotusel mesilasperes, immuunsuse kujunemisel ja ainete transpordil organismis. Heli mainis, et kaladel seonduvad bakterid vitellogeniiniga. Ja et see valk on tal siinsamas külmkapis.

Teda kuulates tekkis mul mõte – see oli nagu multifilmis, kui tegelasel tekib idee ja lamp läheb pea kohal põlema – et ahaa! Ma arvan, et vastus küsimusele, kuidas putukad valmistavad järgmist põlvkonda ette haigustega toime tulema, võibki peituda selles valgus siinsamas külmkapis! Eelnevalt ma juba teadsin, et kui ma teen bakterid tükkideks ja söödan emale, siis on need tükid munades olemas. Aga me ei teadnud, kuidas need sinna saavad.

Kutsusin Heli pärast ettekannet kõrvale ja ütlesin, et paneme kokku sinu valgu ja minu idee: proovime, kas vitellogeniin seob end bakteri tükkidega ja kas ta annab neid edasi. Hakkasime seda uurima. See kõik polnud muidugi lihtne, aga lõppkokkuvõttes kinnitasime me hüpoteesi, et just vitellogeniin on see valk, tänu millele jõuavad seeditud bakterite osakesed soolest kehaõõnde ja päranduvad järglastele. Piltlikult öeldes: vitellogeniin on nagu väike auto, mis võtab vaktsiini kaasa ja viib järgmisele põlvkonnale.

 Kuidas mesilaste vaktsineerimine käib, väikest süstalt te vist ei kasuta?

Meie vaktsiin on segatud kandi sisse – ja see on mesilasema saatepuuris (võtab kotist saatepuuri). Saatepuur on mul sageli kotis kaasas, et oleks lihtsam selgitada, kui lihtsalt vaktsineerimine käib! Me otsisimegi sellist lahendust, et iga mesinik oleks võimeline ise oma mesilasi vaktsineerima. Mesilasema sööb saatepuuris kandit ja kui tarus munema hakkab, on munadest kooruvatel vakladel juba kaitse ameerika haudmemädaniku vastu olemas.

Kuna vaktsiin toimib põlvkondade vahelise edasikandumise printsiibil, siis on vastsel immuunsus olemas täpselt õigel ajal – kohe koorudes, st ajal, kui ta muidu oleks nakkusele kõige vastuvõtlikum.

Miks just ameerika haudmemädanik (AHM)?

Tahtsime leida lahendust kõige hullemale mesilaste haigusele, kus tänu meie tööle võiks sündida suur suunamuutus.
AHM on väga tõsine haigus – selle spoorid on keskkonnas 35 aastat virulentsed ehk nakatamisvõimelised, sellesse haigestunud mesilaspered sageli hävitatakse. Keeruliseks teeb AHMi ka see, et spoorid nakatavad hauet – kui vastse esimeses suutäies on haigustekitajad olemas, on suur võimalus, et vastne sureb. Täiskasvanuid see ei mõjuta, nemad on vektorid, kes kannavad haigust edasi ning nakatavad enda ja teisi peresid.

Kuidas läks nii, et Ameerikas sai vaktsiin kasutusloa esimesena?

USAs on firma asutamine lihtsam kui Euroopas. Mitte ajakulu, vaid suhtumise poolest. Rõhk pannakse rohkem sellele, et vaatame, kas idee töötab või ei, kui ei tööta, siis liigume edasi. Teiseks olid meie ärijuhi Annette Kleiseri kontaktid USAs ja ilma võrgustikuta on keeruline investoreid saada. Kolmandaks turg. Jah, Euroopa turg on märksa suurem, aga siin on ka palju rohkem väikemesinikke. USAs on valdavalt suurmesinikud. On lihtsam alustada, kui turg on konkreetne – meil on kergem aru saada, kas ja kellel on huvi. Neljandaks on vaktsiini USAs mõnevõrra lihtsam registreerida – mitte seetõttu, nagu tehtaks kvaliteedinõuetes järeleandmisi, vaid registreerimise protsess on pigem dialoog, mitte jäikade reeglite järgimine.

Mahemesinduses kasutada ei ole seda ilmselt lubatud?
See on 100% sobilik ka mahemesinduses. Ma kogu retsepti avaldada muidugi ei saa, aga põhimõtteliselt koosneb see vaktsiin surnud bakterite tükkidest kandis.

Kas julged ennustada, kas ja millal vaktsiin jõuab ka Euroopasse?
Ennustada ei julge, aga me töötame selles suunas. Praegu käivad ka uuringud euroopa haudmemädaniku ja lubihaudme vaktsiini väljatöötamise kallal.

Loe edasi Eesti Mesinike Liidu veebiruumis