Allikas: Uued võimalused pakkematerjalide valdkonnas. Autor: Anna Marie Reimann, METK
Puit on üks kõige perspektiivsematest biotoormetest, pakkudes tohutut potentsiaali bioplastide tootmise arendamiseks ning seda eriti pakkematerjalide valdkonnas. Aastas toodetakse ainuüksi 90 miljardit tonni tselluloosi. Tselluloos on puidu üks põhikomponentidest. Võrdlusena võib tuua, et maailma aastane plasti- ja kummitoodang on 0,5 miljardit tonni. Tselluloosipõhiseid plaste, mida saaks kasutada pakenditööstuses laialtlevinud tarbeplasti asemel, toodetakse aastas umbes miljon tonni. Seega võib öelda, et puidu toorme potentsiaal on meeletu, kuid kasutus on väga kesine.
Pilk tulevikku – 2050. aastaks on plasti tarbimine kolmekordistunud
Hetkel kasutatakse maailmas primaarsena fossiilselt plasti ning ringluses on seda väga vähe. Võrdlusena võib tuua, et bioplasti kasutatakse 3-5% kogu toodetud plastist. Nova Instituudi nägemuse kohaselt on 2050. aastaks natuke vähem kui 70% kogu toodetavast plastist ringluses. Valdavaks uue plasti algallikaks on õhk ning seda valmistatakse tehisliku fotosünteesi abil. Protsess on väga energiamahukas ning seetõttu töötatakse selle nimel, et luua katalüüsimeetod, mis võimaldaks plasti sellisel kujul toota. Ühtlasi kasvab 2050. aastaks kordades ka bioplasti toomine ja kasutamine (vt. allpool olevat joonist 1).
Bioplasti ei saa võrdsustada biolaguneva ehk komposteeritava plastiga
Bioplastide valdkond on sageli seotud valearusaamaga, et kõik bioplastist valmistatud tooted on ka komposteeritavad. Tegelikult on bioplasti puhul tegu laiema valdkonnaga. TalTech materjali- ja keskkonnatehnoloogia insituudi professor Andres Krumme tõi välja Pakendikonverentsi ettekandes, et komposteeritav plast on vaid üks spetsiifiline valdkond, mida võiks nimetada ka “lineaarmajanduseks”. Põhjenduseks märkis, et me kulutame loodusressurssi, et valmistada plasti, seejärel kasutame seda ning komposteerime, millest viimane tähendab tegelikult äraviskamist. Seega ei vasta see ringmajanduse printsiipidele.
Eestis puudub üks puidu väärtusahela oluline lüli
Eestis on puidu väärindamine kõrgema lisandväärtusega toodeteks alles algusjärgus. Enamik puidust toodetakse erinevateks kütteliikideks, samas kui suurema lisandväärtusega puidupõhise kiumassi, näiteks paberi ja kartongi, tootmine on Eestis alles algfaasis. Ehkki meil on piisavalt puiduressurssi ja ettevõtteid, kes suudaksid puidukomponente lahutada, siis puuduvad just need, kes toodaksid ise bioplasti. Olemasolevatest bioplastidest toodetakse küll pakendeid, kuid puudu on teaduspõhisest innovatsioonist, mis aitaks arendada puidupõhist bioplastitööstust.
Eesti teadusasutustel on oluline roll ettevõtete motiveerimisel ning teadus- ja arendustegevuse toetamisel
Teadlased pakuvad oma teadmisi ja koostöövõimalusi ettevõtjatele, et aidata puitu väärindada kõrgema lisandväärtusega toodeteks nagu tselluloosipõhised bioplastid. Hea koostöönäitena võib tuua TalTech-i ja Äio Tech OÜ projekt, kus valmistatakse puidusuhkrutest ja süngaasidest pärmseente abil õlisid, millest saab teha näiteks plasti, kütuseid, värve, kalasööta, toiduvärvi. Lisaks on riik loonud Puidu Väärindamise ja Analüüsi Riiklik Taristu ehk PUUTAR-i, mille abil toetatakse seadmepargi arendust teadusasutuses. Taristu alustab tegevust 2025. aastast. Plaanis on luua keskus, kuhu ettevõtted saavad pöörduda ja otsida koostöös spetsialistidega oma probleemidele seoses puidupühiste biplastide tootmisega lahendusi. Lisaks tegutseb TalTech-is Puidu Väärindamise Fookustippkeskus, mille eesmärgiks on pakkuda nii puidu keemilistest kui ka mehhaanilisest omadustest lähtuvalt lahendusi ettevõtetele kui ka akadeemilistele partneritele.
Puidupõhise toorme kasutamine on jätkusuutlik alternatiiv fossiilsetele ressurssidele
Kokkuvõtteks võib öelda, et puidupõhine tooraine pakub laialdasi võimalusi fossiilsete ressursside asendamiseks ja seda mitte ainult plasti tootmise valdkonnas. Eestis kui ka mujal maailmas töötatakse selle nimel, et arendada puidupõhist bioplastide tootmist. Krumme sõnul puidupõhiste bioplastide tootmise suurenemisel metsade pärast muretsema ei pea. Ettekande lõpetuseks jääb kõlama lause: “Kui Eestis iga aasta jooksul 3% ulatuses kogu kogutud puidupõhisest biomassist muudetaks plastiks, kataks see ära riigi plastivajaduse.”
➤ Vaata ja kuula täispikka ettekannet, kus tuuakse veel erinevaid põnevaid näiteid ülikoolide teadustöödest ning puidupõhiste bioplastide kasutamisest toiduga kokkupuutuvates pakendites:
➤ Loe lisaks ka artiklit „Tootmisjääkide väärindamise potentsiaal ja innovatsioon toidusektoris“, kus on käsitletud puidusuhkrutest õlide valmistamise teemat.
