Maaleht ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda korraldavad juba 2001. aastast konkurssi leidmaks aasta põllumeest. Tänavu on konkursile esitatud 13 kandidaati kümnest maakonnast. Raplamaalt püüdleb tiitli poole OÜ Raikküla Farmer juhataja Tõnu Rahula.
Eile hommikul külastas 12-liikmeline žürii Rahula põllumajandusettevõtet. Esmalt koguneti Raikküla kultuurikeskusesse, mille käekäiguga on Rahula tugevalt seotud. Väike vald ei suutnud kultuurikeskust enam hallata ja otsustas selle sulgeda. Tõnu Rahulale on maja aga niivõrd armas, et üheskoos loodi MTÜ Raikküla Kultuurikeskus, mis nüüd kultuurikeskust veab. Naljatamisi ütles Rahula, et Raikküla Farmeril on lisaks ka kultuuriosakond.
Kultuurikeskuses kostitati külalisi kohvi, tee ja suupistetega. Piim kohvi peale tuli loomulikult oma farmist ja maitsvad suupisted valmistas Tõnu abikaasa selsamal hommikul.
Raikküla Farmer on Raikküla kolhoosi õigusjärglane, praeguse nime all on ettevõte eksisteerinud 1997. aastast. Rahula meenutas, et Raikkülla tuli ta juba 1973. aastal, kui alustas seal energeetikuna. Ta tunnistas, et tol ajal ei oleks ta end põllumajandusettevõte juhina ette kujutanud. Elu läks aga omasoodu ja nüüd on rõõmsameelne ja optimistlik Rahula just sellise ettevõtte juhataja.
Rahula rääkis sellestki, et üheksakümnendate alguses ei usutud, et suurtootmine püsima jääb ning lahkumis-avaldusi anti sisse iga päev. Aeg oli ränk. Nüüd on suhtumine hoopis teine ja Raikküla Farmeri juhtimist peetakse heaks rahulikuks tööks, ütles Rahula naerdes.
Ettevõte annab tööd 53 inimesele, nende seas on ka neli bulgaarlast. Peamiselt tegelevad nad lüpsmisega. Paraku tõdeb Rahula, et eestlasi on selle ameti peale aina keerulisem leida. Raikküla Farmeris on aja jooksul mitmeid välismaalasi töötanud.
Veise-, sea- ja taimekasvatusega tegeleva ettevõtte kasutuses on 3000 hektarit maad, millest pool on enda oma ja teine pool renditud. 600 hektari peal kasvatatakse teravilju ja 100 hektari peal maisi. Lehmi on Raikküla Farmeris 1250 ja sigu ligi 8000. Võrreldes üheksakümnendate algusega, on kõikides valdkondades näha äärmiselt suurt tõusu. Näiteks piimamüük on võrreldes 1993. aastaga tõusnud ligi 1500 tonni pealt 8700 tonni peale. See kõik näitab, et ettevõttega on tehtud tõsist tööd.
Ilusate kasuminumbrite juures ei ole Rahula jäänud loorberitele puhkama. Teooria kuulatud, minnakse praktika juurde, ehk oma silmaga vaatama lähedalasuvat Allika farmikompleksi, kuhu on koondunud piima tootmine. Kollased renoveeritud hooned torkavad juba eemalt silma, kuigi tööd on hoonetes veel pooleli.
Allika farmis jälgime, kuidas töötab lüpsikarussell ja saame tutvuda vasikate eluoluga.
Tõnu Rahulal on suured plaanid, näiteks Allika farmi poegimislauda rekonstrueerimine peaks algama järgmisel aastal. Pikaajalisema unistusena räägib mees Põlma farmi-kompleksist, kus tööd algavad 2016. aastal. Ehitamist on seal pikaks ajaks. Praeguse plaani järgi ehitatakse 2022. aastal viimasena noorloomalaut.
Kuna loomade arv kasvab iga aasta 10-11%, on laienemine vajalik. Samamoodi tähendab see, et iga aastaga kasvab ka sõnniku kogus. Sellest tulenevalt näeb Rahula Raikküla Farmeri tulevikus ka biogaasi tootmist.
Lisaks Raikküla Farmeri juhatamisele on Tõnu Rahula ka ühiskondlikult aktiivne inimene. Ta on juba teist korda valitud Raikküla vallavolikogu liikmeks, samuti on ta Raplamaa Partnerluskogu juhatuse liige ja Rapla Rotary klubi liige.
Katri Reinsalu, 09.07.2014, Raplamaa Sõnumid, lk. 3.
