Loomasõnnikut on põllumehed valmis kasutama, inimeste oma ei taheta. Eestis on aga plaanis teha sellestki väärt põllurammu, töödeldes kanalisatsioo-nijäägid biosöeks.
Biomassi kuumutamisel hapnikuta keskkonnas saadakse tahke süsinikurikas materjal, mis ongi biosüsi. Biosütt on võimalik toota pea kõikidest bioloogilist päritolu materjalidest, kuid levinumad toorained on puit, põhk, hein, sõnnik ja reovee-sete.
Eestis veel biosütt ei toodeta, ent kinnisvara arendusega ning kasvuturba müügi ja haljastustöödega tegelev ettevõtja Urmas Labande on näidanud üles huvi ja valmisolekut toota biosütt just reoveemudast ning kasutada seda mullastiku parandamiseks ja haljastustöödeks. See, kuidas ja miilises mahus biosütt toota, selgub uuringute käigus käesoleva aasta lõpuks.
Labande sõnul on Keila jäätmejaamas komposteeritud tuhandeid tonne reoveemuda, mis seisab laos ja millele pole aastate jooksul leitud rakendust. Samuti on tema sõnul ületäitunud ka paljude väiksemate asulate settebasseinid, mille sisu saaks transportida ja töödelda biosöeks.
Tema ettevõttel, biojäätmete käitlemisega tegeleval Eco-Tech Fertilizeril on juba olemas maakasutusõigus, olulise tugiaine turba kaeve luba ja liigiti kogutud biojäätmete taaskasutuse luba. "Eeltingimused biosöe tootmiseks on meil olemas," kinnitab Labande. Eestisse ongi mõeldud rajada 40 miljonit eurot maksev biosütt tootev tehas, mis peaks I valmima 2016. aastal ja mida võib Ш kuni 25 miljoni euroga toetada Euroopa Liit.
Seda, kuidas kõige kasulikumalt muuta linnade reoveemuda väärt põllurammuks, uurivad praegu Tallinna Tehnikaülikooli teadlased.
Kõik, mis põleb, sobib biosöeks
Üks võimalik tehnoloogia on reoveemuda kuivatamine ja põletamine, mis on kasutusel mitmes Euroopa riigis.
Tehnikaülikooli teadlaste sõnul hõlmab üks prügitöötlus-meetod pürolüüsi kasutamist, mis tähendab jääkide termilist töötlemist hapniku puudumisel.
Reoveejaamade setetest tehtav biosüsi on teadlaste kinnitusel hea mullaparandaja. Teadur Ülo Kask selgitab, et biosütt saab rikastada bakteritega, mis parandavad taimede kuiva- ja külmakindlust.
Põllumajandusuuringute Keskuse asedirektor ja üks peamisi biosöe kasutamise eksperte Eestis Märt Nõges leiab, et biosöe tootmine reoveemudast on kindlasti väärt algatus, sest biosüsi annab mullale puhvri, mis tagab taimedele viljakuse ja vastupanuvõime rasketele oludele. Biosöe tootmise eelis on tema sõnul see, et nõudmised selle tootmiseks pole nii karmid kui näiteks biogaasile – kõige, mis põleb, saab teha biosöeks.
"Biosüsi parandab mulla veesidumisvõimet, hoiab kinni taimekaitsejääke, on peidupaik bakteritele ja seentele, mille abil taimed toituvad," loetleb ta. "Mullu koristasime Viljandis põldkatsetel esimese kaerasaagi, ja esimene järeldus on see, et kõikidel biosöega rikastatud põllulappidel oli saak kuiva suvega suurem kui mujal."
Märt Nõgese sõnul on puhtast toorainest tehtava biosöe järele praegu maailmas väga suur nõudlus. Näiteks Vietnamisse on
rajatud tohutud bambusekasvatused, millest toodavad biosütt Austraalia firmad. Jaapani maa-viljeluskultuur on aastatuhandeid rajanenud biosöel ja Ukrai-nagi mustmullad sisaldavad sütt.
Juba muistsed inkad teadsid
Eesti Maaülikooli teadlased Alar Astover, Enn Lauringson, Helis Rossner ja Henn Raave, kes on samuti biosütt põhjalikumalt uurinud, tunnistavad, et viima-
sel 15 aastal on maailmas biosöest räägitud isegi kui imevahendist, mille abil saab muuta mullad püsivalt viljakaks. Kuna muld on maailma üks suurim süsinikuvaramu, peetakse põllumeest negatiivse huumusebilansi korral kliima soojenemisele kaasa aitajaks ning positiivse bilansi korral maailma päästjaks.
Erinevalt haljasväetistest, sõnnikust ja kompostidest, mille orgaaniline aine laguneb kergesti, on biosöe koostises olev süsinik stabiilne ja võib mullas püsida sadu kuni tuhandeid aastaid.
Biosöe poorne struktuur ja pind loovad soodsa elukeskkonna mikroobidele, samuti loetakse neid omadusi veehoiuvõi-me ja toitainete sidumise võime aluseks. Parema veehoiuvõimega mullas hoitakse vees lahustu-vaid toitaineid leostumise eest paremini. Ka on biosüsi aluseline ja tõstab mulla pH-d.
Suur huvi biosöe vastu sai alguse avastusest Amazonase jõe kallastel, kus kunagiste inkade elupaikade lähedusest leiti maalapid, mis ümbritsevatest erinesid märksa suurema mullaviljakuse poolest. Uurimistöö näitas, et mullaviljakus on neil maalappidel kõrgem tänu söele, mille inkad olid mulda viinud paar tuhat aastat tagasi.
UUED IDEED
Mis on biosüsi
■ Biosütt saab valmistada peaaegu kõikidest orgaanilistest materjalidest. Kõige tähtsam tooraine on puit, aga kasutada saab ka õlgi, turvast, konte ja isegi sõnnikut.
■ Biosütt valmistatakse söestamisprotsessi (pürolüüsi) teel, kus biomassi kuumutatakse hapnikuvabas keskkonnas. Kuumuse mõjul aine laguneb, mille tagajärjel tekivad gaasid ja tahke materjal.
■ Biosöel on suur energiasisaldus, ühetaolised omadused ja väike niiskusesisaldus.
■ Biosütt saab kasutada söega köetavates elektrijaamades, kus on raskusi muude biomassist saadud kütuste, näiteks hakkpuidu kasutamisega.
■ Biosüsi on viimastel aastatel terves maailmas huvi äratanud Amazonasejõgikonnas avastatud inimtekkeliste väga viljakate muldade tõttu. Nende põldude, nn Terra Preta viljaka kihi tüsedus võib olla üle kahe meetri ja tuhandeid aastaid pärast nende loomist võivad need uueneda kuni 1 cm aastas.
Allikas: Baltic Bioenergy
Heiki Raudla, 24.07.2014, Maaleht, lk.20-21
