Allikas: 18.09.2024 Maaeluvõrgustik, Liina Laurikainen-Päri
Maaeluvõrgustik korraldas 6.-8. septembril juba traditsiooniks saanud õppereisi Soome, et külastada Soome kohaliku toidu päeva (Lähiruokapäivä – Osta tilalta). Meie mõistes on tegu avatud talude päevaga, mis toimub juba 2016. aastast septembrikuu teisel nädalavahetusel ning seda korraldab Soome maaeluvõrgustik.
Tänavu osales kampaanias 318 talu, mis on senine rekord. Eelmisel aastal oli talusid 315 ning üle-eelmisel 304. Esmakordselt avati talud ja ettevõtted kahel järjestikusel päeval. Õppereisil osalesid Eesti avatud talude päeva piirkondlikud koordinaatorid ja talude esindajad.
Kokku külastati üheksat erinevat Soome talu ning toidutootjat: Lakeuden Highland, Yli-Lauroselan talomuseo, Namitupa, Koskenkorvan Trahteeri, Raudanmaa, Pajuparvi Helena Tiililä, Hakolan Marjatila, Niipalan tila, Ainoa Winery
Avatud talude avasündmus toimus Jalasjärvi Keskikyläs, Kurikka maakonnas. Üritus oli seotud ka kohaliku laadaga kus võis leida erinevaid aiasaadusi, mett jne. Samuti olid eksponeeritud erinevad koduloomad ja -linnud ning kõhu said täis kõik soovijad. Eriti mitmekesine oli põllutöömasinate näitus. Kohalik tangokuningas tinistas laadamelu taustal kitarri ning kõik kulges rahulikus tempos.
Väikene ülevaade külastatud taludest ning tootjatest
Lakeuden highland. Talu osales avatud talude päeval juba 9. korda. Taluõuele oli sisse seatud väikene taluturg, kus kaubeldi erinevate kohalike toodetega nagu näiteks mesi, lamba- ja veiseliha, aiasaadused. Kohalikud lapsed korraldasid laadaloteriid ning väikesele lambatallele said külastajad nime pakkuda. Sai näha ka šoti mägiveiseid ja lambaid.
Yli-Lauroselan talomuseo. Yli-Lauroselan majamuuseum on üks vanimaid talumajapidamisi Ilmajokis, kus süüa tehakse alati oma talu toodangust. Seal peatuti ka lõunapausiks ning proovida sai antud piirkonnale ainuomast traditsioonilist toitu – piimävelli suppi, mis koosnes hapupiimast, klimpidest, rosinatest ning lapi juustust. Võib öelda, et… huvitav roog.
Namitupa. Väike maiustustetootja Ilmajokis, kus tegutseb juba teine põlvkond. Peamised pakutavad maiustused olid loomulikult salmiakki ehk lagritsakommid. Kohapeal sai uudistada ka seda kuidas valmivad käsitööna karamellkommid.
Koskenkorva trahter. Koskenkorva trahter on eriliste kogemuste saamise koht viinatehase kõrval. Kohalikud on kavalalt ära kasutanud selle, et nende talu kõrvale rajati 1930ndatel Koskenkorva tehas. Trahter on populaarne paik pidudeks, pulmadeks, seminarideks. Samuti on seal neljas erinevast saunast koosneva saunakompleks.
Raudanmaa külamaja. Tegemist on kusangise koolimajaga, mida majandas küla. Praegu tegutseb seal külakeskus. Meie külastamise hetkel toimus seal väikene külapidu. Taustaks kõlas elav muusika ning saime uudistada nii hoonet kui ka lasteloomaaias elavaid loomi.
Pajupervi Helena Tiililä. Talus on juba mitu kümnendit kasvatatud viinamarju ning neid on seal u 60 sorti. Huvitav on see, et paljud viinamarjaistikud ning teadmised viinamarjade kasvatamise kohta on talu saanud oma headelt koostööpartneritelt Eestis. Seal saime põhjaliku ülevaate nii viinamarjakasvatusest ning saime ka erinevaid sorte maitsta. Lisaks viinamarjadele kasvatatakse kirsse, astelpaju, pirne, jaapani küdooniat ning erinevaid vürtse ja metsikuid ürte, millest tehakse moose, mahlasid ja želeesid.
Tiilila perekond päris selle talu 1700ndate alguses, mistõttu on siin ka muuseum – aias ja puidust laudas saab näha Tiililä maja ajalugu ja vanu tööriistu. Peamaja ehitati 1906 ning selle arhitekt oli Wivi Lönn.
Hakola marjatalu.Väike ja armas mahetootmistalu, kus on lisaks marjadele ja köögiviljadele mesilased ja kanad, Ahvenamaa ja Soome lambad. Talupoest saab osta mahemarju, mahemahla, mett, moosi, siirupit, mahejahu, mahehelbeid, maheseeni jne. Äärmiselt kodune koht ning ülimaitsvad toidud!
Niipala talu. Talu asub Hollola traditsioonilisel maastikul ning pakub kogukonnale talupidamise ja turismiteenuseid, mis parandavad inimeste heaolu ja kannavad hoolt maa eest. Soovijad saavad endale sinna näiteks peenrajupi rentida. Talus sai tutvuda väikese hobitalu tegemistega, imetleda lambaid.
Ainoa Wienery. Ainoa asutasid kaks immigranti Ecuadorist ning Bostonist, kes tulid Soome ja hakkasid siin veini valmistama. Parim tooraine veinide valmistamiseks tuleb põhjapoolsemate piirkondade metsadest. Nende veinid on saanud mitmeid auhindu, millega on tõestatud, et Soome metsadest saab maailma parimaid veine! Mets on nende viinamarjaaed.
Soomlased on külalislahked
Võib ilmselt öelda, et soomlased on külalislahked ning muretud. See eest pööratakse suurt tähelepanu detailidele. Ei pea olema praktiline – peaasi, et näeks hea välja. Esmamulje, mis loodi hoolikalt sätitud ning dekoreeritud väljapanekutega, oli suurepärane.
Loodetavasti said kõik Soomet külastanud talude esindajad rohkelt inspiratsiooni ning panid kõrva taha uusi nippe ning trikke, et juba 2025. aasta suvel (12.-13.07.2025) oma uksed külastajatele avada.
