Põllumajandusministeerium
PRESSITEADE
14.08.2015
Baltimaade ja Poola ministrid taotlevad Euroopa Komisjonilt sealihasektori olukorra leevendamist
Baltimaade ja Poola põllumajandusministrid taotlevad täna Euroopa Komisjoni tervishoiu ja toiduohutuse volinik Vytenis Andriukaitisele saadetavas ühispöördumises katku levikupiirkonnas tegutsevatele seakasvatajatele ning sealiha käitlejatele seatud kauplemispiirangute leevendamist. Lisaks paluvad ministrid täiendavat rahalist tuge sigade Aafrika katku tõkestamiseks regioonis.
„Kogu Euroopa jaoks on oluline, et suudaksime regioonis taudi levikule piiri panna, et see ei leviks edasi teistesse liikmesriikidesse. Seetõttu oleme palunud Euroopa Komisjonil suurendada Baltimaade ja Poola ühiste tõrjemeetmete kaasfinantseerimist 100 protsendini,“ ütles maaeluminister Urmas Kruuse. „Ühtlasi palume komisjonil seada kindlad kriteeriumid, mille alusel saaks edaspidi taudi taandumisel hakata kauplemispiirangutega tsoone ära kaotama, et täna III tsoonis tegutsevad ettevõtjad saaksid teha tulevikuplaane.“
Euroopa Liidu territooriumi kaitseks suunatud kauplemispiirangud on ministrite hinnangul põhjendatud, kuid seakasvatussektori ellujäämiseks praeguses keerulises olukorras tuleks kehtivatesse piirangutesse lisada paindlikkust, et luua võimalus kõrgete bioohutusnõuetega farmidest pärinevate elussigade ja nendest saadud toodete müügituru laiendamiseks.
„Kõrgendatud järelevalvega piirkondade vahel peab kaubandus toimima, sest tegu on täiesti tavalise sealihaga. Piirangud on küll vajalikud, et piiriüleselt seakatku levikuga võidelda, kuid tuleb leida leevendus, et majandustegevusega oleks võimalik jätkata,“ ütles Kruuse. „Seepärast palume komisjonil üle vaadata II ja III tsoonis kehtivad piirangud, et võimaldada teatud tingimustel range veterinaarjärelevalve all elusloomadega kauplemist ning erimärgistatud toodete liikumist piirangutsoonide siseselt riikide vahel. Seadmata samas kahtluse alla tsoneerimise üldpõhimõtteid.“
„See annaks näiteks võimaluse viia elussigu Eesti II tsoonist Lätis või Leedus asuvasse II tsooni ning erimärgistatud toodetega kauplemist erinevates riikides asuvate III tsoonide vahel,“ lisas Kruuse.
Täiendavaid rahalisi vahendeid taotletakse näiteks veterinaarjärelevalve kulude, proovide ning nende transpordi, metssigade kogumise, transpordi ja kahjutustamise kulude katmiseks ning kitsendustega tsoonides tegutsevatele ettevõtjatele sealiha hinnalangusest tingitud majanduslike kahjude kompenseerimiseks.
Baltimaade ja Poola ministrid rõhutavad vajadust töötada välja nelja riigi ühine pikaajaline strateegiga taudiga võitlemiseks järgmise 3-5 aasta jooksul ning arendada seda edaspidi üle-euroopaliseks strateegiaks. Oluliseks osaks sellest peavad saama koostöös teadlastega väljatöötatud ühised ennetus- ja tõrjemeetmed.
Lisaks volinik Andriukaitisele saadetud kirjale on 7. septembril toimuva põllumajandusministrite nõukogu raames kavas kohtumine Euroopa Komisjoni põllumajandusvolinik Phil Hoganiga, kus piimasektori olukorra kõrval on arutusel sealiha eraladustamise skeemi rakendamise võimalused.
Taustaks:
• Sigade Aafrika katku leviku tõttu kehtestati esmakordselt Eestis kitsendustega tsoonid 9. oktoobril 2014. aastal Euroopa Komisjoni rakendusotsustega 2014/709/EÜ. Viimati muudeti tsoone 7. augustil 2015 rakendusotsusega (EL) 2015/1372.
• Kitsendustega tsoonid jagunevad kolmeks: I tsoon ehk puhvertsoon; II tsoon ehk kitsendustega piirkond, kus seakatk on diagnoositud metssigadel; III tsoon ehk kitsendustega piirkond, kus seakatk on diagnoositud nii kodu- kui metssigadel. Loe täpsemalt kehtestatud piirangute kohta sigade Aafrika katku veebilehel www.seakatk.ee alajaotuses „Kitsendustega tsoonid“.
• Inimestele sigade Aafrika katk ohtu ei kujuta, kuid võib põhjustada ulatuslikku majanduslikku kahju seakasvatussektorile. Iga loomapidaja peab järgima kehtestatud bioturvalisuse meetmeid, et oma loomi taudi eest kaitsta.
• Sigade Aafrika katku puudutav teave on koondatud veebilehele www.seakatk.ee ning küsimusi ja infot taudikahtlusega loomadest saab jätta VTA vihjetelefonil 605 4750. Operatiivselt saab teavet Twitteri kontolt https://twitter.com/VTA_agri .
Teate edastas:
Eva Lehtla
Põllumajandusministeerium
Avalike suhete osakond
Tel. 6256 255
press@agri.ee
