Vinnis töötav biogaasitehas on justkui äriõpikust võetud – kasu saavad nii tehas kui ka tema koostööpartnerid.
Osaühingu Vinni Biogaas juhatuse liige Rafik Asadov rääkis, et praegu võetakse tasuta vastu kaheksa põllumajandustootja loomseid väljaheiteid. Kui neile on kohapeal juurdepääs olemas, siis võib biogaasitehas kohaleveo ise korraldada.
Loomsed väljaheited pannakse esmalt 350kuupmeetrisesse vastuvõtumahutisse, kust see kraam automaatselt kõigepealt eelkäärititesse pumbatakse. Umbes 20-22 päeva pärast liigub mitte just meeldiva lõhnaga mass sealt järelkäärititesse, kus on umbes samuti kolm nädalat.
Segust eraldatakse metaan ja väävel, nii et saadakse digestaat. Seda võib ka väetisesõnnikuks nimetada. Kui meie esivanematel kulus selle saamiseks aasta, siis moodne 5 miljonit eurot maksev tehnika teeb väetise valmis neljakümne päevaga.
Digestaadi eripärana tõi Asadov välja, et see on taimedele palju paremini omastatav kui äsja looma ihust väljunud sõnnik.
Digestaat antakse soovijatele tagasi. Samuti tasuta.
Kaks korda sõna “tasuta” kuuldes tekib paratamatult küsimus, mis on biogaasitehase äriplaan, et tootmisele mitte peale maksta, vaid ka kasumit teenida ja turu konkurentsis ellu jääda.
Asadov nimetas metaani. See on kütuseks kahele elektrit ja soojust tootvale koostööjaamale. Üks neist, võimsusega 526 kW/el, toodab soojust jaama enda tarbeks. Suurem, võimsusega 830 kW/el, aga varustab Vinni aleviku kaugkütet.
Vinni vallavanem Toomas Väinaste meenutas, et Vinni ümbruses oli alaline probleem põhjaveega. Selle põhjustas põllule laotatud sõnnik, mis nädal aega kestnud vihma korral põhjavette sattus ja kaevud reostas. Kui kaevud reostatud, siis pidi vald abivajajatele vett vedama. See aga maksis raha.
Seepärast hakatigi 2006. aastal mõtlema biogaasitehase ehitamisele. Põllumajandusülikoolist telliti valla kulu ja kirjadega uuring, mis näitas biogaasitehasele igati rohelist tuld. Paraku ei tundnud kalli tehase rajamise vastu alguses huvi ükski äriühing.
Ühel päeval siiski võtsid otsad enda kätte osaühing Nelja Energia ja kohalik soojustootja Askoterm. Peale nimetatud äriühingute on biogaasitehase osanik veel Tammikus OÜ.
OÜ Vinni Biogaas juhatuse liige Rafik Asadov selgitas, et tehasest tulev digestaat võib samuti põhjavett ohustada, kui seda liiga palju põllule laotada. Ta rõhutas, et taimed omastavad digestaati väetisena paremini ja selles peitubki tema väärtus.
Kui arvate, et Vinni biogaasitehas on lühidalt öeldes s…tehas, siis eksite. Asadovi sõnul võetakse tehases vastu ka silo, rohuniidet ja muid taolisi rohelisi jäätmeid. Minimaalset kogust ei ole määratud.
Toomas Herm
Virumaa Teataja, 03.07.2013
