Hundijahi peatamine tekitab vastakaid arvamusi
Hundijaht kestis tänavu vaid mõned päevad, kuniks kohus selle esialgse õiguskaitse korras detsembri alguseni peatas.
Hundijaht kestis tänavu vaid mõned päevad, kuniks kohus selle esialgse õiguskaitse korras detsembri alguseni peatas.
Uuringu andmetel järjest levinum on mõistmine, et keskkonnahoidmine pole vaid tagajärgedega tegelemine, vaid ka kahjusid ennetav käitumine. Lisaks on 2026. aasta kevadel jõustumas direktiiv, mis keelab tõendamata keskkonnaalaste väidete tegemise.
Tänavune eAgronomi vahekultuuride põllupäev toimus 3. oktoobril Jõgevamaal Farmer Tõnise põldudel ning Jõgeva kultuurikeskuses. Põllupäeva fookuses olid uued ja tõhusad lahendused vahekultuuride kasvatamiseks ning külvitehnoloogiad, mis aitavad parandada muldade tervist ja vähendada süsiniku jalajälge.
Eesti Maaülikooli teadlased koos põllumajandus- ja toidusektori ettevõtjatega panid kokku roheülemineku teekaardi piima-, liha-, teravilja- ja aiandussektoris. Sellest, millised on ülemaailmsed vajadused toidutootmisele ning milliste meetoditega saab muuta põllumajandust kestlikumaks, kirjutab Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi põllumajanduspoliitika osakonna juhataja Kristel Maidre.
Edukaks keskkonnasõbralikukt põllupidamiseks on tarvis teadmisi ja kogemust. Milleks otsekülv ja vahekultuurid head on ja kuidas need panustavad keskkonnasõbralikku majandamisse? Põllupäevadel kuuled õhimõtteid, näed praktikaid ja kohtud mõttekaaslastega.
Orgaaniline süsinik mullas on põllumajanduse jaoks oluline näitaja, millel on suur mõju mulla viljakusele ja tervisele. Kuid kuidas seda täpselt mõõta? Selleks kasutatakse kahte peamist meetodit – fikseeritud sügavusega ja standardse mullamassi meetodit
Seirete järgi mõjutavad loodussõbralikud põllumajanduspraktikad elurikkust soodsas suunas. Aga kuidas praktikaid toimivad individuaalsemas võtmes, lähtuvalt konkreetsest põllumajandusettevõttest? Vaja on analüüsida praktikate mõju tootlikkusele.
Rannu Seemne peremees Madis Ajaots vaatleb, kuidas innovatsioon ja teadmussiire on alati olnud ühed edukuse tagajad. Uut peab proovima „palju, aga tihti” nagu mõned maamehed ütlevad hoopis ühe teise asja kohta.
Põllulindude vähenemise põhjuseks on kaduvad pesitsuskohad, masinate või seadmete all hävinevad pesad, aga ka pesade sagedasem rüüstamine. Uuringus sai kinnitust, et kiivitajapoja koorumisedu mõjutavad nii põllupidamise viis kui ka elupaiga liigendatus.
Sloveenias, Ljubljanas toimus 18.-19. juunil 2024 Euroopa Liidu Ühise Põllumajanduspoliitika (ÜPP) võrgustiku töökohtumine, mis keskendus tolmeldajasõbraliku põllumajanduse edendamisele. Kohtumisel arutleti tolmeldajate tähtsuse ning nende elupaikade kaitsmise vajaduse üle ja otsiti võimalikke meetmeid tolmeldajasõbraliku põllumajanduse edendamiseks Euroopas.