Mis mullast võetud, peab mullaks saama
Piisavalt saagi tagamiseks ning mulla ja seda ümbritseva vee ja õhu kvaliteedi säilitamiseks peab väetamine tagama mulla tasakaalustatud toiteelementide bilansi.
Piisavalt saagi tagamiseks ning mulla ja seda ümbritseva vee ja õhu kvaliteedi säilitamiseks peab väetamine tagama mulla tasakaalustatud toiteelementide bilansi.
Kliimamuutuse mõjul on nii talved kui ka kevaded Läänemeres üha soojemad. Kuna see ei sobi kindlaid arengutingimusi vajavatele räimevastsetele, on värske uuringu põhjal oodata siinse räimeasurkonna hääbumist. Teisalt hõivab räime elupaiku tema edukamalt sigiv konkurent kilu, kelle saaki kalurid räimeks kipuvad deklareerima.
Järgmisel kahel aastakümnel kujuneb suurimaks ohuks toidujulgeolekule kasvav veevajadus, osutab USA teadlaste värske raport. Toidu kättesaadavust hakkavad pärssima ka kuumalained, põuad, elanike ebavõrdne elatustase ja poliitiline ebastabiilsus. NIi kutsub raport maailma riike üles koostööle vastupidavama üleilmse toiduvaru loomisel.
Eestimaa Looduse Fond otsib majandajaid, kes märgasid või taastatud veerežiimiga turbaalasid majandustegevuses kasutavad
Eesti Maaülikooli agroökoloogia eluslabori eesmärk on edendada ja toetada mitmekesist mahetoidu tootmist.
Erinevad nälkjad põhjustavad peavalu nii põllumeestele kui hobiaednikele. Kuidas liikidel vahet teha ja kuidas kutsumata manulisi tõrjuda, sellest rääkisid asjatundjad eelmise aasta kevadel veebiseminaril "Eestis levinud nälkjad ja nende tõrjumise meetmed".
Veebitööriist CAP2’ER annab soovitusi jätkusuutlikumaks loomade pidamiseks ja segakultuuride kasvatamiseks. Tööriist keskkonnahoidlike praktikate rakendamiseks.
Veebiseminarid “A soil deal for Europe - mission possible in the Baltic Sea Region” keskendusid mullamissiooni hetkeseisule ja riiklikele algatustele Eesti, Läti, Leedu ja Poola seisukohast.
Kuidas hoida agroökoloogia põhimõtetele tuginev karjatamispõhine lihaveisekasvatus jätkusuutlikuna?
Siiani on teatud, et sood soodustavad kliima soojenemist. Uuest uuringust selgus aga, et soo aitab mõnevõrra ka kliimat jahutada. Tartu Ülikooli keskkonnafüüsika professor Heikki Junninen selgitas, et soos toimuvad mikroobsed protsessid toodavad ühendeid, eelkõige metaani. Tekkiv soogaas on väga tugev kasvuhoonegaas ja soojendab kliimat.