OÜ Estonia juht Jaanus Marrandi näeb Vene gaasist loobumisel alternatiivina head võimalust kodumaisele biogaasile. „Meil on võimekus toota biogaasi koguses 1 terawatt-tund (TWh) ehk ligi viiendik praegusest Eesti vajadusest ja seejuures saaks kasu sellest kogu Eesti laiemalt.“ Praegune Eesti aastane gaasi tarbimisvajadus on 5TWh.
Hanede-laglede kiire arvukuse kasv on põllumajandusettevõtted seadnud tugeva surve alla. Rändepeatusest tingitud teravilja kahjustused põldudel on iga-aasta kasvanud koos lindude hoogsa paljunemisega.
Taimekaitsevahendi Eestis turule tulekuks peab kõigepealt selles sisalduv toimeaine Euroopa Liidu üleselt läbima hindamise ja saama heakskiidu. See põhjalik protsess on aluseks juba sama toimeainet sisaldavate taimekaitsevahendite tsonaalsele riskihindamisele.
Valminud Maa-Ameti pärandniitude kaardirakendusse on koondatud ülevaade teadaolevatest pärandniitudest kaitstavatel aladel.
Euroopa Liidu liikmesriikide tasandil sõlmitud rohelepet toetatakse investeeringutega rohelisse tehnoloogiasse, kestlikesse lahendustesse ja uutesse ettevõtetesse. Suure eesmärgi saavutamiseks on seatud mitu vahe-eesmärki, mille hulka kuulub ka roheleppega seotud õigusaktide pakett ,,Eesmärk 55“.
Süsinikupõllundus on viimasel ajal saanud palju kõlapinda ja tekitanud rohkelt küsimusi. Sellest räägitakse kui uuest rohelisest ärimudelist, mis aitab saavutada kliimaneutraalsust ja samal ajal pakub põllumajandustootjale täiendava sissetuleku teenimise võimaluse süsiniku sidumist soodustavate praktikate rakendamise eest. Kuidas täpselt, on aga veel ebaselge.
Eesti põldude mullaelustiku elurikkus on väga kõrge, kuid mõned laialtlevinud maaharimise võtted võivad viia mulla vaesestumise teed.
Põllumajandusuuringute Keskus avaldas hiljuti eestikeelse posteri soovitustega põllumeestele tolmeldajate soodustamiseks.
Kuigi põhust ja muudest jäätmetest biokütuse tootmine on viimasel kümnendil populaarsust kogunud, jätab selle keskkonnasõbralikkus kohati soovida ja pole ka kõige odavam. Eesti Maaülikoolis kaitstud doktoritöö viitab, et tootmise tõhusust saaks parandada kemikaalivaba eeltöötlusega, kuid vaid bioetanoolile keskendumine on lühinägelik.
Euroopa akadeemiate teadusnõukoja raportis „Taastav põllumajandus Euroopas“ uuritakse võimalust kasutada taastava põllumajanduse võtteid Euroopa Liidu „Talust taldrikule“ ja elurikkuse strateegiate eesmärkide saavutamiseks.
