Euroopa akadeemiate teadusnõukoja raportis „Taastav põllumajandus Euroopas“ uuritakse võimalust kasutada taastava põllumajanduse võtteid Euroopa Liidu „Talust taldrikule“ ja elurikkuse strateegiate eesmärkide saavutamiseks.
Värskest teadusuuringust ilmneb, et lindude ja putukate koostoimeline kasu tervikuna on suurem kui lindude ja putukate kasu eraldi võetuna ja kokku liidetuna.
Kui jagame haritava põllumaa (1,5 miljardit hektarit) planeedi elanike vahel ära, jääb igale inimesel umbes 2000m2 põllumaad. Sellel alal peab kasvama kõik mida Emake Maa pakkuda võib
„The Global bean project“ koondab võrgustikku kodanikuühiskonna, ettevõtted, teadus -ja haridusasutused ning avalik-õiguslikud institutsioonid, et edendada ja laiendada kaunviljade kasutamist ja kasvatamist erinevates valdkondades.
Üleväetatud või võssakasvanud rohumaad ei saa taastada pelgalt õigete liikide seemneid külvates. Oluline on arvestada, kuidas suudavad erinevates tingimustes kasvanud taimed rohumaa mullas elavate organismidega terviku moodustada. Tartu Ülikooli taimeökoloogia kaasprofessor Marina Semtšenko hakkab teemat uurima äsja pälvitud ERC grandi toel.
Täna, 22. märtsil on rahvusvaheline veepäev, mida ÜRO eestvedamisel tähistatakse alates 1993. aastast. Sel aastal keskendub veepäev põhjaveele. Eestis põhjavett jätkub ning selle keemiline ja koguseline seisund on enamikes põhjaveekogumites hea.
Valmis uus suurkiskjate kaitse ja ohjamise tegevuskava 2022-2031.
Aktiivselt tegutsevate vihmausside nahapinnalt erituv lima on taimedele suurepärane kiiresti omastatava lämmastiku allikas.
Euroopa Komisjon avaldas prognoosi: kasvab ELi metsade pindala, põllumajandusmaa pindala veidi väheneb ning 2031. aastaks ületab metsade pindala põllumajandusmaad.
ELi roheleppe mõju-uuringu kohaselt "Talust taldrikule" ja elurikkse strateegiate rakendmise korral ELi põllumajandustootmine väheneb, toidu hind ja import kolmandatest riikidest aga kasvavad.
