Kuidas säästa nii väetise kui taimekaitsevahendite pealt
Eesti põldude mullaelustiku elurikkus on väga kõrge, kuid mõned laialtlevinud maaharimise võtted võivad viia mulla vaesestumise teed.
Eesti põldude mullaelustiku elurikkus on väga kõrge, kuid mõned laialtlevinud maaharimise võtted võivad viia mulla vaesestumise teed.
Põllumajandusuuringute Keskus avaldas hiljuti eestikeelse posteri soovitustega põllumeestele tolmeldajate soodustamiseks.
Kuigi põhust ja muudest jäätmetest biokütuse tootmine on viimasel kümnendil populaarsust kogunud, jätab selle keskkonnasõbralikkus kohati soovida ja pole ka kõige odavam. Eesti Maaülikoolis kaitstud doktoritöö viitab, et tootmise tõhusust saaks parandada kemikaalivaba eeltöötlusega, kuid vaid bioetanoolile keskendumine on lühinägelik.
Euroopa akadeemiate teadusnõukoja raportis „Taastav põllumajandus Euroopas“ uuritakse võimalust kasutada taastava põllumajanduse võtteid Euroopa Liidu „Talust taldrikule“ ja elurikkuse strateegiate eesmärkide saavutamiseks.
Värskest teadusuuringust ilmneb, et lindude ja putukate koostoimeline kasu tervikuna on suurem kui lindude ja putukate kasu eraldi võetuna ja kokku liidetuna.
Kui jagame haritava põllumaa (1,5 miljardit hektarit) planeedi elanike vahel ära, jääb igale inimesel umbes 2000m2 põllumaad. Sellel alal peab kasvama kõik mida Emake Maa pakkuda võib
„The Global bean project“ koondab võrgustikku kodanikuühiskonna, ettevõtted, teadus -ja haridusasutused ning avalik-õiguslikud institutsioonid, et edendada ja laiendada kaunviljade kasutamist ja kasvatamist erinevates valdkondades.
Üleväetatud või võssakasvanud rohumaad ei saa taastada pelgalt õigete liikide seemneid külvates. Oluline on arvestada, kuidas suudavad erinevates tingimustes kasvanud taimed rohumaa mullas elavate organismidega terviku moodustada. Tartu Ülikooli taimeökoloogia kaasprofessor Marina Semtšenko hakkab teemat uurima äsja pälvitud ERC grandi toel.
Täna, 22. märtsil on rahvusvaheline veepäev, mida ÜRO eestvedamisel tähistatakse alates 1993. aastast. Sel aastal keskendub veepäev põhjaveele. Eestis põhjavett jätkub ning selle keemiline ja koguseline seisund on enamikes põhjaveekogumites hea.
Valmis uus suurkiskjate kaitse ja ohjamise tegevuskava 2022-2031.