Looduse taastamise määruse osas jõuti kokkuleppele
Looduse taastamist käsitleva määruse kohaselt peavad liikmesriigid kehtestama ja rakendama meetmed, millega taastatakse 2030. aastaks vähemalt 20% ELi maismaa- ja merealadest.
19
12, 2023
4
12, 2023
Kust pärineb veeseire saasteaine kloridasoon-desfenüül?
Põhjavee seire raames on leitud põllumajanduslikus kasutuses olnud kloradisooni norme ületavates kogustes. Kuid kui seda ainet pole aastaid Eestis kasutatud, siis kust see seiresse välja tuleb?
30
11, 2023
Toidukapp tõstab kogukonna teadlikkust toiduraiskamisest
Meil on vaid üks koduplaneet, millel elab üle 8 miljardi inimese. Kõik vajavad peavarju, toitu ja igapäevaeluks vajalikke tarbeesemeid. Erinevate loodusvarade kiire kahanemine ja maakera üldise kandevõime ületamine on toonud esile säästva arengu küsimused ühiskonna tasandil. Üle kümne aasta tagasi sai alguse toidujagamise liikumine, mis utsitab kogukondi targalt tarbima.
3
11, 2023
Retk Eesti ringmajanduslike praktikate radadel
Tutvu inspireerivate ringmajanduslike praktikatega Eestis. Septembri lõpus toimus õppereis Iru soojuse ja elektri koostoomisjaama, Pääsküla Jäätmejaama, Tallina Jäätmete Taaskasutuskeskusesse ja Kopli Parandustöökotta.
27
10, 2023
Väärtuslik püsirohmaa
Väärtuslikele püsirohumaadele hakatakse maksma toetust, aga mis on väärtuslik püsirohumaa ja kuidas seda majandada?
19
10, 2023
Süsinikukrediit inspireerib maaomanikke panustama kliimaneutraalsuse saavutamisse
Juba miljardeid aastaid on vabanenud looduslike geoloogiliste ja bioloogiliste protsesside tulemusena süsinikdioksiidi maapõuest atmosfääri. Alates 1750. aasta tööstusrevolutsioonist on lisandunud inimtegevuse panus. Erakordne olukord on vajanud uuenduslikku lähenemist ja meie ühiskonnas on nüüd võimalik kaubelda süsinikuga. Süsinikuprojektides saavad osaleda ka maaomanikud.
25
09, 2023
Mahepõllukultuuride süsiniku jalajälg võib olla üsna väike
Mahepõllumajanduses kasutatavad vähem töödeldud looduslikud väetised on palju väiksema jalajäljega võrreldes sünteetiliste mineraalväetistega.
22
09, 2023
Keskkonnasõbraliku majandamise (KSM) toetuse õpe
Keskkonnasõbraliku majandamise toetuse nõudeks on temaatilise koolituse läbimine igal KSM toetuse taotlemise aastal
21
09, 2023
Milline on meie mulla tervis?
Millised on mullas toimuvad muutused, kuidas need peegeldavad keskkonnas toimuvat ning mil määral on muld inimtegevusest mõjutatud? Vastused saab Keskkonnaagentuuri koordineeritud mullaseire tulemustest.
8
09, 2023
Rohumaaribad, elurikkad hekid ja põõsasribad
Nii püsivad rohumaaribad kui ka hekid ja põõsasribad suurendavad maastiku mitmekesisust, pakuvad läbi aasta elu-, varje- ja toitumispaika s.h. tolmeldajatele ja kahjurputukate looduslikele vaenlastele. Rohumaaribad vähendavad põllule jõudvate umbrohtude ja kahjurputukate hulka.