Talveks ettevalmistus piima- ja lihaveiste kasvatuses on oluline, et tagada loomade üldine heaolu ning ei tekiks kadusid ka tootmismahtudes. Toormete analüüsid laboris tähendavad kahtlemata täiendavaid väljaminekuid ning lehmade pidev jälgimine ja saadud andmete tõlgitsemine jällegi ajakulu.
Jane Mättik teab, et lihaveisesektoris on vähe neid, kes on fokusseerinud ennast ainult lihaveise kasvatamisele. „Kuna me teame, et kasumimarginaal on ülimadal, kui seda üldse on ja kui Sul ei õnnestu oma tootmisest või piirkonnast lähtuvalt taotleda erinevaid suuremahulisi toetusi, siis pead sa väga hästi läbi mõtlema, mida sa üldse oma ettevõttes teed,“ osutas ta.
Sigade hästi väljaarenenud haistmisorganid tekitavad võimaluse kasutada lõhna kui keskkonnarikastust. Maaülikooli magistritöös katsetati küüslaugu ja apelsiniga.
Eesti Maakarja Kasvatajate Seltsi tegevjuht ja tõuraamatu pidaja Ege Raid on seda meelt, et maakarja tõugu veiste kasvatamine on Eestis püsinud suuresti tänu entusiastide tegevusele, kuid nii enam edasi jätkata ei ole võimalik.
Hundijaht kestis tänavu vaid mõned päevad, kuniks kohus selle esialgse õiguskaitse korras detsembri alguseni peatas.
3.-4. oktoober toimus Tartus lihaveisekasvatuse konverents. Esimene päev kesksndus rohumaaveisekasvatusele ja teine päev valdkonna suurema pildi avamisele.
Marina Lochi doktoritööst selgub, et teatud bakterite perekonnad suurendavad vasikate põletikureaktsiooni ja avaldavad negatiivset mõju edasisele jõudlusele. Väitekirjas leiti vasikate esimese kolme elunädala valgusisalduse seoseid tulevase viljakuse näitajate ja tervisega nende esimesel laktatsioonil.
Millises Eesti koolis saab näha kõiki Eestis kasvatatavaid lihaveisetõuge? Loomulikult Järvamaa Kutsehariduskeskuses, mis ühena kahest Eesti kutsekoolist valmistab ette põllumehi.
Eestis on hinnanguliselt puudu umbes 150 loomaarsti ja nende põud süveneb kiiresti. Veterinaarmeditsiini on Eesti Maaülikoolis õpetatud 175 aastat ja kuigi ala on populaarne, katkestavad paljud õpingud või lahkuvad alalt pärast ülikooli lõpetamist.
Ka lambakasvatuse tööprotsesside lihtsustamiseks on olemas seadmed, mis kiirendavad töö läbiviimist ning muudavad selle füüsiliselt kergemaks. Eestis kasutatakse kaasaegsetest tehnoloogiates kõige enam EID-kõrvamärgi lugemise käsiseadet ning EID kaalupuure, mis on varustatud kaaluarvutiga. Samas on Eestis selliseid farme, kus neid tehnoloogiaid kasutatakse veel väga vähe.
