Loomade heaolu on lihatööstuse ESG raamistiku oluline osa, kuna see on otseselt seotud nii keskkonnamõjude, sotsiaalse vastutuse kui ka ettevõtte juhtimispraktikatega. Eesti suurima toidutootjana peab Rakvere oluliseks, et loomade kasvatamine ja transportimine toimuks maksimaalselt stressivabalt ning vastaks kõrgeimatele heaolu standarditele.
Parima piimakarjakasvataja tiitel omistati loomakasvatusjuhile Sven Tammojale, kelle juhatusel on Väätsa Agro AS tõusnud Euroopa üheks tippfarmiks, iseloomustas Tammoja panust ettevõtte juht Lenno Link.
Lambakasvataja veebruar on tööd ja magamata öid täis aeg. Kui planeerimise vigu oli vähe, siis poegimisaeg lihtsalt kulgeb valu ja rohke töö tähe all.
Lihaveisel on veel võimalus hoida maaelu, kodutunnet, põlvkondade kultuuri - tõdesid Kanadas Šarolee maailmakongressil käinud.
Naljatamisi võime ju öelda, et tõuaretus on nagu farmi „Tinder“ emasloomadele, kus valitakse kõige muljetavaldavamad kandidaadid – parima piimatoodangu või kõige ilusamate udaratega – ja lastakse neil oma unistuste partneriga kohtuda. Tegelikult on sel fraasil tõsi taga.
Maaelu juttude saate külaliseks on Vasula Farmid ja Lihatööstuse omanik Made-Britta Eensalu. Loomaarsti haridusega Made-Britta võttis seakasvatuse ja lihatööstusega tegeleva ettevõtte juhtimise üle oma isalt. Ta usub, et ettevõtte edu taga on tugev ja professionaalne meeskond ja hea koostöö.
Projekti „Loodusrikas Eesti“ üks eesmärke on taastada terviklikult 20 rannaniitu Hiiumaal, Saaremaal ja Läänemaal. Tõnu Kaptein jagab isiklikku kogemust: kõige raskem on saavutada alade terviklikkus ning üksteisemõistmine.
Taastav põllumajandus on termin, mis on viimastel aastatel kogunud järjest suuremat tähelepanu, kuid mille tähendus ja praktikad ei ole üheselt defineeritavad. Laiemalt on taastava põllumajanduse eesmärk ökoloogilise tasakaalu taastamine, samal ajal võimaldades põllumajandustootjal majandada jätkusuutlikult ja vähendada sisendite kasutamist.
Novembris 2024 valmis video elektroonilistest abivahenditest lambafarmis. Videofilmis räägivad neli lambakasvatajat oma kogemustest erinevate digitaalsete lahendustega. Need aitavad tagada nii loomade heaolu ja turvalisuse kui on abiks ka loomakasvataja töövõime ja tervise säilitamisel.
Maaülikooli, Anu Ait OÜ ja Austria söödatootja Centurion koostööprojekt keskendus uuendusliku sööda –kaitstud glükoosi – kasutamisele, mille eesmärk oli parandada lehmade tervist ja toodangut laktatsiooni alguses.
