Maaelu Teadmuskeskuses avaldatakse igal aastal kattetulu arvestused taime- ja loomakasvatuses. E-raamat on asendatud lühikeste kokkuvõtetega taime- ja loomakasvatusest teemalehtedena, millele saab kõrvale võtta huvipakkuva tabeli arvutusnäitega. Uute kultuuridena on arvutused mugulsibula ja õuna kohta.
Eestis kasvatatakse kodulindudest peamiselt kanu nii tööstuslikel eesmärkidel kui ka kodustes tingimustes. Aga miks mitte eelistada kanadele hoopis vutte või kasvatada mõlemaid? Siinkohal tasub kindlasti ära märkida, et põllumajanduslindudena on vuttidel võrreldes teiste linnuliikidega rida eeliseid. Neil on hea kohanemisvõime, varajane suguküpsus ja sellest tulenevalt kiire põlvkonnavahetus, suur sigivus ning hea vastupanuvõime.
Kevad on loomade poegimisaeg. Lihaveised saavad tihti hakkama inimese sekkumiseta, aga teinekord on abi vajalik. Kuidas ja mida tähele panna? 2023 lõpus valmis kolm veebiloengut lihaveiste poegimisest, tiinestuvusest ja portsjonkarjatamisest.
Lammas võiks olla selline põllumajandusloom, kes poegimisega ise hakkama saab, talled omaks tunnistab ja ise ilusti üles kasvatab. Aga ometi tuleb ikka ette, et mõni tall on teistest nõrgem, ei jaksa kohe jalgele tõusta.
Mastiit ehk udarapõletik on karjakasvatajatele kulukam kui ükski teine piimakarjas leviv haigus. Kliiniliste ja varjatud nakkusjuhtude kontrolli all hoidmine tagab kvaliteetsema piima ja parandab ettevõtte kasumlikkust,
Põllumajandussektoris on keskkonnavaldkonna ja rohelise energia projektid jõudsalt hoogu saamas. Selle üheks tõestuseks on kerkivad biogaasijaamad üle-Eesti. Eelmisel suvel lisandus loetellu Ebaverre rajatud biometaanijaam.
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda on juhtpartner rahvusvahelises projektis “BreedExpo2”, kus koostöös Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu ja Soome ning Läti partneritega laiendatakse ekspordivõimalusi nii piima- kui lihaveiste aretusmaterjalile, seemenduse oskusteabele, tõuaretuses kasutatavatele töövahenditele ja seadmetele ning samuti tõuloomadele.
Lehmade karjatamist peetakse parimaks vahendiks tagamaks kõrget heaolu, kuid lüpsilehmade heaolu aastaringsel karjatamisel põhinevas süsteemis ei ole laialdaselt teaduslikult uuritud ja selle kohta antavad hinnangud ei põhine teaduslikel avastustel.
Kvaliteetsest söödast algab kõik – loomade heaolu ja tervis sõltub suuresti sellest mida me talle söögiks anname. Piima kvaliteet sõltub jällegi looma tervisest ja sellest kuidas loom ennast tunneb.
Veetaim väike-lemmeli valgusisaldus on kuni 45%, mistõttu on suurepärane alternatiiv loomasöödaks. Tänu suurele lämmastikusisaldusele võib seda kasutada ka loodusliku väetisena.
