Karjatades ja nuumates rohumaaveiseid, on lihaveisekasvatajate peamine huvi leida oma maadele sobivad karjamaasegud, mis oleksid pikaajaliselt püsivad, kuid samas saagikad.
Lambakasvatajatel on oma „viies aastaaeg“ – tallede hüppamise aeg. See algab mõned päevad pärast esimeste tallede sündi ja kestab kuni talledes on hüppamise hoo ülesvõtmise lusti. Vaata lammaste poegimise õppevideost!
Loomakasvatus on digiteerimise kontekstis seni vähem tähelepanu saanud, kuigi täppisloomapidamine ja asjade internet on reaalsus ka selles tootmisharus.
Traditsioonilises loomakasvatuses praegu domineerivad funktsionaalsed tunnused, nagu sigivus, tervis ja kasutusiga. Kaalutakse neile söödaefektiivsuse, robustsuse ja resistentsuse hindamise lisamist.
Veisekasvatajad uudistasid kuninglikku Walesi põllumajandusnäitust Royal Welsh Show. Näitus kestab neli pikka päeva ja programmist leiab endale huvipakkuvat nii veise-, hobuse-, lamba- kui ka seakasvataja, mesinik, kingsepp, kalamees, metsaomanik ja puutöömeister.
Sellel sügisel alustab tegevust taastava põllumajanduse fookusgrupp, mis keskendub mulla tervisele.
Mati Tuvi on seakasvatuses töötanud 32 aastat, olnud Ekseko suurfarmi taassünni juures ja andnud panuse kogu Eesti seakasvatuse uuele tasemele jõudmisel.
Üldjuhul ei mõjuta varroalest mesilaspere tootlikkust märgatavalt kuni hetkeni, mil mesinik märkab esimesi lesta kahjustuse sümptomeid. Kuid siis on on varroos juba hilises staadiumis.
Projekti Agroinfo tulemusena loodi Eesti oludes unikaalne andmebaas, milles on kajastatud orienteeruvalt 20% Eesti piimalehmade arvust.
Airi Külveti Puutsa talus kasvavad tippklassi lihaveised ning valitseb tõeliselt loodussõbralik mõtteviis igal sammul. Airi eesmärk on kasvatada lihaveiseid nii, et see ümbritsevat keskkonda rikastaks.
