Juuni lõpus ilmus ülevaatekogumik mahepõllumajandusest 2023. aasta kohta. Kuigi nii pindala kui ettevõtete arvu osas toimus eelmisel aastal väike tagasiminek, siis oleme mahemaa osakaalult Euroopas jätkuvalt esimeste hulgas.
Mahevesiviljelus on küll oluline ja potentsiaalikas sektor, mis võiks pakkuda lahendusi suurenevale kalatoodete nõudlusele ja loodusliku kalapüügi vähenemisele, kuid Eestis on selle arendamine veel algusjärgus. Vesiviljelus on võimalus tugevdada kohalikku toidujulgeolekut ja suurendada eksporti, seisab sektor silmitsi tõsiste väljakutsetega. Tootmise kallinemine, laenude saamise raskused ja Euroopa Liidu mahetootmise reeglite täitmine, mis nõuavad suuri investeeringuid ja tootmise ümberkorraldamist, on kõik takistused, mis aeglustavad sektori arengut.
Elurikas muld, mis on meie jalge all, on igasuguse põllumajandustegevuse eeldus ja üks meie tähtsamaid loodusvarasid. Muld toetab taimekasvu, reguleerib vee kvaliteeti ning hoiab alal loomade ja inimeste elu. Seetõttu ei saa selle tähtsust tähelepanuta jätta.
Tartu Ülikooli rakendusuuringute keskus RAKE viis 2023. a hilissügisel läbi mahesektori erinevaid osapooli – mahetootjaid, (mahe)töötlejaid, mahetoodangu turustajaid ja mahetoitlustusasutusi hõlmava uuringu. Mahesektoris tegutsejatel on erinev valdkonnas tegutsemise kogemus ja mõnevõrra erinevad eeldused sektorile.
Õunaäädika ohtratest headest omadustest ja kasutamisest tervise toetamisel räägitakse väga palju. Äädikas sisaldab ensüüme, mineraale ja on naturaalne probiootikum. See sisaldab orgaanilist DL-õunhapet (C2H6O5), mis reguleerib inimorganismis seedimist.
Kanepi kasvatus on hea viis muuta külvikorda mitmekesisemaks. Kanep ei välista ühegi teise kultuuri järgnemist külvikorras ning pole ka ühtegi kindlat kultuuri, mis kindlasti peab olema samal põllul ennem kasvanud.
Kevad on loomade poegimisaeg. Lihaveised saavad tihti hakkama inimese sekkumiseta, aga teinekord on abi vajalik. Kuidas ja mida tähele panna? 2023 lõpus valmis kolm veebiloengut lihaveiste poegimisest, tiinestuvusest ja portsjonkarjatamisest.
Lammas võiks olla selline põllumajandusloom, kes poegimisega ise hakkama saab, talled omaks tunnistab ja ise ilusti üles kasvatab. Aga ometi tuleb ikka ette, et mõni tall on teistest nõrgem, ei jaksa kohe jalgele tõusta.
Hiljutise rahvusvahelise teadusuuringu järeldus – mahetaimekasvatuse keskkonnajalajälg on enamasti väiksem kui tavatootmisel.
Parasiiditõrje ilma eelnevate roojaproovideta ei ole enam soovitatav ja mahetootmises ei ole see ka lubatud. Roojaproovide kogumine ja analüüsimine on lambakarja tervise seisukohast üks kõige olulisemaid tegevusi, millega saame loomade tervislikku olukorda jälgida ja hoida.
