EPA 2024 messil toimunud seminari „Rapsikasvatus Eestis – tuluallikas või riskantne investeering?“ video on nüüd valmis ning ootab vaatamist! Artikli lõpus ka väljavõtteid rapsikasvataja kogemusloost.
Tänavune eAgronomi vahekultuuride põllupäev toimus 3. oktoobril Jõgevamaal Farmer Tõnise põldudel ning Jõgeva kultuurikeskuses. Põllupäeva fookuses olid uued ja tõhusad lahendused vahekultuuride kasvatamiseks ning külvitehnoloogiad, mis aitavad parandada muldade tervist ja vähendada süsiniku jalajälge.
Edukaks keskkonnasõbralikukt põllupidamiseks on tarvis teadmisi ja kogemust. Milleks otsekülv ja vahekultuurid head on ja kuidas need panustavad keskkonnasõbralikku majandamisse? Põllupäevadel kuuled õhimõtteid, näed praktikaid ja kohtud mõttekaaslastega.
Orgaaniline süsinik mullas on põllumajanduse jaoks oluline näitaja, millel on suur mõju mulla viljakusele ja tervisele. Kuid kuidas seda täpselt mõõta? Selleks kasutatakse kahte peamist meetodit – fikseeritud sügavusega ja standardse mullamassi meetodit
Otsekülv on üks taastava põllumajanduse mullaharimise minimeerimise tehnikatest, kus mulda häiritakse võimalikult vähe. METK uuringu tulemusel saab väita, et mulla seisundile mõjub kõige paremini maaharimisviiside kombineerimine.
Hiljuti toimusid 29. kündmise maailmameistrivõistlused Tartu külje all Rõhu aias. Kui künd on tehtud hästi ja sobilikul ajal, siis kindlasti künd on hea mullaharimise viis. Aga ta kipub olema hinnaline.
Climate Farm Demo projekti demofarmis Sadala Agro OÜs tutvustati METKi haljasväetiskultuuride põllukatset, otsekülvi ja ribakülvi masintehnoloogiaid, Loodusrikas Eesti projekti rohumaaribade katset ning keskkonnasõbralikke praktikaid.
Eesti põllumees on harjunud kündma. Kindlasti on kvaliteetselt ja õigeaegselt kündmine mõistlik sellises (alustavas?) ettevõttes, kus veel ei ole jõutud või suudetud soetada mitmekülgsemaid mullaharimise masinaid. Kvaliteetne künd õigel ajal tehtuna on kindlasti sobilik, kuigi hinnaline viis põldu järgmisele kultuurile ette valmistada.
Juba järgmisel aastal tuleb paljudel ettevõtetel hakata koostama ja esitama kestlikkusaruandeid. Kestlikkusaruandlus saab olema osa majandusaasta aruandest, sellele rakendub audiitorkontrolli kohustus ning seda tuleb esitada masinloetavas aruandevormis.
Millised on väärtuslikud püsirohumaad, toetuse nõuetest ja maade inventeerimisest saab kuulata videoloengus. Räägivad Ott Luuk Pärandkoosluste Kaitse Ühingust ja Kadri Kask Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumist.
