Juba järgmisel aastal tuleb paljudel ettevõtetel hakata koostama ja esitama kestlikkusaruandeid. Kestlikkusaruandlus saab olema osa majandusaasta aruandest, sellele rakendub audiitorkontrolli kohustus ning seda tuleb esitada masinloetavas aruandevormis.
Millised on väärtuslikud püsirohumaad, toetuse nõuetest ja maade inventeerimisest saab kuulata videoloengus. Räägivad Ott Luuk Pärandkoosluste Kaitse Ühingust ja Kadri Kask Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumist.
Taimede paiknemine mõnesentimeetriste vaokeste vahel annab mitu eelist ja paar olulist puudust. Sõltuvalt külviku eripärast võib tekkida vajadus mulla omaduste muutumisel muuta külvisügavuse piiriku asendit.
Elurikas muld, mis on meie jalge all, on igasuguse põllumajandustegevuse eeldus ja üks meie tähtsamaid loodusvarasid. Muld toetab taimekasvu, reguleerib vee kvaliteeti ning hoiab alal loomade ja inimeste elu. Seetõttu ei saa selle tähtsust tähelepanuta jätta.
Putukad on praeguste teadmiste kohaselt maailma arvukaim ning liigirikkaim loomarühm. Neil on looduses väga oluline roll aineringe tagamiseks nii vee, mulla, niitude, metsa, põllu jt kooslustes. Eesti Maaülikooli põllumajanduse- ja keskkonnainstituudi taimetervise õppetool andis välja uue õpiku „Põllumajanduslik entomoloogia : Õpik kõrgkoolidele“. Materjal on oluline tudengitele ja pakub huvi põllumajandusettevõtetele.
Mäletsejalisi kariloomi on süüdistatud kahjuliku mõju tekitamises ülemaailmsele keskkonnale ja inimeste heaolule. Sobiva majandamise korral võivad kariloomad siiski mängida olulist rolli jõupingutustes, millega püütakse parandada väärast majandamisest ja hooletusest põhjustatud inimtekkelist keskkonnakahju.
Maaelu Teadmuskeskus kutsub põllumehi osalema põllumuldade elurikkuse uuringus. Uuringu tulemused annavad põllumehele ülevaate põldude mullaelustiku seisundist ja võimaldavad anda neile soovitusi mullaelustiku parandamiseks.
Valgustusraie on metsa kasvatamisel ülioluline võte – pikaajaline positiivne mõju puude kasvule ja puistu kvaliteedile on ilmne. Lühiajaliselt mõjutas valgustusraie mineraalmullal ja soomullal kasvavate kaasikute süsinikusidumise võimet eri suundades, näitas värskelt Jürgen Aosaare esiautorluses avaldatud Eesti Maaülikooli metsateadlaste uurimus. Mineraalmullal kasvav noor kaasik jäi aasta pärast valgustusraiet süsiniku sidujaks, soomullal muutus aga süsiniku heitjaks.
Eesti Maaülikoolis 28. novembril toimunud konverentsil „Põllumajandus ja keskkond“ räägiti põllumajandustootmise mõjust keskkonnanäitajatele – mis on hästi ja kus on vaja teha muutusi.
Rohumaakanade pidamisel ja munade tootmisel on väga palju eeliseid nii teiste pidamisviiside ees nii positiivse keskkonnamõju kui ka kõrge kvaliteediga toote valmimise tõttu.
