Digestaadi kasutamine hilissügisel ei ole kindlasti kasulik ei põllumehele ega ka keskkonnale, sest digestaadist pärit toitained liiguvad väga kiiresti mulla aktiivsest kihist allapoole.
Millised on mullas toimuvad muutused, kuidas need peegeldavad keskkonnas toimuvat ning mil määral on muld inimtegevusest mõjutatud? Vastused saab Keskkonnaagentuuri koordineeritud mullaseire tulemustest.
Künda võib, aga seda tuleb teha mulla sobiva niiskuse puhul ja korralikult. Mulla tihenemine käib künnitööga paratamatult kaasas.
Sellel sügisel alustab tegevust taastava põllumajanduse fookusgrupp, mis keskendub mulla tervisele.
Mulla ABC on abiline mulla olemuse tundma õppimiseks. Detsembris 2023 ilmus sarja kuues osa - Mullavesi. Taimekasvu ja mullaharimise seisukohast on oluline teada, kui palju vett mullas on, kui kiiresti vesi mullas liigub, kui palju on muld võimeline kinni hoidma ja kui suur on taimedele omastatava vee osa.
Muld on kõike muud kui elutu: mullast sõltub rohkem kui poolte maailma liikide käekäik. Mulla tähtsust mullaelustikule on tihti alahinnatud.
Paljuliigiliste haljasväetiskultuuride kasutamist köögiviljade külvikorras aitab kaasa kasvatusriskide vähendamisele ja suurendab porgandi kaubanduslikku saaki.
Vihmausside arvu ja mitmekesisust peetakse mulla viljakuse oluliseks kriteeriumiks, sest vihmaussid aitavad mitmel viisil kaasa terve ja bioloogiliselt aktiivse mulla kujunemisele
Põllumeestele suunatud mikroskoopilistest mükoriisaseentest valmistatud biolisandite eesmärk on turgutada taimede kasvu. Turul saadaolevaid tooteid analüüsinud Eesti teadlased aga kasulikku mõju taimedele ei tuvastanud, lisaks selgus, et pakenditel kirjeldatud tootekoostis ei vasta tegelikult nende sisule.
Traditisoonilise Agronoomia konverentsi puhul anti välja põllumajanduspraktikutele suunatud artiklite kogumik. Agronoomia 2023 konverentsi 15. märtsil 2023 korraldas Maaelu Teadmuskeskus koostöös Eesti Maaülikooli Põllumajandus- ja keskkonnainstituudiga.
