Veetaim väike-lemmeli valgusisaldus on kuni 45%, mistõttu on suurepärane alternatiiv loomasöödaks. Tänu suurele lämmastikusisaldusele võib seda kasutada ka loodusliku väetisena.
Tallede adopteerimist on pea iga lambakasvataja omal käel proovinud. Vahel õnnestub, vahel mitte. Adopteerimise juures on väga oluline tegutseda oskuslikult, kiiresti ja õigeaegselt.
Pressiteade 02.01.2024 Maaelu Edendamise Sihtasutuse pakutavate sihtfondide laenude taotlemine läheb [...]
Eesti Maaülikoolis 28. novembril toimunud konverentsil „Põllumajandus ja keskkond“ räägiti põllumajandustootmise mõjust keskkonnanäitajatele – mis on hästi ja kus on vaja teha muutusi.
Täienduskoolitustel osalemine on põllumajandustootjate jaoks kasulik. Kuigi enese koolitamine parandab ettevõtjate konkurentsivõimet, ei ole pahatihti tegu ülemäära sagedase tegevusega. Küll aga pakuvad ühistud siinkohal võimaluse olukorda parandada.
Taastav põllumajandus on termin, mis leiab aina sagedamini kõlapinda põllumajandustootjate, keskkonnateadlaste ja ametnike seas, olles samas üha enam kõnetav ka laiemale avalikkusele. Küsimustele vastas entusiast ja praktik Karl Lindam
Põllumajanduse ja toidutootmise konverents "EU Agri-Food Days 2023" keskendus Euroopa toidutootmise arengule ja tulevikuväljavaadetele aastani 2035. Üritus pakkus laiahaardelist ülevaadet ja arutelu, tuues kokku mitmekülgse osalejaskonna, sealhulgas teadlased, valdkonna ametnikud ja esindusorganisatsioonide liikmed.
Rohumaakanade pidamisel ja munade tootmisel on väga palju eeliseid nii teiste pidamisviiside ees nii positiivse keskkonnamõju kui ka kõrge kvaliteediga toote valmimise tõttu.
Inimene õpib kogu elu, kusjuures põllumajandusettevõtjadki pole erand. Täiskasvanuna on täiendusõpe elukestva õppe loomulik osa. Pahatihti kipub enese koolitamine aga tagaplaanile jääma. Miks ja mida teha?
Eestis on nisu kasvupind viimastel aastatel ületanud kõikide teiste teraviljade pinna. Nisu, mis meie põldudel kasvab, on nn tavaline nisu ehk saianisu. Lisaks on proovitud kasvatada ja kasutada üheteranisu.
