Eestis dokumenteeriti esimesed taimekaitsevahendite ehk herbitsiidi resistentsuse juhtumid. Sarnaselt ülejäänud maailmale kannustab resistentsuse teket laiatoimeliste taimekaitsevahendite liigsagedane kasutus ning tegemist on süveneva probleemiga.
Ükski taimekasvandus ei saa üle ega ümber saaki hävitavatest taimekahjuritest. Tõrjeks kasulikum ja ohutum oleks aga kasutada taimekahjurite looduslikke vaenlasi ehk teisi putukaid, nimetagem neid biosõdalasteks.
Toidulauale värsked salatid, ürdid ja muud maitsvad taimed otse oma kodust või koolist? Nutikasvuhoone on aitab! See on innovaatiline lahendus, mis ühendab endas tehnoloogia ja looduse, võimaldades kasvatada puhast ja tervislikku toitu olenemata ilmastikutingimustest. Värske toit käeulatuses aastaringselt – lihtsamast lihtsam!
Naljatamisi võime ju öelda, et tõuaretus on nagu farmi „Tinder“ emasloomadele, kus valitakse kõige muljetavaldavamad kandidaadid – parima piimatoodangu või kõige ilusamate udaratega – ja lastakse neil oma unistuste partneriga kohtuda. Tegelikult on sel fraasil tõsi taga.
Norras kasvavates kuusikutes leidub juurepessu ja külmaseene põhjustatud mädanikku igal viiendal kuusel. Metsaraiel langetustraktori kogutav andmestik võimaldab mädanikuga puid kaardistada, et teha uue metsapõlve rajamisel targemaid valikuid.
Jüri Rute arvamuslugu: Eesti biotööstus on valmis järgmiseks arenguhüppeks, kus biomassi väärindamine ja innovatsioon avavad võimalused kestlikuks majanduskasvuks ning rahvusvaheliseks konkurentsiks.
Maaelu juttude saate külaliseks on Vasula Farmid ja Lihatööstuse omanik Made-Britta Eensalu. Loomaarsti haridusega Made-Britta võttis seakasvatuse ja lihatööstusega tegeleva ettevõtte juhtimise üle oma isalt. Ta usub, et ettevõtte edu taga on tugev ja professionaalne meeskond ja hea koostöö.
Kas oled vaadanud koolituse kohvipausil kaunist käsitöö serviisi mõeldes, et see võib olla vaid kunst, mis ei sobi toiduga kokkupuuteks? Või kas kingituseks saadud asutuse logoga termos, kruus või joogipudel on Sinu tervisele ohutu?
Projekti „Loodusrikas Eesti“ üks eesmärke on taastada terviklikult 20 rannaniitu Hiiumaal, Saaremaal ja Läänemaal. Tõnu Kaptein jagab isiklikku kogemust: kõige raskem on saavutada alade terviklikkus ning üksteisemõistmine.
Tallinna kuldse ringi mikrotalunik seisab silmitsi mitmete rohepöörde, sh keskkonnapoliitika väljakutsetega. Kliimaprobleemide, aga ka linnalähedaste alade rahvastiku suurenedes tekib piiranguid, nõudeid ja osapoolte erihuvisid järjest juurde.
